ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 106

Sanakiit

Sanakiit on vulkaaniline kivim. Sanakiidiks nimetatakse üksikuid plagioklassi ja granaadi kristalle sisaldavat klaasjat andesiiti; kivimi põhimassi moodustavad aga bronsiit, augiit ja magnetiit.

Santoriniit

Santoriniit on vulkaaniline kivim. Tegemist on suure päevakivi ja kvartsi sisaldusega kivimiga, mis sisaldab ka suurel hulgal plagioklassi. Santoriniit on nimetuse saanud Santorini saare järgi Kreekas. Nimetuse võttis aastal 1897 kasutusele Henry ...

Santoriniit (andesiit)

Santoriniit on vulkaaniline kivim. Tegemist on suure hüpersteenisisaldusega andesiidiga, milles sisalduvad andesiin või oligoklassid. Kivimile on omane suur naatriumisisaldus. Santoriniit on nimetuse saanud Santorini saare järgi Kreekas. Nimetuse ...

Sanukiit

Sanukiit on vulkaaniline kivim. Sanukiidiks nimetatakse klaasja põhimassiga andesiiti, milles sisaldub hüpersteeni, andesiini ja granaate; see võib üksikute fenokristallidena sisaldada ka magneesiumirikast oliviini ja ortopürokseeni. Nimetuse võt ...

Suldeniit

Suldeniit on vulkaaniline kivim. Suldeniidiks nimetatakse ortleriidiga sarnaneva koostisega suure küünekivi sisaldusega andesiiti. Kivimit kirjeldasid aastal 1879 Monte Confinale mäel esimest korda Guido Stache ja von John. Suldeniit on ortleriid ...

Šastaliit

Šastaliit on vulkaaniline kivim. Šastaliidiks nimetatakse klaasjat andesiiti, mis on moondeprotsessist täielikult mõjutamata. Šastaliiti defineeriti esimest korda 1891. aastal ja see sai nimetuse Shasta vulkaani järgi USA California osariigis. Ša ...

Šošoniit

Šošoniit on vulkaaniline kivim. Šošoniidiks nimetatakse suure oliviinisisaldusega, basaldiga sarnanevat trahhüütset andesiiti; kivim paistab silma suure värviliste mineraalide sisalduse poolest. Kivim sisaldab ortoklassiga kaetud labradori krista ...

Tinguaiit

Tinguaiit on fonoliidi erim. Tinguaiit on tardkivim, mis koosneb valdavalt leelispäevakivist, feldšpatoididest valdavalt nefeliin ja ägiriinist, mõnikord lisaks ka biotiit. Tinguaiidi järgi on nime saanud tinguaiitne struktuur, mis tähendab ägiri ...

Trahhüandesiit

Trahhüandesiit on vulkaaniline kivim. Trahhüandesiit on omadustelt ja koostiselt trahhübasaldi, trahhüüdi ja andesiidi vahepealne kivim. Ajaloolisel ajal toimunud vulkaanipursetest on olnud suurel määral trahhüandesiitse koostisega purskematerjal ...

Tuff

Tuff on püroklastiline kivim, mille koostisest üle 90% moodustavad püroklastilised osakesed. Tuff tekib vulkaanipursete käigus vulkaanist väljapaisatud purdse ehk püroklastilise materjali kivistumisel. Tuff võib olla mitmesuguse värvusega. Näitek ...

Ungariit

Ungariit on vulkaaniline kivim. Ungariit on kohalik nimetus suure küünekivi sisaldusega andesiidile, mille võttis aastal 1877 kasutusele Heinrich Otto Lang. Kivim on nimetuse saanud Ungari järgi.

Vaiselbergiit

Vaiselbergiit on endine vulkaanilise kivimi tüüp. Vaiselbergiidiks nimetati algselt suure augiidi ja plagioklassi sisaldusega andesiiti, mis võis olla moondeprotsessist mõjutatud. Kivimi nimetas nii Karl Heinrich Rosenbusch aastal 1887. Vaiselber ...

Volõniit

Volõniit on porfüürilise struktuuriga vulkaaniline kivim. Volõniidiks nimetatakse daikidena leiduvat suure oligoklassi sisaldusega põhiliselt andesiinist, ortoklassist, päevakivist, kloriidist ja kvartsist koosnevat dioriiti; kivim võib sisaldada ...

Vesuuvi observatoorium

Vesuuvi observatoorium on maailma vanim vulkanoloogiaobservatoorium. Observatoorium asutamisaastaks loetakse 1841. aastat, ametlik avamisaasta on 1845. Tänapäeval kuulub observatooriumi ülesannete hulka Vesuuvi ja Ischia vulkaani ning Campi Flegr ...

Katia Krafft

Katia Krafft oli prantsuse vulkanoloog. Koos oma abikaasa Maurice Krafftiga pildistas ja kirjeldas ta üle 100 vulkaanipurske üle maailma. Suvel 1991 hukkusid mõlemad Kyūshū saarel Unzeni vulkaani purset dokumenteerides.

Maurice Krafft

Maurice Krafft oli prantsuse vulkanoloog. Maurice oli koos oma abikaasa Katia Krafftiga kuulus paljude tegutsevate vulkaanide uurimise, pildistamise ja filmimise poolest. Maurice ja Katia Krafft on ilmselt kõige rohkem tegutsevaid vulkaane näinud ...

Haroun Tazieff

Haroun Tazieff oli belgia-prantsuse vulkanoloog, vulkaanidega seotud raamatute ja filmide autor ning teaduse populariseerija. Eesti keeles on sarjas "Maailm ja mõnda" ilmunud Tazieffi raamat "Kraatrid tules". Kogumik sisaldab ka algselt eraldi il ...

Amfiboliit

Amfiboliit on sätendav tume moondekivim. Amfiboliit koosneb valdavalt küünekivist ja plagioklassist. Amfiboliit on regionaalmoonde kivim, tekkides sügaval maakoores. Lähtekivimiks on enamasti aluselised vulkaanilised kivimid, näiteks basalt. Seeg ...

Eklogiit

Eklogiit on punast ja rohelist värvi kõrge astme moondekivim. Eklogiit tekib väga kõrge rõhu, kuid mitmesuguse temperatuuri tingimustes. Eklogiidi tekkekeskkonda iseloomustavat rõhu- ja temperatuurivälja nimetatakse eklogiidifaatsieseks. Eklogiit ...

Gneiss

Gneiss on gneisilise tekstuuriga kõrge astme moondekivim. Sõna "gneiss" päritolu ei ole selge. On väidetud, et see tuleb keskülemsaksa sõnast gneist sädelema. Gneisis vahelduvad kihid, milles mineraaliterad moodustavad suunatud tekstuuri, kihtide ...

Granuliit

Granuliit on kõrgekvaliteediline heledavärviline moondekivim, mis on tekkinud sügaval maakoores kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu graniidi moondumisel. Põhikoostisosaks on kvarts ja päevakivid. Neile on iseloomulik ka suur punase granaadi kristall ...

Kilt

Kilt on kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim. Kilda lähtekivimiks on enamasti settekivim savikilt. Kilda rahvapäraseks sünonüümiks on "kiltkivi". Nii nimetatakse vahel ka moondumata kildalisi kivimeid.

Kvartsiit

Kvartsiit on peamiselt kvartsist koosnev teraline moondekivim. Kvartsiit koosneb harilikult 70–80% ulatuses kvartsist. Ülejäänu moodustavad vilgukivi, talk, plagioklassid ja muud lisandid. Tema kõvadus Mohsi skaalal on 7, survetugevus 100–450 MPa ...

Metabasiit

Metabasiit on moondekivim, mille lähtekivimiks on aluselise koostisega tardkivim. Metabasiidi lähtekivimiks võivad olla basalt, diabaas, gabro jms. Metabasiidid on magneesiumi- ja kaltsiumirikkad kivimid, mistõttu võib juhtuda, et metabasiidiks p ...

Migmatiit

Migmatiit on tard- ja moondekivimi segakivim. Migmatiit koosneb tumedast moondekivimist, milleks on enamasti amfiboliit või gneiss ja heledast tardkivimist, mis on enamasti granitoidse koostisega. Kivimi tumedat osa nimetatakse melanosoomiks ja h ...

Müloniit

Müloniit on rõhumoondel tektoonilises rikkevööndis pulbristunud ja osaliselt ümberkristalliseerunud tihe ränirikas, vöölise või voolutekstuuriga ja kataklastilise ehitusega moondekivim.

Ptigmatiit

Ptigmatiit on migmatiidi kurrutatud erim. Ptigmatiit koosneb leukokraatsest ehk heledast graniitse koostisega usjalt vonklevaist soontest, mis on ümbritsetud melanokraatsest ehk tumedamast moondekivimist. Heledaid graniitseid sooni nimetatakse le ...

Raudkvartsiit

Raudkvartsiit on vöödilise tekstuuriga moondekivim. Raudkvartsiit on tähtsaim rauamaak. Raud ei esine ehedalt, vaid magnetiidi või hematiidikihtidena, mis vahelduvad kvartsiidikihtidega. Ehedat rauda on Maal võimalik saada vaid raudmeteoriitidest ...

Rohekilt

Rohekilt on roheka värvuse ja kildalise tekstuuriga moondekivim. Enamasti on tegemist moondunud aluseliste kivimite ehk metabasiitidega, millele annavad rohelise värvi mineraalid kloriit, epidoot või aktinoliit. Tüüpiliselt on nad tekkinud 8–50 k ...

Sarvkivi

Sarvkivi on peeneteraline moondekivim, mis koosneb eelistatud orientatsioonita peamiselt võrdteralistest kontaktmoonde läbi tekkinud mineraalidest. Sarvkivil võib olla mitmesuguseid lähtekivimeid ning seetõttu on ka moonde läbi moodustunud kivimi ...

Silmisgneiss

Silmisgneiss on läätselise tekstuuriga gneisi erim. Läätselise tekstuuri moodustavad läätselised porfüroblastid ehk silmisgneiss on gneiss, mis sisaldab läätselisi porfüroblaste.

Sinikilt

Sinikilt on kildaline moondekivim, mis koosneb peamiselt glaukofaanist ning tekkis kõrge rõhu, kuid suhteliselt madala temperatuuri tingimustes basaltse lähtekivimi moondumisel. Sinikildale annab sinaka tooni amfiboolide hulka kuuluv mineraal gla ...

Neugrundbretša

Neugrundbretša on peamiselt bretšastunud gneisist ja amfiboliidist koosnev kivim, mis on pärit Neugrundi meteoriidikraatrist. Meteoriidi löögi tagajärjel purunes kivim kildudeks. Kildude uuesti kokku tsementeerudes moodustuski neugrundbretša. Osm ...

Aleuroliit

Aleuroliit on valdavalt aleuriidist koosnev settekivim. Aleuroliit on purdkivim. Nagu nimetusest näha, koosneb ta peamiselt rohkem kui 2/3 ulatuses aleuriidile vastava terasuurusega osakestest see suurus on 2–62.5 μm. Terasuuruselt on ta savi ja ...

Argilliit

Argilliit on savi, aleuriidi või muda tihenemise, veetustumise ja tsementeerumise ehk diageneesi tagajärjel tekkinud settekivim. Erinevate koolkondade käsitluses võib argilliidil olla pisut erinev tähendus, kuid enamasti peetakse argilliidiks ker ...

Arkoos

Arkoos on suure päevakivisisaldusega liivakivi. Arkoos, nagu ka tavaline liivakivi, koosneb põhiliselt kvartsist, kuid selle päevakivisisaldus peab olema vähemalt 25%. Arkoos on enamasti jämedateraline, punakat või roosakat värvi ja nõrgalt tseme ...

Bentoniit

Bentoniit on peamiselt savimineraalidest koosnev heledat värvi pehme ning poorne settekivim. Bentoniit on tekkinud vulkaanidest pärineva püroklastilise materjali ümberkristalliseerumisel. Tavaliselt toimub see vees, kus algsed magmast kristallise ...

Devoni liivakivi

Devoni liivakivi on Devoni ajastul ehk 416–359 miljonit aastat tagasi ladestunud liivakivi. Liivakivist koosneb suurem osa Eesti all lasuvast Devoni ladestust, mis sadestus Eestit katnud vahelduva veerežiimiga meres. Sellest koosneb pea kogu Lõun ...

Diatomiit

Diatomiit on peamiselt ränivetikate kodadest koosnev settekivim. Diatomiit on enamasti valget värvi pehme pudenev kerge kivim, mis meenutab mõnevõrra kriiti, kuid on sellest pehmem ning kergem. Diatomiit moodustub veekogude põhja settinud opaalis ...

Dolokivi

Nagu ka lubjakivide puhul, võib nõrga süsihappega lahustumise tõttu moodustada dolomiidi kivis looduslikud koobad ja lahuse torud. Dolomiidi kivimites võib moodustada ka kaltsiumkarbonaadi spleoteemid sekundaarsed hoiused stalaktiidide, stalagmit ...

Domeriit

Domeriit on peamiselt dolomiiti ja savimineraale sisaldav settekivim. Teisitiöelduna on domeriit savikas dolomiit või dolomiit, mida liiga suure savisisalduse tõttu enam dolomiidiks ei peeta. Domeriit on pehme muldjas, enamasti hallikat või sinak ...

Evaporiidid

Evaporiidid on settekivimid, mis moodustusid väga soolasest veest välja kristalliseerunud mineraalidest. Tuntuim evaporiit on kahtlemata kivisool, mis mineraalina on haliit ja mida me tunneme tavalise lauasoolana NaCl. Levinuimad on aga mineraali ...

Fosforiit

Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit. Enamasti on tegemist settekivimiga, ning kivimiks peetakse seda reeglina siis, kui selle P 2 O 5 sisaldus on üle 15–20%. Fosforiidilademed on tekkinud enamasti organismide mere põhja setti ...

Kalkareniit

Kalkareniit on teraline lubjakivi. Termin ei ole väga laialt kasutuses, sest karbonaatkivimeid klassifitseeritakse enamasti Dunhami klassifikatsiooni abil, kus kalkareniidile vastab teraline lubjakivi. Termini võttis kasutusele Grabau aastal 1913.

Kaltsilutiit

Kaltsilutiit on valdavalt lubimuda kivistumisel tekkinud lubjakivi. Termin ei ole väga laialt kasutuses, sest karbonaatkivimeid klassifitseeritakse enamasti Dunhami klassifikatsiooni abil, kus kaltsilutiidile vastab mudaline ehk mikriitne lubjaki ...

Kaltsirudiit

Kaltsirudiit on jämedateraline lubjakivi. Termin ei ole väga laialt kasutuses, sest karbonaatkivimeid klassifitseeritakse enamasti Dunhami klassifikatsiooni abil, kus kaltsirudiidile vastab jämedateraline lubjakivi. Termini võttis kasutusele Grab ...

Konglomeraat (geoloogia)

Konglomeraat on ümardunud kividest ning neid liitvast tsemendist koosnev settekivim. Kivid, millest konglomeraat valdavalt koosneb, kuuluvad suuruselt peamiselt kruusa ja veeriste hulka. Suuremate kivide vahelised tühemikud on täitunud peenema ma ...

Mergel

Mergel on peamiselt kaltsiumkarbonaati ja savimineraale sisaldav settekivim. Teisitiöelduna on mergel savikas lubjakivi või lubjakivi, mida liiga suure savisisalduse tõttu enam lubjakiviks ei peeta. Mergel on pehme muldjas, enamasti hallikat või ...

Oobolusliivakivi

Oobolusliivakivi ehk oobolusfosforiit on fosforiit, mis kujutab endast käsijalgsete karbipoolmete ja nende osakeste kuhjumit kvartsliivas. Nimi tuleneb käsijalgsete perekonna Obolus nimest. Käsijalgsete kodade tükid sisaldavad 35-38% P 2 O 5. Maa ...

Ränikivi

Ränikivi on peamiselt peitkristalsest kvartsist koosnev settekivim. Peale kvartsi ehk kaltsedoni võib sisaldada ka opaali ning mitmesuguseid lisandeid nagu kaltsiit, raudoksiidid jne. Ränikivi võib olla värvunud mitmesugustes toonides, näiteks ha ...