ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 107

Boriss Uspenski

Boriss Andrejevitš Uspenski on vene filoloog. Ta on üks Tartu-Moskva semiootikakoolkonna peamisi esindajaid, Juri Lotmani kaasautor.

Pavel Uspenski

Pavel Uspenski on vene filoloog. Ta oli aastatel 2010–2014 Tartu Ülikooli doktorant vene kirjanduse alal. 2014. aastast on ta Moskvas asuva Kõrgema Majanduskooli dotsent.

Aleksei Vdovin

Aleksei Vdovin on vene filoloog. Aastail 2002–2007 õppis ta Vjatka Riiklikus Humanitaarülikoolis. Aastail 2007–2011 oli Tartu Ülikooli doktorant vene kirjanduse erialal. 2011. aastal töötas Tartu Ülikooli slaavi filoloogia osakonna teadurina.

Aleksandr Vostokov

Aleksander Woldemar Vostokov Kuressaare – 20. veebruar 1864) oli vene filoloog. Ta oli vene võrdleva keeleteaduse rajajaid.

Ajalooline keeleteadus

Ajalooline keeleteadus on keele ajaloolist arenemist uuriv teadusharu. Ajaloolise keeleteaduse peamised ülesanded on: keele muutumise põhjuste ja kulgude kohta teooriate formeerimine; uuritava keele muutuste kirjeldamine ning nende kohta arve pid ...

Algkeel

Algkeeleks nimetatakse võrdlev-ajaloolises keeleteaduses vähemalt kahe reaalselt teada oleva omavahel suguluses oleva keele rekonstrueeritud hüpoteetilist esivanemat. Algkeeli rekonstrueeritakse praeguste keelekujude ühis- ja erijoonte põhjal, nä ...

Evolutsiooniline lingvistika

Evolutsiooniline lingvistika on sotsiobioloogiline lähenemine keele uurimisele. Evolutsioonilingvistid uurivad keeleteadust evolutsioonibioloogia ja evolutsioonilise psühholoogia haruna. See lähenemisviis on tihedalt seotud ka evolutsiooniantropo ...

Glotokronoloogia

Glotokronoloogia on kahe või rohkema sugulaskeele põhisõnavara võrdlemisel põhinev statistiline meetod ühisest algkeelest lähtuvate tütarkeelte vahelise suhtelise suguluse määra ning tütarkeelteks jagunemisest möödunud aja kindlakstegemiseks. 21. ...

Keele muutumine

Mitte segi ajada keelevahetuse ja koodivahetusega. Keele muutumine kirjeldab keeles aja jooksul toimuvaid muudatusi. Selle uurimisega tegelevad mitmed keeleteaduse harud: ajalooline keeleteadus, sotsiolingvistika ja evolutsiooniline lingvistika. ...

Keelepuu

Keelepuu on võrdlevas-ajaloolises keeleteaduses tarvitatav mudel suguluses olevate keelte omavaheliste seoste esitamiseks, näiteks keelkondade kirjeldamisel. Keelepuus on igal reaalsel keelel ülimalt üks otsene esivanem, mis harilikult on ka veel ...

Võrdlev keeleteadus

Võrdlev keeleteadus on ajaloolise keeleteaduse haru, mis tegeleb erinevaid keeli võrreldes nende ajaloolise seotuse leidmisega. Keelte geneetiline sugulus viitab ühisele päritolule või algkeelele, võrdleva keeleteaduse eesmärk on konstrueerida ke ...

Arvutilingvistika

Arvutilingvistika ehk arvutuslingvistika on keeleteaduse ja arvutiteaduse ühisosa, mis uurib, kuidas inimkeelt arvuti abiga kirjeldada ja analüüsida. Arvutuslingvistikal on teoreetiline ja rakenduslik pool. Selle rakendused on seotud valdkonnaga, ...

Arvutifonoloogia

Arvutifonoloogia on formaalse ja keeletehnoloogia osa, mis uurib ja töötleb fonoloogilist informatsiooni. Arvutifonoloogia on ka arvutilingvistika osa. "Ta tegeleb helimustri muutustega, mis tekivad siis, kui sõnu ritta pannakse" Arvutifonoloogia ...

Arvutileksikoloogia

Arvutileksikoloogia on arvutilingvistika osa, mis tegeleb arvutite kasutamisega leksikoloogilises uurimistöös, keskendudes leksikonide arvutiesitustele, leksikaalsete andmete arvutitöötlusele ja ühelt poolt leksikoni ja teisalt keeletöötlussüstee ...

Arvutisemantika

Arvutisemantika tegeleb loomuliku keele väljenditele omistatud tähenduse esituse loomise ja selle esituse kasutamisega arvutuslikes protsessides. Seega on arvutisemantikal oluline roll nii arvutilingvistikas kui keeletehnoloogias. Arvutisemantika ...

Dialoogsüsteem

Dialoogsüsteem ehk dialoogisüsteem on programm, mis suhtleb inimesega loomulikus keeles. Sellist vestluse loomulikkust püütakse saavutada sellega, et lisatakse süsteemile inimestevahelisele suhtlemisele iseloomulikke tunnuseid, nagu vooruvahetus, ...

EstNLTK

EstNLTK on teekide kogumik, mis on mõeldud eestikeelsete tekstide töötluseks. EstNLTK on kirjutatud programmeerimiskeeles Python. EstNLTK on projektipõhiselt koostamisel Tartu Ülikoolis Sven Lauri juhtimisel. Projektide tulemuse eesmärgiks on ühe ...

Keelekorpus

Korpuseks nimetatakse lingvistikas valitud, digiteeritud ja teatud reeglite järgi töödeldud tekstide kogumit. Korpusi kasutatakse keele uurimise alusena statistilises analüüsis, statistiliste hüpoteeside kontrollimiseks ja keelereeglite kindlakst ...

Keeletehnoloogia

Keeletehnoloogia on erialadevaheline valdkond, mis tegeleb keelelise informatsiooni – teksti ja kõne – arvutitöötluseks vajalike meetodite uurimise ja rakenduste arendamisega. Keeletehnoloogia põhineb teadmistel keele ehitusest ja funktsioneerimi ...

Korpuslingvistika

Korpuslingvistika on keeleteaduse suund, mis tegeleb loomuliku keele tekstikogude koostamise, töötlemise ja kasutamisega. Tekstikogude koostamisel kasutatakse arvutitehnoloogiat.

Loomuliku keele töötlus

Loomuliku keele töötlus on arvutiteaduse, tehisintellekti ja arvutilingvistika ühisosa, mis keskendub inimese ja arvuti vahelisele suhtlusele.

Sõnatähenduse induktsioon

Sõnatähenduse induktsioon või sõnatähenduse diskriminatsioon on arvutilingvistikas loomuliku keele töötluse lahtine probleem, mis puudutab sõna tähenduse automaatset identifitseerimist. Kuna sõnatähenduse induktsiooni tulemusena saadakse uuritava ...

Teksti normaliseerimine

Teksti normaliseerimine on loomuliku keele töötluses ebastandardsele tekstile standardse vaste leidmine. Loomuliku keele töötluse programmid on loodud töötama standardse tekstiga, aga leidub mitmeid keelekorpuseid, mille tekst on ebastandardne. S ...

Dialektoloogia

Dialektoloogia ehk murdeteadus on keeleteaduse haru, mis uurib murdeid. Dialektoloogia tekkis teadusharuna 19. sajandi lõpul, kui eraldus võrdlev-ajaloolisest keeleteadusest. Dialektoloogia on peamiselt tegelenud kohamurretega. Informantidelt kog ...

Diasüsteem

Diasüsteemiks nimetatakse dialektoloogias lähedaste murrete rühma, millel on ajaloolistel põhjustel mitu eri kirjakeeli tarvitavat kogukonda. Mõnel juhul ei ole suuri erinevusi ei kõnes, kirjas ega sõnavaras, kuid ometi eristatakse ametlikult mit ...

Murdeliit

Murdeliit on murdeteaduses selliseid murdeid koondav murdeüksus, millele on omased sarnased hilised ühismuutused. Eestis on murdeliite leitud nt mitmetest Peipsi-äärsetest murretest, kuna neil on hilise ühismuutusena saav kääne moodustatud st -lõ ...

Murderühm

Murderühm ühendab hääliku ja grammatilise põhistruktuuri poolest sarnaseid murdeid. Eestis eristatakse sageli kolme murderühma: kirderanniku murded, põhjaeesti murded ja lõunaeesti murded.

Murrak

Murrak on murde paikkondliku eripäraga alajaotus. Eesti dialektoloogias peetakse murraku all silmas enamasti kihelkonnamurdeid. Mõnikord võib kihelkonnas olla rohkem kui üks murdepruuk. Suhteliselt sarnase keelestruktuuriga murrakuid ühendab murr ...

Murrakurühm

Murrakurühm on murrakuid ühendav üksus, mis moodustab murde. Nt läänemurde ühe murrakurühma moodustavad Häädemeeste ja Saarde kihelkonna murrakud. Eestis langeb mingi koha murrak tavaliselt kokku kihelkonnaga kihelkonnamurre, murrakurühm hõlmab a ...

Peamurre

Peamurre on mingi keeleala murderühmi koondav üksus. Eestis eristatakse tavaliselt kahte peamurret: lõunaeesti ja põhjaeesti peamurre. Mõnedes Eesti murdeteadustöödes samastatakse terminid "peamurre" ja "murderühm"; sellisel juhul räägitakse ka E ...

Etümoloogia

Etümoloogia ja λόγος) on sõnade päritolu, algupära uurimisega tegelev keeleteaduse haru, ta vaatleb sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega. Etümoloogid on sõnavara ajaloo uurijad. Kitsamalt on etümolo ...

Eponüüm

Eponüüm on isiku nime järgi loodud mõistenimetus kas fakti või moodustise kohta. Enamasti on mõistes sisalduv isik kas vastava fakti või moodustise avastaja kirjeldaja. Eponüümid on näiteks mõisted Parkinsoni tõbi inglise arsti James Parkinsoni j ...

Kuluvorm

Veski on kuluvorm endisest liitsõnast vesikivi. Aasta on kuluvorm läänemeresoome liitsõnast * aiγasta-aika. Aitüma on kuluvorm sõnaühendist aita jumal. Vene spasíbo aitäh on kuluvorm sõnaühendist spasi bog päästa, jumal. Läti paldies aitäh on lüh ...

Fenno-Ugria Asutus

Fenno-Ugria Asutus on aastatel 1927–1940 tegutsenud ja uuesti aastast 1991 tegutsev katusorganisatsioon, mis ühendab organisatsioone ja teisi ühendusi, mis on huvitatud koostööst soome-ugri ja samojeedi rahvastega või kes tegelevad peamiselt soom ...

Hungaroloogia

Hungaroloogia) on fennougristika haru, mis uurib ungari keelt ja kultuuri. Hungaroloogiaga hakati põhjalikumalt tegelema 20. sajandi esimesel veerandil Berliini Humboldti Ülikooli ungari instituudis. Eesti hungarolooge: Tõnu Seilenthal, Anu Nurk.

Läänemeresoome algkeel

Traditsiooniliselt on keeleteaduses eristatud kaht läänemeresoome algkeele rekonstrueerimistasandit: varast läänemeresoome ja saami ühiskeel ja hilist läänemeresoome ja saami eraldunud. Viimasel ajal jaotatakse läänemeresoome algkeel tavaliselt k ...

Foneetika

Foneetika ehk häälikuõpetus on keeleteaduse osa, mille huviobjektiks on inimkõne kui heli, uuritavateks nähtusteks prosoodia ja segmentaalfoneemid ehk häälikud.

Allofoon

Allofoon on foneemi häälduskuju. Allofoonid on sama foneemi foneetiliselt erinevad variandid. Allofooni häälduses sisaldub vastava foneemi tunnuste miinimumkomplekt et foneem oleks tajutav, kuid sellele lisanduvad häälduskohast, häälikuümbrusest, ...

Assimilatsioon

Pikemalt artiklis Häälduskoha-assimilatsioon Häälduskoha-assimilatsiooni puhul muutuvad sarnaseks või lähenevad häälikute häälduskohad, et oleks kergem vastavaid häälikuid hääldada. Näiteks hääliku kahe huulega. Häälduskoha-assimilatsiooniga on t ...

Diftong

Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaali järjend. See tähendab, et selliste vokaalijärjendite puhul, kus kvaliteedilt erinevad vokaalid jäävad eri silpi, ei ole tegemist diftongiga.

Dissimilatsioon

Dissimilatsioon on sõnas kahe lähestikku asetseva samasuguse või sarnase hääliku erisuguseks muutumine.

Foneem

Foneem on häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest. Kui asendada sõnas üks foneem teisega, võib tulemuseks saada uue tähendusega sõna. Asendades näiteks sõnas l ina esimese foneemi /l/ foneemiga /n, saame ...

Foneetiline transkriptsioon

Foneetiline transkriptsioon on süsteem suulise kõne häälduslikult võimalikult täpseks ülesmärkimiseks. Keeleteaduses on loodud mitmeid foneetilise transkriptsiooni süsteeme. Üks levinumaid on Rahvusvahelise Foneetikaassotsiatsiooni ehk IPA transk ...

Homograafia

Homograafid on lekseemid, mis kirjutatakse ühtmoodi, kuid hääldatakse erinevalt. Nt palatalisatsiooni kirjapildis märkimata jätmise tõttu palk puitmaterjal’ – palk töötasu’, kann lauanõu’ – kann lelu, mänguasi’.

Hääldusalus

Hääldusalus ehk artikulatsioonibaas on keelele omane häälduselundite asend ja toimimissuund häälikute moodustamisel. Keelte hääldusaluste erinevus on üks võõrkeelte kõnelemisel esineva aktsendi põhjustest. Keeleuurijad märkasid varakult, et erine ...

Häälikusüsteem

Häälikusüsteem hõlmab kõiki häälikuid, mida mingis keeles teabeedastuse eesmärgil kasutatakse. Keeleteaduslikus kirjanduses kasutatakse mõistet "häälikusüsteem" kitsamas ja laiemas tähenduses. Kitsamas tähenduses kuuluvad mingi keele häälikusüste ...

IPA

IPA ehk RFT on märgendusstandard, mis peab tegema võimalikuks kõikide maailma keelte foneetilise transkriptsiooni. IPA korraldusega tegeleb Rahvusvaheline Foneetika Assotsiatsioon – ta võib kasutatavaid märke valikusse lisada, valikust eemaldada ...

Kaashäälikuühend

Kaashäälikuühend ehk konsonantühend on häälikuühend, mis koosneb kahest või enamast eri kaashäälikust. Eri keelte fonotaktika erineb selle poolest, millised kaashäälikuühendid on keeles lubatud. Mõnes keeles on need täiesti keelatud, näiteks hava ...

Koartikulatsioon

Koartikulatsioon ehk kooshääldus ehk kaashääldus on ühe hääliku häälduse mõju teise, lähedal asuva hääliku hääldusele ehk artikulatsioonile. Ühte häälikut moodustades arvestavad kõneelundid asendiga, kuhu nad peavad liikuma järgmise hääliku artik ...

Kõrihäälik

Kõrihäälik ehk larüngaal on kõris moodustatud häälik. Kõrihäälikud on: kõrisulghäälik. heliline kõriahtushäälik helitu kõriahtushäälik eesti häälik h