ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 109

Paprieniai kihistu

Paprieniai kihistu on siluri ajastu Jaani lademe ja Jaagarahu lademe alumise osa kihistu. Seda hakkas esimesena eristama Juozas Paškevičius aastal 1958. Kihistus eristatakse Vilkija kihistikku ja Sutkai kihistikku. Kihistut eristatakse Leedu idao ...

Petseri kihistu

Petseri kihistu on Ülem-Kambriumi ladestiku kihistu. Eestis esineb seda vaid piiratud alal Kagu-Eestis. Kihistu maksimaalne paksus Eestis on 10.7 m. Kihistu Eestis ei paljandu.

Pivorai kihistu

Pivorai kihistu on ordoviitsiumi ladestu Kunda lademe kihistu. Kihistut hakkasid esimesena eristama Viktor Puškin, Jevlampijus Laškovas, Silvi Mägi ja Juozas Paškevičius aastal 1983. Kihistu on saanud nime Pivorai küla järgi. Kihistu stratotüüp o ...

Ragainė kihistu

Ragainė kihistu on siluri ajastu Jaani lademe ja Jaagarahu lademete Leedus eristatava ühise Jaani-Jaagarahu lademe kihistu. Seda hakkas esimesena eristama Juozas Paškevičius aastal 1993. Kihistut eristatakse Leedu lääneosas, kus see lamab Rasytė ...

Raikküla kihistu

Raikküla kihistu on siluri ladestu Raikküla lademe kihistu. Seda hakkas esimesena eristama Friedrich Scmidt aastal 1881. Kihistu on nime saanud Raikküla küla järgi. Kihistu täielik stratotüüp on Raikküla H-138 puurauk, kus kihistu kivimid esineva ...

Rasytė kihistu

Rasytė kihistu on siluri ajastu Adavere lademe ja Raikküla lademe ülemise osa kihistu. Seda hakkas esimesena eristama Juozas Paškevičius aastal 1993. Kihistut eristatakse Leedu lääneosas, kus see lamab Apaščia kihistul ja sellel lasub Ragainė kih ...

Remte kihistu

Remte kihistu on siluri ajastu Raikküla lademe kihistu. Seda hakkas esimesena eristama Lilita-Ilga Gailite aastal 1967. Kihistu stratotüüp on Remte 3 puurauk, kus kihistu kivimid esinevad 945.00.954.00 meetril. Remte küla järgi on kihistu ka oma ...

Rīga kihistu

Rīga kihistu on siluri ladestu kihistu. Kihistut hakkas esimesena eristama Rita Ulste aastal 1976. Kihistu stratotüübiks on Šķirotava-D2 puurauk, milles kihid esinevad 561.0.685.0 meetril. Kihistule on nime andnud Riia linn. Kihistus eristuvad jä ...

Riksu kihistu

Riksu kihistu on siluri ladestu kihistu. Kihistu stratotüüp on Riksu 803 puurauk, kus selle kivimid esinevad 80.4.144.7 meetril. Kihistule on nime andnud Riksu küla. Kihistu all lamab Jamaja kihistu, sellel lasuvad kohati Muhu kihistu või Jaagara ...

Rootsiküla kihistu

Rootsiküla kihistu on siluri ladestu Rootsiküla lademe kihistu. Kihistut hakkas esimesena eristama Henrik Bekker aastal 1925. Kihistu stratotüüp asub XX sajandi seitsmekümnendatel aastatel maaparandustööde käigus tasandatud Viita paemurrus, täien ...

Ruhnu kihistu

Ruhnu kihistu on Kesk-Kambriumi ladestiku kihistu. Kihistut esineb ainult Edela-Eestis. Kihistu maksimaalne paksus Eestis on 42 m. Kihistu Eestis ei paljandu.

Saarde kihistu

Saarde kihistu on siluri ladestu Raikküla lademe kihistu. Kihistule on nime andnud Saarde kihelkond. Kihistu täielik stratotüüp on Ikla puurauk, kus kihistu kivimid esinevad 322.30.494.00 meetril. Kihistut hakkasid esimesena eristama Ago Aaloe jt ...

Sakla kihistu

Sakla kihistu on siluri ladestu Rootsiküla lademe kihistu. Kihistut hakkas esimesena eristama Rein Einasto aastal 1962. Kihistu stratotüüp on pärit Sakla puuraugust, kus kihistu esineb 44.8.71.3 meetril. Kihistule on nime andnud Sakla küla. Kihis ...

Skrunda kihistu

Skrunda kihistu on ordoviitsiumi ladestu Vormsi lademe kihistu. Seda hakkas esimesena eristama Rita Ulste 1972. aastal. Kihistu on nime saanud Skrunda linna järgi Lätis. Kihistiku stratotüüp on nüüdseks hävinud südamikuga Skrunda 56 puurauk, kus ...

Soela kihistu

Soela kihistu on Alam-Kambriumi ladestiku kihistu. Kihistut esineb Lääne-Eesti saartel ja saartega piirnevas mandriosas. Kihistu maksimaalne paksus Eestis on 42 m. Kihistu Eestis ei paljandu.

Spalviškiai kihistu

Spalviškiai kihistu on ordoviitsiumi ladestu Volhovi lademe kihistu. Kihistut hakkasid esimesena eristama Jevlampijus Laškovas, Nijolė Sidaravičienė ja Juozas Paškevičius aastal 1976. Kihistu on saanud nime Spalviškiai küla järgi. Kihistu stratot ...

Stačiūnai kihistu

Stačiūnai kihistu on siluri ladestu Juuru lademe kihistu. Kihistut hakkas esimesena eristama Petras Lapinskas aastal 1967. Kihistu on saanud nime Stačiūnai küla järgi. Kihistu stratotüüp on Stačiūnai-8 puurauk, kus kihistu kivimid esinevad 1256.6 ...

Sõru kihistu

Sõru kihistu on Alam-Kambriumi ladestiku kihistu. Kihistut esineb Lääne-Eesti saartel ja saartega piirnevas mandriosas. Kihistu maksimaalne paksus Eestis on 48 m. Kihistu Eestis ei paljandu.

Sõrve kihistu

Sõrve kihistu on siluri ladestu Jaagarahu lademe kihistu. Kihistut hakkas esimesena eristama Ago Aaloe aastal 1970. Kihistu stratotüüp on Ohesaare puurauk, kus selle kivimid esinevad 155.5.204.9 meetril. Kihistule on nime andnud Sõrve poolsaar. K ...

Šakiai kihistu

Šakiai kihistu on ordoviitsiumi ladestu Oandu lademe kihistu. Kihistut hakkas esimesena eristama Juozas Paškevičius aastal 1994. Kihistu on saanud nime Šakiai linna järgi. Kihistu stratotüüp on Pajevonys-13 puurauk, kus kihistu kivimid esinevad 1 ...

Švenčionysi kihistu

Švenčionysi kihistu on siluri ajastu Adavere lademe kihistu. Seda hakkas esimesena eristama Juozas Paškevičius aastal 1958. Kihistut eristatakse Leedu idaosas, kus sellel lasuvad Jočionysi kihistu ja Paprieniai kihistu. Kihistu stratotüüp on Prie ...

Tārgale kihistu

Tārgale kihistu on siluri ladestu Ohessaare lademe kihistu. Ventspils D-3 puurauk Kihistut hakkasid esimesena eristama Rita Ulste ja Lilita-Ilga Gailite aastal 1986. Kihistu stratotüübiks on Ventspils D-3 puurauk, kus selle kivimid esinevad 267.5 ...

Tiskre kihistu

Tiskre kihistu on Alam-Kambriumi ladestiku kihistu. Kihistut esineb Eesti põhjaosas. Kihistu maksimaalne paksus Eestis on 20 m. Kihistu paljandub Eestis Põhja-Eesti klindi lõigus Pakri poolsaarest Narvani allosas. Kihistu koosneb helehallist peen ...

Torgu kihistu

Torgu kihistu on siluri ladestu Paadla lademe kihistu. Kihistut hakkasid esimesena eristama Ago Aaloe jt. aastal 1976. Kihistu stratotüübiks on Ohesaare puurauk, kus kihistu kivimid esinevad 95.1.118.4 m meetril. Kihistule on nime andnud endine T ...

Tsitre kihistu

Tsitre kihistu on Ülem-Kambriumi ladestiku kihistu. Eestis esineb seda Põhja-Eesti klindi lähedal Tallinnast Toilani. Kihistu maksimaalne paksus Eestis on 2–3 m. Kihistu paljandub Eestis Tsitre küla lähedal Turjekeldri paljandil.

Tverečiuse kihistu

Tverečiuse kihistu on ordoviitsiumi ladestu Kunda lademe kihistu. Kihistut hakkasid esimesena eristama Viktor Puškin, Jevlampijus Laškovas, Silvi Mägi ja Juozas Paškevičius aastal 1983. Kihistu on saanud nime Tverečiuse alevi järgi. Kihistu strat ...

Vaineikiai kihistu

Vaineikiai kihistu on ordoviitsiumi ladestu Porkuni lademe kihistu. Kihistut hakkasid esimesena eristama Jevlampijus Laškovas, Nijolė Sidaravičienė ja Juozas Paškevičius aastal 1976. Kihistu on saanud nime Vaineikiai küla järgi. Kihistu stratotüü ...

Varbola kihistu

Varbola kihistu on siluri ladestu Juuru lademe kihistu. Seda hakkas esimesena eristama Ago Aaloe aastal 1958. Kihistu on nime saanud Varbola Jaanilinna järgi, kus asuvas kaevus kihistut esimest korda eritleti. Kihistiku stratotüüp on Varbola Jaan ...

Vėluva kihistu

Vėluva kihistu on ordoviitsiumi ladestu Pirgu lademe kihistu. Kihistut hakkasid esimesena eristama Jevlampijus Laškovas ja Juozas Paškevičius aastal 1991. Kihistu on saanud nime Znamenski alevi vana leedukeelse nime Vėluva järgi. Kihistu stratotü ...

Ventspilsi kihistu

Ventspilsi kihistu on siluri ajastu Kuressaare lademe kihistu. Seda hakkas esimesena eristama Rita Ulste aastal 1976. Kihistu on nime saanud Ventspilsi linna järgi. Kihistu stratotüüp on Ventspilsi D-3 puurauk, kus kihistu esineb 412.5.426.5 meet ...

Verknė kihistu

Verknė kihistu on siluri ajastu Gėluva lademe ja Jaagarahu lademe kihistu. Seda hakkas esimesena eristama Juozas Paškevičius aastal 1958. Kihistut eristatakse Leedu idaosas, kus see lamab Jočionysi kihistul ja sellel lasub Nevėžise kihistu. Kihis ...

Vilučiai kihistu

Vilučiai kihistu on ordoviitsiumi ladestu Keila lademe kihistu. Kihistut hakkasid esimesena eristama Jevlampijus Laškovas, Nijolė Sidaravičienė ja Juozas Paškevičius aastal 1976. Kihistu on saanud nime Vilučiai küla järgi. Kihistu stratotüüp on S ...

Vyžūnai kihistu

Vyžūnai kihistu on ordoviitsiumi ladestu Lasnamäe lademe kihistu. Kihistut hakkasid esimesena eristama Jevlampijus Laškovas, Nijolė Sidaravičienė ja Juozas Paškevičius aastal 1976. Kihistu on saanud nime endise Vyžūnai küla järgi. Kihistu stratot ...

Õhne kihistu

Õhne kihistu on siluri ladestu Juuru lademe kihistu. Seda hakkas esimesena eristama Lilita-Ilga Gailite aastal 1967. Kihistu on nime saanud Õhne jõe järgi. Kihistiku stratotüüp on Holdre puurauk, kus see esines 389.00.427.50 meetril; neostratotüü ...

Ülgase kihistu

Ülgase kihistu on Ülem-Kambriumi ladestiku kihistu. Kihistu on nimetatud Harju maakonna Ülgase asula järgi. Seda hakkas esimesena määratlema Armin Öpik aastal 1929. Eestis esineb seda kihistut ainult Tallinna juures. Kihistu maksimaalne paksus Ee ...

Aaleni lade

Aaleni lade on Kesk-Juura ladestiku kõige alumine lade. Lademe kivimid moodustusid ajavahemikus 175.6.171.6 miljonit aastat tagasi. Aaleni lademe vananenud nimetus on Aaleni ladejärk. Selle lademe eraldas Šveitsi geoloog C. H. Meyer-Eymar 1864. a ...

Amata lade

Amata lade on Kesk-Devoni ladestiku regionaalne lade. Amata lademe all lamab Gauja lade ja temal lasub Pļaviņase lade. Ladet hakkas esimesena eristama P. Liepiņš aastal 1951. Üleilmses standardis vastab sellele Givet lade, litostratigraafiliselt ...

Aruküla lade

Aruküla lade on keskdevoni ladestiku regionaalne lade. Aruküla lademe all lamab Narva lade ja temal lasub Burtnieki lade. Lademe vanus on 384.380.5 miljonit aastat. Ladet hakkas esimesena eristama Walther Gross aastal 1940. Lademe stratotüübiks o ...

Burtnieki lade

Burtnieki lade on keskdevoni ladestiku regionaalne lade. Lademes eristuvad Salaca alamlade ja Abava alamlade. Burtnieki lademe all lamab Aruküla lade ja temal lasub Gauja lade. Lademe absoluutne vanus on 380.5–377 miljonit aastat. Seda hakkas esi ...

Chudovo alamlade

Chudovo alamlade on lokaalne kronostratigraafiline üksus, Pļaviņase lademe ülemine alamlade. Litostratigraafiliselt vastab sellele Chudovo kihistu. Nii alamlade kui ka kihistu on oma nime saanud Tšudovo linna järgi. Eestis on alamlade 13 meetri p ...

Daugava lade

Daugava lade on ülemdevoni ladestiku regionaalne lade. Üleilmses standardis vastab sellele Frasnesi lade, litostratigraafiliselt vastab sellele umbkaudu Daugava kihistu. Lademe vanus on 359.354 miljonit aastat. Eestis on ladet leitud vaid Kagu-Ee ...

Dubniki lade

Dubniki lade on ülemdevoni ladestiku regionaalne lade. Üleilmses standardis vastab sellele Frasnesi lade, litostratigraafiliselt vastab sellele umbkaudu Dubniki kihistu. Lademe vanus on 359.364 miljonit aastat. Dubniki lademe all lamab Eestis Pļa ...

Gauja lade

Gauja lade on keskdevoni ladestiku regionaalne lade. Gauja lademe all lamab Burtnieki lade ja temal lasub Amata lade. Ladet hakkas esimesena eristama P. Liepiņš aastal 1951. Üleilmses standardis vastab sellele Givet lade, litostratigraafiliselt v ...

Ķemeri lade

Ķemeri lade on alamdevoni ladestiku regionaalne lade. Ķemeri lade lasub Tilžė lademel ja see lamab Rēzekne lademe all. Lademe vanus on 408.400 miljonit aastat. Ladet hakkas esimesena eristama P. Liepiņš aastal 1960. Üleilmses standardis vastab se ...

Kernavė alamlade

Kernavė alamlade on lokaalne kronostratigraafiline üksus, Narva lademe kõige ülemisem alamlade. Litostratigraafiliselt vastab sellele Kernavė kihistu. Selle stratotüübiks on Ledai puurauk, nime on alamlademele andnud aga Kernavė alev Leedus. Alam ...

Leivu alamlade

Leivu alamlade on lokaalne kronostratigraafiline üksus, Narva lademe keskmine alamlade. Litostratigraafiliselt vastab sellele Leivu kihistu. Selle stratotüübiks on Luutsniku 451. puurauk. Alamlademe kivimid avanduvad vähesel määral Poruni ja Narv ...

Narva lade

Narva lade on keskdevoni ladestiku regionaalne lade. Narva lademe all lamab Pärnu lade ja temal lasub Aruküla lade. Ladet hakkas esimesena eristama D. V. Obrutšev aastal 1933. Üleilmses standardis vastab sellele Eiffeli lade, lademes eristatakse ...

Pihkva alamlade

Pihkva alamlade on lokaalne kronostratigraafiline üksus, Pļaviņase lademe keskmine alamlade. Litostratigraafiliselt vastab sellele Pskovi kihistu. Nii alamlade kui ka kihistu on nime saanud Pihkva linna järgi. Eestis on alamlade 7–13 meetri paksu ...

Pļaviņase lade

Pļaviņase lade on ülemdevoni ladestiku regionaalne lade. Pļaviņase lademe all lamab Amata lade ja temal lasub Dubniki lade. Lademe vanus on 370.364 miljonit aastat. Ladet hakkas esimesena eristama P. Liepiņš aastal 1951. Lademe neostratotüübiks o ...

Pärnu lade

Pärnu lade on keskdevoni ladestiku regionaalne lade. Pärnu lademe all lamab Rēzekne lade ja temal lasub Narva lade. Ladet hakkas esimesena eristama Kaarel Orviku aastal 1930. Üleilmses standardis vastab sellele Eiffeli lade, litostratigraafilisel ...