ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 100

Alaskiit

Alaskiit on leelispäevakivi-graniidi leukokraatne erim. Alaskiit koosneb peaaegu täielikult kvartsist ja leelispäevakivist. Viimasel ajal peetakse alaskiiti leelispäevakivi-graniidi sünonüümiks. Alaskiit kuulub granitoidide hulka.

Anortosiit

Anortosiit on faneriitne süvakivim, mis koosneb peamiselt plagioklassist. Rahvusvahelise geoloogiaühingu tardkivimite klassifikatsiooni järgi sisaldab anortosiit kvartsi 0–5% protsent kvartsi ja päevakivide koguhulgast, päevakividest moodustab pl ...

Antirabakivi

Antirabakivi on graniidi erim. Antirabakivi meenutab rabakivi, kuid on sellest pisut erinev. Kui rabakivile, täpsemalt viiburgiidile, on omane suurte plagioklassi ääristega ümbritsetud kaaliumpäevakivi ovoidide esinemine, siis antirabakivi puhul ...

Apliit

Apliit on peeneteraline soonkivim. Apliidi moodustavad enam-vähem võrdteralised ksenomorfsed mineraaliterad, mille läbimõõt jääb reeglina alla 1 mm. Apliit võib koostiselt olla graniit, granodioriit või ka dioriit, kuid kõige levinumad apliidid o ...

Diabaas

Diabaas on keskmiseteraline aluseline tardkivim. Terminil "diabaas" on sõltuvalt geoloogilisest koolkonnast mõnevõrra erinev tähendus. Tegemist on basaltse koostise ja struktuurilt basaldi ning gabro vahepealse kivimiga, kuid Ameerika Ühendriikid ...

Dioriit

Dioriit on keskmise koostisega süvakivim. QAPF-diagrammil defineeritakse dioriiti kui kivimit, mis sisaldab 0.5% kvartsi ning üle 90% päevakividest moodustab plagioklass. Plagioklassi number on alla 50 ehk plagioklass sisaldab naatriumi rohkem ku ...

Duniit

Duniit on ultraaluseline peamiselt oliviini sisaldav süvakivim. Rahvusvahelise geoloogiaühingu tardkivimite klassifikatsiooni kohaselt on duniit kivim, milles oliviini, pürokseeni ja küünekivi koguhulgast moodustab oliviin enam kui 90%. Duniit ku ...

Gabro

Gabro on aluselise koostisega süvakivim. IUGS-i klassifikatsiooni kohaselt on gabro süvakivim ehk jämedateraline tardkivim, mille kvartsisisaldus QAPF-diagrammil on 0–5% ning P / A+P > 0.9 P – plagioklass, A – leelispäevakivi ja plagioklassi n ...

Granitoid

Granitoid on põhiliselt kvartsist ja päevakivist koosnev faneriitse struktuuriga tardkivim. Granitoid ei ole rangelt võttes mitte korrektne kivimi määratlus, vaid pigem esialgne makroskoopilisel vaatlusel põhinev hinnang. Granitoidseteks nimetata ...

Karbonatiit

Karbonatiidid on tardkivimid, mille koostisest üle 50% moodustavad karbonaatsed mineraalid. Karbonatiidid on võrdlemisi haruldased tardkivimid, mille tekke üksikasjad ei ole selged. Reeglina tekivad nad siis, kui maakoores valitsevad venituspinge ...

Komatiit

Komatiit on ultraaluseline vulkaaniline kivim. Komatiit on kivim, mis moodustas ultraaluselisi laavavoole. Keemilise koostise alusel klassifitseeritakse teda järgnevalt: SiO 2

Pegmatiit

Pegmatiidid on väga jämedateralised tardkivimid. Pegmatiidid on pegmatoidse struktuuriga tardkivimid, mis tähendab seda, et kivimi koostisse kuuluvate mineraalide läbimõõt ületab vähemalt 20 mm alternatiivse käsitluse järgi isegi 50 mm. Enamasti ...

Peridotiit

Peridotiit on ultraaluseline süvakivim. Peridotiidi peamised koostisosad on oliviin ning pürokseen. Kui eeldada, et peridotiit koosneb vaid pürokseenist ja oliviinist, peab viimase sisaldus olema vähemalt 40% kivimi koostisest. Väiksema oliviini ...

Pimss

Pimss on happelise koostisega õhuline vulkaaniline kivim. Pimss moodustub plahvatuslike vulkaanipursete käigus happelisest ehk ränirikkast magmast. Pimss on tardunud silikaatne vaht, mis sisaldab enam vesiikuleid tühikuid kui kivimassi ennast. Se ...

Plagioklassporfüriit

Plagioklassporfüriit on aluseline vulkaaniline kivim. Plagioklassporfüriidid on porfüürilise struktuuriga vulkaanilised kivimid, mille peeneteralises põhimassis sisalduvad prismalised plagioklassi fenokristallid. Tegemist on ajaloolise kiviminime ...

Rabakivi

Rabakivi ehk rabakivigraniit on A-tüüpi graniit, mida iseloomustab rabakivistruktuuri esinemine. Rabakivide tüüpala ehk nn locus classicus, kus neid esmakordselt teaduslikult kirjeldati, on Kagu-Soome, kus paljandub Viiburi rabakiviplutoon. Rabak ...

Särnaiit

Särnaiit on tardkivim, süeniidi leukokraatne erim. Kivim on saanud nimetuse Rootsis Dalarna läänis asuva koha Särna järgi. Särnaiidi petrograafiliselt korrektsem klassifikatsioonikohane nimetus on kankriniit-nefeliinsüeniit.

Süeniit

Süeniit on süvakivim, mis koosneb peamiselt päevakividest. Päevakividest on ülekaalus leelispäevakivid. Kvartsisisaldus ei ületa 5% kolmnurkdiagrammil, mille tipud moodustavad plagioklass, leelispäevakivi ning kvarts. Kvartsi puudumisel võib süen ...

Trondhjemiit

Trondhjemiit ehk plagiograniit on jämeterine tardkivim, tonaliidi leokokraatne erim. Peamised mineraalid, millest kivim koosneb, on naatriumirikas plagioklass, kvarts ja vähesel määral ka biotiit. Leelispäevakivid tavaliselt puuduvad ning küüneki ...

Alksniai kihistik

Alksniai kihistik on ordoviitsiumi ladestu Pirgu lademe Ukmerge kihistu alumine kihistik. Seda hakkasid esimesena eristama Jevlampijus Laškovas, Nijolė Sidaravičienė ja Juozas Paškevičius aastal 1976. Kihistik on nime saanud Alksniai küla järgi. ...

Auleliai kihistik

Auleliai kihistik on ordoviitsiumi ladestu kihistik. Seda hakkas esimesena eristama Jevlampijus Laškovas aastal 1976. Kihistik on nime saanud Auleliai küla järgi. Eesti aladel kihistiku kivimeid ei esine. Leedus esineb kihistik maa kesk- ja idaos ...

Dēgole kihid

Dēgole kihid on siluri ajastu Adavere lademe Jūrmala kihistu alumised kihid. Kihte hakkas esimesena eristama Rita Ulste aastal 1976. Kihtide stratotüüp on Vērgale 46 puurauk, kus kihistiku kivimid esinevad 948.0.967.2 meetril. Kihid on nime saanu ...

Dotnuva kihistik

Dotnuva kihistik on siluri ajastu Birštonase kihistu ülemine kihistik. Seda hakkasid esimesena eristama Juozas Paškevičius ja Petras Lapinskas aastal 1976. Kihistikku eristatakse Leedu idaosas, kus see lamab Vilkija kihistikul. Selle stratotüüp o ...

Geidžiūnai kihistik

Geidžiūnai kihistik on ordoviitsiumi ladestu Pirgu lademe kihistik. Seda hakkas esimesena eristama Petras Lapinskas aastal 1976. Kihistik on nime saanud Biržai rajoonis asuva Geidžiūnai küla järgi. Kihistiku stratotüüp on Paroveja 9 puurauk, kus ...

Grybėnai kihistik

Grybėnai kihistik on ordoviitsiumi ladestu Kunda lademe Pivorai kihistu alumine kihistik. Seda hakkasid esimesena eristama Jevlampijus Laškovas, Vytautas Marcinkevičius ja Juozas Paškevičius aastal 1993. Kihistik on nime saanud Grybėnai küla järg ...

Gulbinai kihistik

Gulbinai kihistik on ordoviitsiumi ladestu Pirgu lademe kihistik. Seda hakkas esimesena eristama Petras Lapinskas aastal 1976. Kihistik on nime saanud Biržai rajoonis asuva Gulbinai küla järgi. Kihistiku stratotüüp on Paroveja 9 puurauk, kus kihi ...

Irlava kihid

Irlava kihid on siluri ajastu Adavere lademe Jūrmala kihistu ülemised kihid. Kihte hakkas esimesena eristama Rita Ulste aastal 1976. Kihtide stratotüüp on Talsi 55 puurauk, kus kihistiku kivimid esinevad 781.0.806.0 meetril. Kihid on nime saanud ...

Jonava kihistik

Jonava kihistik on siluri ajastu Birštonase kihistu alumine kihistik. Seda hakkasid esimesena eristama Juozas Paškevičius ja Petras Lapinskas aastal 1976. Kihistikku eristatakse Leedu idaosas, kus see lamab Vilkija kihistikul ja sellel lasub Dotn ...

Jugla kihid

Jugla kihid on siluri ladestu Rīga kihistu Jaagarahu lademesse kuuluvad kihid. Kihte hakkas esimesena eristama Rita Ulste aastal 1976. Kihtide stratotüübiks on Šķirotava-D2 puurauk, milles kihid esinevad 561.0.661.0 meetril. Need on oma nime saan ...

Kaavi kihistik

Kaavi kihistik on siluri ladestu Ohessaare lademe Ohesaare kihistu kihistik. Kihistikku hakkas esimesena eristama Ago Aaloe aastal 1976. Kihistiku stratotüübiks on Kaavi 568 puurauk, milles kihistiku kivimid esinevad 5.3.35.0 meetril. See on oma ...

Kaimynai kihistik

Kaimynai kihistik on ordoviitsiumi ladestu kihistik. Seda hakkas esimesena eristama Jevlampijus Laškovas aastal 1976. Kihistik on nime saanud Kaimynai küla järgi Leedus. Kihistiku stratotüüp on Svedasai 252 puurauk, kus kihistiku kivimid esinevad ...

Kesselaiu kihid

Kesselaiu kihid on siluri ladestu Jaagarahu lademe Muhu kihistusse kuuluvad kihid. Kihte hakkas esimesena eristama Ago Aaloe aastal 1958. Kihtide stratotüübiks on Kesselaiu pank. Need on oma nime saanud Kesselaiu järgi. Kihid koosnevad valdavalt ...

Kirdonysi kihistik

Kirdonysi kihistik on ordoviitsiumi ladestu Pirgu lademe Jelgava kihistu alumine kihistik. Seda hakkas esimesena eristama Petras Lapinskas aastal 1976. Kihistik on nime saanud Kirdonysi küla järgi. Eesti alal kihistiku kivimeid ei esine, neid eri ...

Kriaunose kihistik

Kriaunose kihistik on ordoviitsiumi ladestu Kukruse lademe kihistik. Seda hakkas esimesena eristama Jevlampijus Laškovas aastal 1976. Kihistik on nime saanud Kriaunose küla järgi Leedus. Eesti aladel kihistiku kivimeid ei esine. Kihistiku stratot ...

Likėnai kihistik

Likėnai kihistik on ordoviitsiumi ladestu Pirgu lademe Biržai kihistu ülemine kihistik. Seda hakkas esimesena eristama Petras Lapinskas aastal 1976. Kihistik on nime saanud Biržai rajoonis asuva Likėnai alevi järgi. Kihistiku stratotüüp on Parove ...

Lukštai kihistik

Lukštai kihistik on ordoviitsiumi ladestu Oandu lademe kihistik. Seda hakkas esimesena eristama Jevlampijus Laškovas aastal 1976. Kihistik on nime saanud Lukštai küla järgi Leedus. Kihistiku stratotüüp on Svedasai 252 puurauk, kus kihistiku kivim ...

Margėnai kihistik

Margėnai kihistik on ordoviitsiumi ladestu Pirgu lademe Ukmerge kihistu ülemine kihistik. Seda hakkasid esimesena eristama Jevlampijus Laškovas, Nijolė Sidaravičienė ja Juozas Paškevičius aastal 1976. Kihistik on nime saanud Margėnai küla järgi. ...

Mustjala kihistik

Mustjala kihistik on siluri ladestu Jaani lademe Jaani kihistu kihistik. Kihistikku hakkas esimesena eristama Ago Aaloe aastal 1960. Kihistiku stratotüübiks on Mustjala puurauk, milles kihistiku kivimid esinevad 49.6.85.8 meetril. See on oma nime ...

Ninase kihistik

Ninase kihistik on siluri ladestu Jaani lademe Jaani kihistu kihistik. Kihistikku hakkas esimesena eristama Ago Aaloe aastal 1960. Kihistiku stratotüübiks on Ninase pank, kihistik on oma nime saanud aga Ninase küla järgi. Kihistiku laiendatud str ...

Paluknė kihistik

Paluknė kihistik on ordoviitsiumi ladestu Pakerordi lademe kihistik. Seda hakkas esimesena eristama Jozuas Jacyna aastal 1991. Kihistik on nime saanud Skuodase rajooni Paluknė külade järgi. Kihistikku eristatakse Leedu loodeosas; selle suurim pak ...

Pangamäe kihid

Pangamäe kihid on siluri ladestu Jaagarahu lademe Jaagarahu kihistusse kuuluvad kihid. Kihte hakkas esimesena eristama Ago Aaloe aastal 1958. Kihtide stratotüübiks on Kurevere puurauk, kus selle kivimid esinevad 0.0.15.3 meetril. Need on oma nime ...

Paramaja kihistik

Paramaja kihistik on siluri ladestu Jaani lademe Jaani kihistu kihistik. Kihistikku hakkas esimesena eristama Ago Aaloe aastal 1960. Kihistiku stratotüübiks on Paramaja pank, mille järgi see ka oma nime saanud on. Kihistiku moodustavad valdavalt ...

Rageliai kihistik

Rageliai kihistik on ordoviitsiumi ladestu Pirgu lademe kihistik. Seda hakkas esimesena eristama Jevlampijus Laškovas aastal 1976. Kihistik on nime saanud Rageliai küla järgi. Kihistut eristatakse Leedu kesk- ja idaosas. Eestis selle kivimeid ei ...

Raubonysi kihistik

Raubonysi kihistik on ordoviitsiumi ladestu Pirgu lademe Biržai kihistu alumine kihistik. Seda hakkas esimesena eristama Petras Lapinskas aastal 1976. Kihistik on nime saanud Raubonysi küla järgi. Kihistiku stratotüüp on Paroveja 9 puurauk, kus k ...

Rovėja kihistik

Rovėja kihistik on siluri ajastu Juuru lademe Stačiūnai kihistu kihistik. Seda hakkas esimesena eristama Juozas Paškevičius aastal 1993. Kihistiku stratotüüp on Stačiūnai-8 puurauk, kus kihistiku kivimid esinevad 1289.5–1291.4 meetril. Kihistikku ...

Salantai kihistik

Salantai kihistik on ordoviitsiumi ladestu Pakerordi lademe kihistik. Seda hakkas esimesena eristama Vincentas Korkutis aastal 1971. Kihistik on nime saanud Salantai alevi järgi. Kihistikku eristatakse kogu Leedu aladel. Maa loodeosas on selle su ...

Salose kihistik

Salose kihistik on ordoviitsiumi ladestu Pirgu lademe kihistik. Seda hakkas esimesena eristama Jevlampijus Laškovas aastal 1976. Kihistik on nime saanud Salose alevi järgi. Kihistut eristatakse Leedu kesk- ja idaosas. Eestis selle kivimeid ei esi ...

Sartai kihistik

Sartai kihistik on ordoviitsiumi ladestu Haljala lademe Balga kihistu kihistik. Seda hakkas esimesena eristama Jevlampijus Laškovas aastal 1976. Kihistik on nime saanud Leedus asuva Sartai järve järgi. Eesti alal kihistiku kivimeid ei esine. Kihi ...

Smalvase kihistik

Smalvase kihistik on ordoviitsiumi ladestu Kunda lademe Pivorai kihistu keskmine kihistik. Seda hakkasid esimesena eristama Jevlampijus Laškovas, Vytautas Marcinkevičius ja Juozas Paškevičius aastal 1993. Kihistik on nime saanud Smalvase järve jä ...

Smilgiai kihistik

Smilgiai kihistik on ordoviitsiumi ladestu Pirgu lademe kihistik. Seda hakkas esimesena eristama Petras Lapinskas aastal 1976. Kihistik on nime saanud Biržai rajoonis asuva Smilgiai küla järgi. Kihistiku stratotüüp on Paroveja 9 puurauk, kus kihi ...