ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 117

Tilde

Tilde on lainjas märk, mida kasutatakse nasaalsust või palatalisatsiooni tähistava diakriitilise märgina, asendusmärgina vms. Märgi nimetus tuleb hispaania ja portugali keele kaudu ladinakeelsest sõnast titulus, mis tähendab pealkirja, pealekirju ...

Tohtkiri

Tohtkiri on kasetohule kirjutatud dokument. Kasetohtu on mitmel pool kasutatud kirjutusmaterjalina. Tähed kraabiti tohusse tavaliselt metallist või luust kirjutuspulga ehk stiilusega. Tuntud on 11.–15. sajandist pärinenevad Novgorodi tohtkirjad, ...

Transliteratsioon

Transliteratsioon ehk ümbertähtimine on ühes kirjas kirjutatud teksti tähttäheline kirjapanek teises kirjas. Sageli aetakse seda segi transkriptsiooniga, mis on meetod mingi keele helide üleskirjutamiseks. Üleminek nende vahel on sujuv, kuna enam ...

Tõstutundlikkus

Tõstutundlikkus on kirjutatud sõnade tähenduse muutus sõltuvalt suur- ja väiketähtede kasutamisest. Nii on näiteks Gauss isikunimi, gauss aga magnetilise induktsiooni mõõtühik. Inimkeelte tõstutundlikkus erineb sõltuvalt kasutatavast kirjast. Mõn ...

Täht (kiri)

Täht, ka kirjatäht, aabe, pookstav, on keeles häälikkirja hääliku või silpkirja silbi ülesmärkimiseks kasutatav märk. Kitsamas tähenduses mõistetakse tähe all ainult häälikkirja märki. Tähed moodustavad tähestiku. Tähed on grafeemid. Häälikkirjas ...

Valgevene-eesti transkriptsioon

Valgevene-eesti transkriptsioon on valgevenekeelsete sõnade ja nimede kirjutamine eestikeelses tekstis ladina kirjas. Valgevene keele latinisatsiooniks on maailmas kasutusel mitu eri süsteemi. Eestis on kasutatud vabariikliku õigekeelsuskomisjoni ...

Leksikograafia

Leksikograafia on sõnastike koostamise teooria ja praktika. Leksikograafiat võib jagada teoreetiliseks leksikograafiaks – semantilised, süntagmaatilised ja paradigmaatilised suhted loomuliku keele leksikonis, nende põhjal sõnastike koostamise teo ...

Morfoloogia

Vabadeks morfeemideks nimetatakse morfeeme, mis võivad fraasis esineda iseseisva sõnana, nagu näiteks sõna "koer" lauses "koer hammustas poissi". Seotud morfeemid seevastu ei saa esineda iseseisvalt, vaid peavad olema alati seotud mõne teise morf ...

Da-tegevusnimi

da -tegevusnimi ehk da -infinitiiv ehk ta -tegevusnimi ehk ta -infinitiiv on tegusõna käändeline vorm, mis väljendab tege­vust ja ei anna sealjuures edasi mingeid täpsemaid gramma­tilisi tähendusi, nii nagu seda teevad tegusõna pöördelised vormid ...

Des-vorm

des -vorm on eesti grammatikas tegusõna käändeline vorm, mis esineb lauses määrusena. See on ajamääruslik lauselühend. des -vormi kasutatakse samaaegseid tegevusi väljendavate lausete lühendamiseks: Kui päevitasin Pärnu rannas, lugesin läbi huvit ...

Kausatiivtarind

Kausatiivtarind on lausekonstruktsioon, mille liht- või liitöeldis väljendab ühtaegu nii põhjustamist kui ka selle tulemust. Kausatiivtarindi saab moodustada verbidest panema, ajama, jätma, laskma, lööma, vajutama, keerama vmt ja ma-tegevusnimest ...

Ma-tegevusnimi

mata- vorm väljendab sooritamata tegevust. mata -vorm või mata- vormis peasõnaga fraas on lauses ainult kindlate verbide juures sõltuvusmäärus: Jätsin laua pühkimata mata -vorm võib olla kesksõna eitav vaste: Laud on pühkimata, vrd Laud on pühitu ...

Oleviku kesksõna

Oleviku kesksõna ehk oleviku partitsiip on tegusõna käändeline vorm. See väljendab tegevust, mis iseloomustab suhtelises olevikus tegevussubjekti või tegevusobjekti.

Onomastika

Onomastika ehk nimeõpetus on leksikoloogia haru, mis uurib peamiselt isiku- ja kohanimesid ning käsitleb nende algtähendust, päritolu ja muutumist. Ühtlasi on onomastika ka mingi keele või piirkonna nimede kogum nt eesti keele onomastika.

Aadressikoht

Aadressikoht on tee või väikekoht, mille nime kasutatakse teiste aadressiobjektide aadressis. Näiteks aadressis "Tamme tee 3" on aadressikoht "Tamme tee". Eestis on aadressikohad määratletud valitsuse määrusega nr 251 "Aadressiandmete süsteem" 20 ...

Asustusnimi

Asustusnimi ehk oikonüüm on asula nimi; üks toponüümide liike. Asustusnimede alla kuuluvad nt külanimed ehk komonüümid, linnanimed ehk polisonüümid. Asustusnime elemente Eesti asulate puhul: -salu, nt Haapsalu, Tamsalu -maa, nt Põltsamaa -saare, ...

Eksonüüm

Eksonüüm ehk väliskeelne nimi on mingis keeles kasutatav nimi objekti kohta väljaspool maa-ala, kus seda keelt tunnustatakse ametikeelena. Eksonüümile on omane, et see on ebareeglipärane, ent mingis keeles on nii kirjutama hakatud. Eksonüümi vast ...

Hüdronüüm

Hüdronüüm on veeobjektide nimed. Mõni allikas loeb ka soonimed hüdronüümide hulka. Õpetust hüdronüümidest nimetatakse hüdronüümiaks.

Kohanimeloend

Kohanimeloend ehk geograafiline leksikon on geograafiliste nimede ehk toponüümide ja nendega seotud teabe loend või kataloog, mis võib olla teose osa või iseseisev väljaanne. Kirjed võivad olla üsna mahukad, nt sisaldada infot nimetatava objekti ...

Kohanimi

oronüümid – positiivsete pinnavormide nimed oikonüümid – asulate nimed hüdronüümid – veeobjektide nimed

Mehenimi

Uuemad mehenimed: Sven, Holger, Nils, Pekka, Antti, Eero, Imre, Rene/René, Aivar, Fred, Guido. Vanemad mehenimed: Johannes, Heinrich, Voldemar, Harri/Harry, Konrad, Otto, Karl, Eduard, Alfred, Feliks/Felix, Rudolf, Richard, Erich, Ferdinand, Vikt ...

Mononüüm

Mononüümne isik on keegi, keda tuntakse ja keda adresseeritakse üheainsa nime või mononüümiga. Mõnel juhul on selle nime valinud isik, kellele on algselt antud polünüüm. Muudel juhtudel on selle määranud riigi kultuur või mõni huvitatud segment. ...

Nimi

Nimi on nomineeriv ökonoomne keelend, mida kasutatakse ühe isendi temasarnaste liigikaaslaste seast eristamiseks. Nimeobjektide järgi jagunevad nimed elusolendite nimedeks ja elutute asjade nimedeks. Elusolendite nimed jagunevad isikunimedeks ehk ...

Post-nominal letters

Post-nominal letters on inglise või muudes keeltes inimese nime järel kasutatavad tähed, mis tähistavad tema positsiooni ühiskonnas, ametit või haridust. Neid kasutatakse peamiselt Suurbritannias ja teistes Rahvaste Ühenduse kuningriikides riikid ...

Pühendusnimi

Pühendusnimi on kohanimi, mis on mingile objektile antud mingi isiku mälestuseks või austuseks. Pühendusnimi sisaldab eesnime ja perekonnanime või täieliku varjunime. Pühendusnimesid annab välja kohalik omavalitsus ja neid nimesid ei anta isiku e ...

Toponüümika

Toponüümika ehk toponüümia on teadusharu, onomastika osa, mis tegeleb kohanimede ehk toponüümide uurimisega. Toponüümika uurib kohanimede struktuuri, päritolu, muutumist ja levikut. Toponüümika püüab ka korrastada tänapäeva kohanimekasutust. Eest ...

Onomatopöa

Onomatopöa ehk helijäljendus on kuuldud helide sõnadesse panemine ehk jäljendav väljendamine häälikute abil. Eesti keeles, nagu ka teistes läänemeresoome keeltes, kasutatakse onomatopöad rikkalikult. Need sõnad arvatakse tavaliselt hüüdsõnade hul ...

Agentiivsus

Agentiivsus on öeldise leksikaalne kategooria, mis tähendab, et olukorras osaleb agent ehk tegija, s.o elus, olukorra suhtes aktiivne, teadlikult toimiv ja/või seda kontrolliv osaline. Lihtsamalt öeldes on agentiivse tegevuse puhul olemas keegi a ...

Ambivalentsus

Ambivalentsus ehk ambivalents ehk mitmetähenduslikkus on võimalus informatsioonis, sõnades, piltides, meedias või mujal antud tähendusi mitmeti mõista, selgitada, esitada. Ambivalentsuse mõistet kasutatakse erinevates teadusharudes. Mitmetähendus ...

Antonüüm

Antonüümid ehk vastandsõnad on sõnad, mis ühe tähendusliku tunnusjoone poolest on vastandlikud, kuid mille muu tähendus langeb kokku. Näiteks sõnad "kuum" ja "külm" väljendavad mõlemad temperatuuri ja tähistavad selle vastandlikke väärtusi. Eesti ...

Deiksis

Deiksis on nähtus, mis seob omavahel diskursuse maailma ja füüsilise olukorra. Tegemist on viitesuhete võrgustikuga, kus viidatakse ümbritsevatele isikutele või asjadele ja paigaldatakse sündmusi kõnelemishetke suhtes ajateljele. Deiksise uurimis ...

Distributiivne semantika

Distributiivne semantika on teadusharu, mis uurib ja arendab teooriaid ja meetodeid keeleelementide tähenduslike sarnasuste mõõtmiseks ja kategoriseerimiseks nende distributsiooni kaudu. Lähenemise alus on distributiivse semantika hüpotees, mille ...

Konnotatsioon

Konnotatsioon on teisene, kaudne tähendus. Ta erineb denotatsioonist kui esmasest, otsesest tähendusest. Konnotatsioon on ühtlasi kultuuripõhine subjektiivne tähendusvarjund, mis lisandub sõna või fraasi otsesele tähendusele. Võõrsõnade leksikon ...

Lause suhtluseesmärk

Lause suhtluseesmärk on üks osa lause semantilisest funktsioonist. Lause suhtluseesmärgiks ehk kommunikatiivmodaalseks tähenduseks võib olla väite, küsimuse, käsu, soovi või hüüu väljendamine.

Oksüümoron

Oksüümoron) ehk vastandväljendus on kõnekujund ehk troop, mis stiilivõttena ühendab vastandlikke mõisteid. Näiteid: helisev vaikus; kuum lumi; särav pimedus; elav laip; magus valu; kole ilus; jube tore.

Semantiline väli

Semantiline väli ehk tähendusväli koosneb tähenduselt omavahel seotud sõnadest, nt värvused. See keeleteaduse termin on kasutusel ka teistes akadeemilistes distsipliinides.

Sotsiolingvistika

Sotsiolingvistika on keeleteaduse haru, mis uurib keele ja ühiskonna vahekorda ja vastastikuseid suhteid, sealhulgas keelekasutuse mõju kultuurilistele normidele, ootustele ja kontekstile. Sotsiolingvistika kattub oluliselt pragmaatikaga. Ajalool ...

Homo sovieticus

Homo sovieticus on tüüpilise Nõukogude inimese kohta käiv sarkastiline ja kriitiline nimetus. Seda kasutati ka teiste idabloki riikide inimeste kohta. Termin sai populaarseks tuntud Nõukogude Liidu sotsioloogi ja dissidentliku kirjaniku Aleksandr ...

Register (keeleteadus)

Register on kasutusest sõltuv keelevariant. Kasutuskesksed ehk situatiivsed keelevariandid vastanduvad kasutajakesksetele keelevariantidele ehk dialektidele. Register on seotud sotsiaalse kontekstiga. Sotsiaalne kontekst on kolmetasandiline, koos ...

Võõrkeel

Võõrkeel on inimese emakeelest erinev keel, mida inimene õpib kas õppeasutuses või iseseisvalt. Eesti koolides õpetatakse võõrkeeltena inglise, prantsuse, saksa, hispaania, soome ja teisi keeli, eesti õppekeelega koolides on võõrkeeleks ka vene keel.

Sõnaliik

Sõnaliigid on keele sõnade klassid, mis ühendavad ühesuguste süntaktiliste, semantiliste ja morfoloogiliste omadustega sõnu. Eesti keele grammatikas eristatakse tavaliselt järgmisi sõnaliike. nimisõna ehk substantiiv: loom, kivi, Mart käändsõnad ...

Abisõna

Abisõna ehk partikkel on uuemas keeleteaduskäsitluses muutumatu mittetäistähenduslik sõna ; suulise kõne kirjeldamisel võidakse partikliteks nimetada ka ainult hüüdsõnu ja rõhumäärsõnu. Varasemas keeleteaduskäsitluses nimetati partikliteks kõiki ...

Ainesõna

Ainesõnad on kvantitatiivselt piiritlemata. Neid saab muuta kvantitatiivselt piiritletuks, kui vastavatele sõnadele lisada mõõdetavat suurust väljendav nimisõna ehk mõõdusubstantiiv, nt kott jahu, liiter piima, kilo riisi.

Arvsõna

Arvsõna väljendab asjade kvantitatiivseid tunnuseid, põhiliselt arvu või järjekorda ning vastab küsimustele mitu? mitmes? Kirja võib arvsõnu panna kahel viisil – kas sõna või numbriga.

Asemäärsõna

Asemäärsõna e proadverb on muutumatu sõna, mis esineb lauses adverbiaalina ning viitab kontekstist selguvale ja tekstis täistähendusliku määrsõnaga tähistatavale tunnusele, noomenile või suuremale süntaktilisele üksusele või ka kõnesituatsiooni e ...

Asesõna

Asesõna ehk pronoomen osutab olendeile, esemeile, nähtustele, nende tunnustele või hulgale, kuid ei nimeta neid otse, nii nagu muud käändsõnad. Konkreetse tähenduse saab selline sõna alles kontekstis. Tegemist on väga vana sõnaliigiga, mis on ole ...

Asjasõna

Asjasõna on nimisõna, mis on hulgaliselt ehk arvuliselt ehk kvantitatiivselt piiritletud ja loendatav ning viitab selgete piiridega entiteedile ehk referendile. Asjasõnad märgivad ainsuslikke loendatavaid objekte, objektikogumeid ja mõõtühikuid. ...

Eessõna

Eessõna ehk prepositsioon on kaassõna, mis asub seda laiendava noomenifraasi ees. Eesti keeles on eessõnu vähe, näiteks enne õhtut, keset teed, piki randa, ilma emata, kuni metsani, läbi udu, mööda tänavat, pärast õnnetust, vastu lauda.

Enesekohane asesõna

Enesekohane asesõna ehk refleksiivpronoomen on asesõna, millega näidatakse, et tegevuse objekt või omaja langeb kokku tegevuse subjektiga, või rõhutatakse asjaolu, et tegevuse subjektiks on just nimetatu, mitte keegi teine. Enesekohased asesõnad ...

Hulgasõna

Eesti hulgasõnade kasutamises on toimunud järgmine nihe: ainsusliku osa õpilasi asemel kasutatakse üha sagedamini mitmuslikku osad õpilased, samuti nt enamik õpilasi > enamikud õpilased, mitu õpilast > mitmed õpilased. Selle põhjuseks võib ...