ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 119

Imperfektiivne aspekt

Imperfektiivne aspekt on keeles aspekt, mis tähistab piiritlemata situatsiooni. Piiritlemata on situatsioon sel juhul, kui kujuteldav vaatluspunkt jääb situatsiooni kulu sisse. Näiteks Päike kõrvetas. Poisid suusatasid viis kilomeetrit.

Infiniitfraas

Infiniifraas on tegusõna- ehk verbifraas, mille peasõna on tegusõna käändeline vorm, näiteks: Hakkasin hommikul raamatut lugema. Onu Tiit oli kutsunud suppi sööma.

Infinitiiv

Infinitiiv on verbi ehk tegusõna infiniitne lihtvorm. Eesti keeles võib infinitiiv oma käändevormidega olla kas vat -tegevusnimi ehk vat -infinitiiv nt elavat, ma -tegevusnimi ehk supiin nt elama. da -tegevusnimi ehk da -infinitiiv nt elada,

Intransitiivlause

Intransitiivlauses puudub grammatiline objekt ehk sihitis. Grammatilise predikaadi ehk öeldisega väljendatav tegevus ei ole suunatud sihitisele ega avaldu selles tulemusena.

Isikuline tegumood

Isikuline tegumood ehk personaal on tegumoe kategooria liige, mis avaldub kogu lause ehituses ja näitab seda, et tegevuse sooritaja, protsessis või olukorras olija on lauses ka väljendatud.

Jaatav kõneliik

Jaatav kõneliik ehk afirmatiiv on kõneliik, mis väljendab öeldisega kirjeldatava tegevuse jaatust. Nt: Isa sõitis laupäeval tööle. Ta olevat eile abiellunud. Tahaks puhata, aga vaja on hoopis tööd teha. Tänaval lauldakse, aga kusagil peetakse mat ...

Järeldav rinnastus

Eelnevalt väljendatut täpsustavad või seletavad süntaktilised konstruktsioonid, k.a seletavad ja järeldavad rindlauseosad on apositiivsed. Nt. Nad alistusid: viskasid relvad minema ja väljusid majast lisandi osa.

Järellisand

Järellisand on lisand, mis asub nimisõnafraasis nimisõna järel ja täpsustab või seletab seda: Kohtusin Heleniga, oma kursusekaaslasega. Järellisand on lause element, mis on abivahend põhja täpsustatava/seletatava nimisõna paremaks mõistmiseks, ku ...

Järeltäiend

Järeltäiend on täiend, mis asub nimisõnafraasis põhisõna järel. Järelasendit kasutatakse täiendi esiletõstmiseks peamiselt ilukirjanduskeeles ja emotsionaalses kõnekeeles: Aken, väike ja määrdunud, summutas kogu valguse ; Tüdruk, väle kui välk, j ...

Kaasnemismäärus

Kaasnemismäärus ehk komitatiivadverbiaal on määrus, mis väljendab kaasnejat. Kalle mängib koos Pillega peitust. Tiiu käis poodides ilma sõbrannata. Täpsemalt näitab kaasnemismäärus olendit, eset või nähtust, kelleta või milleta midagi tehakse või ...

Kaassõnafraas

Kaassõnafraas täidab lauses sama funktsiooni, mis nimisõna käändevorm, kuid ei ole nimisõnafraasiga samaväärne. Mõnel juhul on kaassõnafraas asendatav nimisõna käändevormiga, nt tooli pealt = toolilt, tütre poolt joonistatud pilt = tütre joonista ...

Kaksikverb

Tüüpiliste eesti kaksikverbide komponendid on ühesuguse grammatilise vormistusega, kuid neil on erinev süntaktiline ja semantiline ülesanne. Seega sarnanevad nad ahelverbidega kui põimühenditega. Tavaliselt on kaksikverbi esikomponendiks liikumis ...

Kestust näitav määrus

Kestust näitavad määrused näitavad kui pikk on või oli sündmuse lõpulejõudmise aeg: Tiit käis poole tunniga poes. ; Noor laulja sai kahe kuuga maailmakuulsaks. kui kaua kestab või kestis sündmuse tagajärg: Liisa jäi vanaema juurde kaheks tunniks. ...

Kiil (lauseliige)

Kiil on lauses esinev sõna või fraas, mis on lausega seotud üksnes sisulisel tasandil ega mõjuta seda grammatiliselt. Iga kiilu võib käsitada kiillausena. Struktuurilt on kiilud üsna tihti vaeglaused. Kiilu abil võib väljendada näiteks suhtumist ...

Kiilung

Kiilung on sõnajärje viga, mis tekib tihti teonime sisaldavates lausetes. Sageli on kiilungiks nimisõna, mis lahutab nimisõnafraasis omastavalise täiendi selle põhisõnast. Mõnikord on kiilungiks kaassõna, mis lõhub lauses fraasi ehitust. Kiilung ...

Kogeja-omajalause

Kogeja-omajalause on üks eesti lause põhitüüp, kus alus ei ole lause algul või puudub lausest ja teemasse kuulub kogeja või omaja, mis on ühtlasi tegevussubjekt ja toimib lauses määruse või sihitisena. Seega on tegemist pöördjärjega lausetega. Er ...

Kohamäärus

Tüüpiliseks kohamääruseks on lauses nimisõna, mis sisaldab lokaalseid tähenduskomponente: mets, meri, tuba, maja, kosmos, ida jmt, või kohamäärsõna: vasakul, sinna. Kohamääruse funktsioonis võib olla sise- või väliskohakäänetes: Ema võttis külmka ...

Kommunikatiivsed lausetüübid

Kommunikatiivsed lausetüübid on lausetüübid, mida eristatakse suhtluseesmärgi järgi. Lausetel võivad olla erinevad suhtlusülesanded: midagi väita, küsida, käskida, soovida või hüüda. Eriküsilause võimalikud vastused ei ole ette antud. Kui palju r ...

Komplekslause

Laused liigituvad moodustajate struktuuri järgi elementaarlauseteks ja komplekslauseteks. Komplekslause on lause, mille moodustajateks on lisaks sõnavormidele ja fraasidele ka lauselühendid ehk sekundaartarindid ning osalaused. Viimaseid elementa ...

Komplementlause

Komplementlause on kõrvallause, mis on pealause predikaadi seotud laiend. Tavaliselt paikneb see pealause predikaadi järel. Komplementlause on täielikult viiteseoses pealauses oleva korrelaadiga, mis on mõnikord lauses olemas, kuid enamjaolt juur ...

Korduvust näitav määrus

Ordinaarsed korduvusmäärused vastavad küsimusele mitmendat korda?. Korduvust väljendavad määrsõnad esmakordselt, teistkordselt, uuesti, jälle, taas jne Ta nägi esmakordselt lund. Kohtusime taas nädala pärast. Priit unustas jälle võtmed koju. nimi ...

Kõrvallause

Kõrvallause on lausekujuline moodustaja, mille ülesanne on täpsustada pealauset või kõrgema astme kõrvallauset. Kõrvallause ja pealause annavad kokku põimlause. Kõrvallause eraldatakse pealausest komadega ning kõrvallauset alustavad alistavad sid ...

Käskiv kõneviis

Käskiv kõneviis ehk imperatiiv on tegusõna kõneviis, mille ülesanne on väljendada käskimist, keelamist või lubamist ja suunata keegi sedasi mingile tegevusele. Kõige tavalisem on 2. pöörde kasutamine: mine, minge. Käskiv kõneviis kujundab käsklause.

Käsklause

Käsklause ehk imperatiivlause on kommunikatiivne lausetüüp, mis väljendab käsku, palvet, üleskutset või nõuet lausega märgitud sündmuse teostamiseks. Käsutähenduses sisaldub kas kohustuslikkuse, soovitatavuse või lubatavuse suhtumistähendus ja ta ...

Küsilause

Valikküsilause kitsamas tähenduses ei eelda eitavat või jaatavat vastust ega mõju tervele lausele. Kes kukkus pikali, sina või Mari?

Laiend

Laiend on lauses esinevate fraaside peasõnaga alistusseoses olev lause mistahes kõrvalliige, milleks võib olla sihitis, öeldistäide, määrus või täiend, mis täpsustab ning piiritleb fraasi peasõna.

Latiivne määrus

Latiivseks määruseks võib lauses olla latiivkäändes, s.o sisseütlevas, alaleütlevas, saavas või rajavas käändes käändsõna või infinitiiv käändsõna koos latiivse kaassõnaga, nt alla, juurde jt latiivne määrsõna, nt sinna, kaugele, pingule jt. Lati ...

Lause

Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet. Lause on grammatiliselt sõltumatu teksti osa, süntaksi põhiüksus. Lause peamine ülesanne on teate edastamine vastuvõtjale. Lause koosneb ...

Lause kõrvalliikmed

Lause kõrvalliikmed on sihitis, öeldistäide, määrus ja täiend. Nii lause pea- kui ka kõrvalliikmete määratlemisel lähtutakse moodustaja sõnaliigist, grammatilise seose tüübist ning moodustaja konkreetsest grammatilisest vormist. Sihitis, öeldistä ...

Lause moodustajad

Fraas koosneb põhisõnast ja laienditest. Fraas on lause moodustaja, mis pole lause ega üksiksõna, vastab mingile küsimusele ja tähistab lausega väljendatud situatsiooni komponente, st tegevust või olemist, osalist või asjaolu: pika patsiga tüdruk ...

Lause pealiikmed

Alus ehk subjekt on lauseliige, mis väljendab tegijat või olekus olijat. Aluseks on enamasti käändsõna nimetavas kes?mis? või osastavas keda?mida?. Näiteks: Ema kes? küpsetab kooki. Kook mis? maitseb väga hea. Marti keda? ei olnud täna koolis. Pi ...

Lause põhitüübid

Eesti lause põhitüübid on normaallause, kogeja-omajalause, olemasolulause. Need põhitüübid tekivad selle alusel, kas kolm subjekti, s.o grammatiline subjekt, tegevussubjekt ja suhtlussubjekt langevad lauses kokku või mitte. Samuti näitavad lause ...

Lauseeitus

Lauseeitus on üks kahest kõneliigist, mida laiemalt mõistetakse ühe tegusõna grammatilise kategooriana. Lauseeituse kõrval eristatakse ka moodustajaeitust. Lauseeitus mõjutab tervet lauset.

Lauseliige

Lauseliige on lause moodustaja süntaktiline funktsioon lauses. Lauseliikmed jagunevad kaheks: lause kõrvalliikmed. lause pealiikmed alus ja öeldis, Lauseliikme määratlemisel lähtutakse moodustaja sõnaliigist, grammatilise seose tüübist ning moodu ...

Lauselühend

Lauselühend on aluse ja öeldiseta lause moodustaja, mille peasõna on tegusõna käändeline vorm. Palli mängides läks tal tuju paremaks ; Jõudnud poodi, tahtis ta natuke ringi vaadata.

Lausetüüp

Keeleteaduses on lausetüüp erinevatele lausetele omaste ühiste semantiliste või süntaktiliste tunnuste kogum. Lause põhitüübid on normaallause, olemasolulause, kogeja-omajalause kogejalause, omajalause, tulemuslause. Lause tüübid suhtluseesmärgi ...

Lihtlause

Lihtlause on lause, mille koosseisu ei kuulu osalauseid. Lihtlause väljendab erinevalt liitlausest ühte tegevust, seisundit või olukorda, näiteks Laps laulis valjult. Lihtlause tuum on öeldis, millega seostuvad ülejäänud lauseliikmed, näiteks Koe ...

Lihtöeldis

Lihtöeldis jaguneb ühe- ja mitmesõnalisteks verbivormideks: lihtvorm on tegusõna vorm, mis koosneb ühest sõnavormist: Poiss loeb raamatut. Poisid lugesid raamatut. eitav verbivorm: Poiss ei loe raamatut. Ära loe raamatut. Ei ole raamatut lugenud. ...

Liitlause

Liitlause on kahest või enamast osalausest koosnev lause. Terviklik lause koosneb öeldisest ja selle laienditest. Liitlause sisaldab vähemalt kahte öeldist, nt Poiss mängib jalgpalli ja tüdruk loeb raamatut. Liitlause osalaused seob tervikuks rin ...

Liitöeldis

Liitöeldis ehk liitpredikaat on öeldis, kus pöördeline verbivorm moodustab ühendi käändelise verbivormiga, teonime, teise pöördelise verbivormi või käänd- või määrsõnaga.

Lisand (keeleteadus)

Lisand ehk apositsioon on nimisõna täiend, mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mida nimisõnafraasi põhisõna, kuid täpsustab ja seletab seda: president Ilves, onu Juhan.

Lokatiivne määrus

Lokatiivne määrus esineb lokatiivkäändes, milleks võib olla olev kääne ehk essiiv alalütlev kääne ehk adessiiv seesütlev kääne ehk inessiiv Lokatiivse määruse vormistumisel on abiks lokatiivkäändes olev käändsõna + lokatiivne kaassõna all, juures ...

Lünklause

Lünklause ehk elliptiline lause ehk väljajätteline lause on selline lause, milles mingi süntaktiliselt kohustuslik element on sõnastamata, kuid sisuliselt olemas. Lünklause on ehituselt mittetäielik lause. Näited: Mulle maitsevad kreegid, sulle l ...

Modaalverb

Modaalverbide abil väljendatakse modaalsust. Modaalsus on grammatiline kategooria, mis väljendab rääkija vahekorda lausesisuga ja lausesisu vahekorda tegelikkusega.

Määrsõnafraas

Määrsõnafraas ehk adverbifraas on fraas, mille põhisõna on määrsõna. Määrsõnafraasi tähistamiseks võib eesti keeles kasutada ingliskeelset lühendit AdvP – adverbial phrase.

Määrus

Määrus ehk adverbiaal on lauseliige, mis on tegusõna laiend, mis pole sihitis ega öeldistäide, omadussõna või määrsõna laiend. Määrusel puudub selge süntaktiline funktsioon ja jääkliikmena peetakse teda lauseliikmeks vaid tinglikult. Määrus välje ...

Määruslause

Tagajärjelause konkretiseerib sündmust, mis on väljendatud pealausega või on väljendamata jäänud sündmuse tagajärjeks. See saab olla vaid et -kõrvallause, järgneb alati pealausele. Ta kandis teistsuguseid riideid, nii et ma poleks teda peaaegu är ...

Määrustäiend

Määrustäiend on nimisõna täiend, mis eesti keeles täidab määrusega sarnast ülesannet, paikneb alati täiendatava nimisõna järel. on harilikult määruse vormis, Näiteks kink emalt kogemus õpetajana Eesti kool Soomes.

Nimisõnafraas

Nimisõnafraas ehk substantiivifraas on fraas, mille peasõna on nimisõna: ema põll, maale minek. Nimisõnafraasi rahvusvaheline tähis on NP – noun phrase.

Nominalisatsioon

Nominalisatsioon on üks sekundaartarindi liike ja tähendab nimisõna moodustamist alussõna tähendust muutmata, nii et tekib nimisõnafraas. Nominalisatsioonidele vastavad põhiliselt normaallaused. Üldse ei saa nominalisatsioone moodustada kogeja- j ...