ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 115

Rõhk (keeleteadus)

Rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus, mis avaldub sõna teatud silpide hääldamisel. Rõhu peaülesanne on muuta kõne rütmiliseks, sest rütmilist kõnet on kergem artikuleerida ja tajuda. Rõhk võimaldab silpi hääldada kahel viisil – rõhuliselt või r ...

Silp

Silp on ühest või mitmest häälikust koosnev kõneüksus. Silbid on sõnade fonoloogilised üksused. Täishäälikuga lõppevat silpi nimetatakse lahtiseks, kaashäälikuga lõppevat silpi aga kinniseks.

Vokaalharmoonia

Vokaalharmoonia on keeleteaduses nähtus, kus sõna esimese silbi vokaal määrab järgsilpide vokaalide laadi. Vokaalharmooniat esineb muu hulgas võru näiteks tagavokaalidega sõna hõbõhõnõ hõbedane, soome näiteks eesvokaalidega sõna räjähtää plahvata ...

Sõltuvusgrammatika

Sõltuvusgrammatika on grammatiline teooria, mille keskmeks on idee, et lause süntaktiline struktuur koosneb binaarsetest ebasümmeetrilistest suhetest. Binaarne ebasümmeetriline suhe on kahe tekstisõna vaheline suhe, kus üks suhte osaline on ülemu ...

Aktiiv

Aktiiv on passiivi kõrval öeldise tegumoe süntaktiline grammatiline kategooria, mida iseloomustab see, et tegevussubjekt on lauses alus. See tähendab, et alus ja tegevussubjekt on lauses üks ja sama moodustaja.

Arv (keeleteadus)

Leidub sõnu, mille ainsuse tüvi on täiesti teistsugune kui mitmuse tüvi sina ~ sa: teie ~ te too: nood tema ~ ta: nemad ~ nad mina ~ ma: meie ~ me see: need ise - puudub mitmuse nimetav. Neljal asesõnal on mitmuse vormistik lünklik, s.et teatud k ...

Aspekt (keeleteadus)

Aspekt on lauses väljenduv suhe situatsiooni kulgemise ja vaatluspunkti vahel. Tegemist on öeldise ja kogu lause süntaktiliselt tähtsa leksikaalse kategooriaga. Aspekti seisukohast on situatsioonid: piiritlemata ehk imperfektiivsed imperfektiivne ...

Evidentsiaalsus

Evidentsiaalsus on grammatiline kategooria, millega tähistatakse keeleliselt vormistuvat viidet teabe allikale.Eesti keeles väljendab seda kaudne kõneviis. Ligikaudu veerand maailmakeeltest peab täpsustama väiteallikat. Selleks on mitmeid võimalu ...

Isik (keeleteadus)

Isiku väljendamiseks kasutatakse isikulisi asesõnu mina, sina, tema või mitmuses meie, teie, nemad ning tegusõna pöördelisi vorme. Mina õpin eesti filoloogiat ; Teie soovite poodi minna ; Saja b ; Hoopleva d, et võitsid kuldkarika. Isikut tähista ...

Klassifikaator (keeleteadus)

Klassifikaator on keeleteaduses sõna või morfeem, mis mõnes keeles lisatakse nimisõnale, et klassifitseerida seda sõna vastavalt tema tähendusele. Klassifikaatorid on oma funktsioonilt võrreldavad ka näiteks mõõdusõnadega, sest nende abil on võim ...

Kõneviis

Kõneviis e moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria. See väljendab kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel otsene või kaudne teatelaad, suhtluseesmärki kas tegu on käsu või väitega. kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele kas ta peab teg ...

Kääne

Kääne on käändsõna grammatiline kategooria, mis väljendab fraasis või lauses morfoloogiliselt sõna süntaktilist rolli ja grammatilist seost teiste sõnadega. Käänete arv keeltes erineb; näiteks ladina keeles on kuus käänet, aga eesti keeles nelite ...

Sihilisus

Sihilisus ehk transitiivsus on tegusõna omadus väljendada sihilist, suunatud tegevust ja siduda endaga grammatiline objekt ehk sihitis. Transitiivsus kuulub öeldise leksikaalsete kategooriate hulka. Laused, mille öeldist laiendab sihitis, on tran ...

Tegumood

Umbisikulise tegumoe tunnusel on seitse kuju Umbisikuline tegumood näitab seda, et tegevussubjektiks on keegi elus tegija, nn umbisik, kes jääb lauses väljendamata: Teises toas lauldi. dakse laul/ dakse da laul/ da /vat akse süü/ akse d laul/ d / ...

Vokatiiv

Vokatiiv on üttekääne, mis leidub indoeuroopa keeltes, nagu näiteks ladina keeles ja läti keeles, ja kartveli keeltes, näiteks gruusia keeles. Vokatiivi kasutatakse kellegi või millegi kõnetamisel, näiteks legendi järgi Gaius Julius Caesari veidi ...

Võrded

Võrded on omadussõna võrdlusastmed. Eristatakse kolme võrret: algvõrre, keskvõrre, ülivõrre positiiv/komparatiiv/superlatiiv. Näide: kerge, kergem, kergeim.

Keelepoliitika

Keelepoliitika hõlmab eelkõige riigi süsteemsed abinõud keele funktsioonide teadlikuks säilitamiseks või muutmiseks. Mingi riigi keelepoliitika esmaülesanneteks on riigikeele sätestamine põhiseaduses ja keeleseaduse kehtestamine, mis kõik toimub ...

Ametlik keel

Ametlik keel ehk ametikeel on keel või üks keeltest, mida kasutatakse riigis või muul territooriumil ametlike toimingute läbiviimisel, õpetatakse koolides ning mille on otsustanud riigi ametlikuks keeleks võtta valitsus. Erinevalt riigikeelest ei ...

Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte harta

Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte harta on Euroopa Nõukogu eestvõttel sündinud rahvusvaheline lepe, mille eesmärk on edendada ajalooliste regionaal- ja vähemuskeelte kaitset ja arendamist. Harta järgi määrab iga hartaga ühinenud riik, milliseid ...

Keelekaitse

Keelekaitse on keelepoliitika osa, mille ülesanded on eri keelte funktsioonide kindlaksmääramine ning tingimuste loomine, et keeled neid funktsioone ka täita saaksid.

Keelerežiim

Keelerežiim on mingis piirkonnas olevate õiguslike, halduslike jt meetmete süsteem, mille eesmärk on tagada seal keelekeskkonna stabiilsus ja jätkusuutlikkus. Eestis on eristatud kolm keelerežiimi: kakskeelne režiim kasutatakse riigikeelt ja sead ...

Keeleseadus (üldmõiste)

Keeleseadus on seadus, mille kehtestab seadusandlik võim oluliste keeleküsimuste reguleerimiseks. Keeleseadus ja teised keeleküsimusi õiguslikult reguleerivad õigusaktid moodustavad keeleõiguse.

Oskuskeelekorraldus

Oskuskeelekorraldus on oskussõnavara ja laiemalt oskuskeele lingvistiline uurimine ning praktiline keeleline töö terminoloogia heaks. Selline ühe allkeele korraldus on üldise keelekorralduse osa.

Riigikeel

Riigikeel on keel, mis on riigi või muu territooriumi konstitutsioonis riigikeeleks määratud. Pooltel maailma riikidel on riigikeel. Mõnel riigil, näiteks Eestil ja Albaanial, on ainult üks riigikeel. Mõnel riigil on mitu riigikeelt, näiteks Belg ...

Soome keelepoliitika

Soome keelepoliitika väljendab Soome riigi seisukohti eri keelte ja eri keeli rääkivate inimrühmade suhtes. Soome keelepoliitika põhiküsimuseks on 19. sajandist alates olnud soome ja rootsi keele staatus ja jõuvahekord riigi ametlike keeltena. Er ...

Eliezer Ben-Yehuda

Eliezer Ben‑Yehuda – 16. detsember 1922 Jeruusalemm, Mandatoorne Palestiina) oli Vene impeeriumi Vilno kubermangus sündinud juudi leksikograaf ja ajalehetoimetaja, heebrea keele taassünniliikumise üks põhijõude. Ben-Yehuda õppis algul Daugavpilsi ...

Geert Booij

Geert Evert Booij on Hollandi keeleteadlane. Ta on Leideni Ülikooli keeleteaduse emeriitprofessor. Teda nimetatakse konstruktsioonimorfoloogia rajajaks.

Eric Buyssens

Eric Buyssens oli Belgia keeleteadlane ja semiootik. Aastail 1956–1970 oli ta Brüsseli Vaba Ülikooli professor.

Teun van Dijk

Teun Adrianus van Dijk on tekstilingvistika, diskursusanalüüsi ja kriitilise diskursusanalüüsiga tegelev keeleteadlane. Ta kuulub kriitilise diskursusanalüüsi distsipliini rajajate hulka ja on KDA-s arendanud sotsiokognitiivset lähenemist diskurs ...

Dionysios Traakiast

Dionysios Traakiast oli hellenismiajastu grammatik. Ta ei olnud pärit Traakiast, vaid ilmselt Aleksandriast. Ta oli Aristarchose õpilane. Hiljem töötas ta Rhodosel. Teda peetakse esimese kreeka keele grammatika "Τέχνη Γραμματική" Technē grammatik ...

Witold Doroszewski

Witold Jan Doroszewski oli poola keeleteadlane. Ta oli Varssavi ülikooli professor ja Poola Teaduste Akadeemia liige.

Wolfgang U. Dressler

Wolfgang Ulrich Dressler on Austria keeleteadlane. Tema keeleteaduslikud huvid on muuhulgas fonoloogia, morfoloogia, tekstilingvistika ja lapsekeele areng. Dressler on üks loomuliku morfoloogia teooria loojaid. Ta oli aastatel 1980–1981 Euroopa L ...

Thamaz Gamkrelidze

Thamaz Gamkrelidze oli gruusia lingvist, orientalist ja indoeuropeist. Ta oli Gruusia Teaduste Akadeemia aupresident. Ta on avaldanud töid indoeuroopa keeleteaduse, vanade keelte, teoreetilise lingvistika ja kartveloloogia alal. 1972. aastal aval ...

Gao Jingyi

Gao Jingyi on Eestis pikaajaliselt elanud hiina keeleteadlane. Tema peamised uurimisvaldkonnad on etümoloogia ja filoloogia. Ta on avaldanud kolm monograafiat ja artikleid, sealhulgas ka sellistes indekseeritud ajakirjades nagu Linguistica Uralic ...

Zellig Harris

Zellig Sabbettai Harris oli keeleteadlane. Ta sündis Ukrainas, 4-aastasena läks pere Philadelphiasse USA. 14-aastasena läks omal soovil Palestiinasse. Ta tegeles strukturaallingvistikaga.

Bedřich Hrozný

Bedřich Hrozný oli tšehhi keeleteadlane ja assürioloog. Ta dešifreeris hetiidi kirja ja lõi aluse hetiidi keele ja ajaloo uurimisele. Näitas, et hetiidi keelt kuulub indoeuroopa keelte hulka, nagu ka teised anatoolia keeled. Maailma esimese hetii ...

Tore Janson

Tore Janson on rootsi keeleteadlane. Ta oli ladina keele professor ja hiljem Aafrika keelte professor Göteborgi ülikoolis. 2001. aastal jäi ta pensionile, kuid on pärast seda olnud seotud Stockholmi ülikooliga. Ta on pühendanud suure osa oma ajas ...

Fred Karlsson

Mitte segi ajada eesti majandusteadlase Fred Karlsoniga Fred Karlsson on soomerootsi keeleteadlane. Ta on üldkeeleteaduse emeriitprofessor ja soome keele dotsent Helsingi Ülikoolis.

Boriss Kolker

Boriss Kolker on juudi päritolu keeleõpetaja ja tõlkija, kolme esperanto keele õpiku autor. 1944–1965 elas ta Moldaavia NSV-s Chisinăus, siis 1993. aastani Venemaal Baškortostanis, 1993 emigreerus ta USA-sse. Ta elab Ohios Clevelandis. Ta on tööt ...

Aleksandr Potebnja

Aleksandr Potebnja oli ukraina keeleteadlane. 1851 astus ta Harkovi ülikooli õigusteaduskonda, aga järgmisel aastal läks üle ajaloo-keeleteaduskonda. 1856 lõpetas ta ülikooli ja töötas mõnda aega Harkovis gümnaasiumis kirjandusõpetajana. 1861 kai ...

Luis Jorge Prieto

Luis Jorge Prieto oli Argentina keeleteadlane ja semiootik. Alates 1969. aastast oli ta Genfi Ülikooli üldkeeleteaduse professor. Oma töödes jätkas ta Ferdinand de Saussurei ja Praha ringi traditsioone.

Aleksandr Šaronov

Aleksandr Šaronov on ersa fennougrist ja kirjanik. Šaronov on Ersa rahvuseepose "Mastorava" tõlkes "Maaema" autor.

Ľudovít Štúr

Ľudovít Štúr, Bánovce nad Bebravou lähedal – 12. jaanuar 1856, Modra), oli Slovaki rahvusliku ärkamisliikumise juht 19. sajandil. Ta rajas slovaki keele uue kirjaviisi, millel põhineb tänapäevane slovaki kirjakeel. 1848. aasta revolutsiooni ajal ...

Ludwik Zamenhof

Ludwik Lazarus Zamenhof oli Poola juudi päritolu silmaarst ja lingvist, maailma tuntuima ja levinuima tehiskeele esperanto looja. Esimese raamatu esperanto teemal "Unua Libro" "Esimene raamat" avaldas Zamenhof 1887. aastal pseudonüümi Doktoro Esp ...

Zhou Youguang

Zhou Youguang oli hiina majandusteadlane, harrastuskeeleteadlane ja pikaealine. Teda peetakse tänapäeva hiina keele latinisatsioonisüsteemi pinyin loojaks. Ta lõpetas 1927. aastal Guanghua Ülikooli majanduse erialal. Ta viibis vahetusüliõpilasena ...

Ghilad Zuckermann

Jewish Language Contact Special Issue of the International Journal of the Sociology of Language 226. 2014. Burning Issues in Afro-Asiatic Linguistics. 2012.

Branisłaŭ Taraškievič

Branisłaŭ Taraškievič – 29. november 1938 Minsk) oli valgevene ühiskonnategelane, keeleteadlane, tõlkija ja publitsist. Branisłaŭ Taraškievič oli pärit talupoja perekonnast. 1911. aastal lõpetas ta Vilnos gümnaasiumi ja 1916. aastal Peterburi Üli ...

Txillardegi

Txillardegi oli baski keeleteadlane, poliitik ja kirjanik. Ta kasutas ka pseudonüüme Larresoro, Igara ja Usako.

Victor Vascenco

Victor Vascenco oli rumeenia keeleteadlane, kes keskendus slaavi keeltele. Ta oli vene-rumeenia ja rumeenia-vene sõnaraamatu autor. 1958. aastal sai ta Leningradis filoloogiadoktori kraadi, 1975. aastal Bukarestis filoloogiateaduste doktor-dotsen ...

Anna Wierzbicka

Anna Wierzbicka on poola keeleteadlane. Ta on lõpetanud Varssavi Ülikooli. Alates aastast 1972 elab ja töötab ta Austraalias Canberras.