ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 134

Seri keel

Seri keel on isolaatkeel, mida kõneleb Mehhiko põhjaosas asuvas Sonora osariigis umbes 900 inimest. Tänapäeval elavad nad kahes rannikukülas: Haxöl Iihom ehk El Desemboque ja Socaaix ehk Punta Chueca. Täpsemalt jääb nende asuala Sonora loodeossa ...

Sumeri keel

Sumeri keel oli sumerite keel, mida kõneldi Sumeris. Sumeri keel oli isoleeritud keel: seniajani ei ole leitud selle sugulust mõne muu keelega. Esimesed mälestised pärinevad ajast umbes 3100 eKr dateeringud lahknevad, ulatudes 28. sajandist 32. s ...

Sunji keel

Sunji keel on põhiliselt Ameerika Ühendriikide lõunaosas, eriti New Mexico osariigis räägitav isolaatkeel. Seda keelt oskab terves maailmas umbkaudu 9600 inimest, kellest ligikaudu 7000 räägib seda igapäevaselt kodus. Enamus kõnelejatest on sunji ...

Tauširo keel

Tauširo keel on Peruus räägitav keel, millel kindlaid sugulaskeeli ei ole. 2000. aastal oli tauširosid 20 inimest. 2017. aastal oli järel vaid 1 tauširo keele kõneleja, Amadeo García García.

Tehueltše keel

Tehueltše keel oli keel, mida rääkisid tehueltšed Argentinas Patagoonias. 1983/84 olevat olnud alles 29 tehueltše keele kõnelejat ning 2000. aastal oli neid järgi jäänud kõigest neli. 2012. aasta seisuga kõneles seda keelt veel kaks inimest ning ...

Tivi keel (Austraalia)

Tivi keel kuulub Austraalia keelte hulka ning Tivi keelerühma. Keelt kõneldakse Põhja-Austraalias Bathursti ja Melvillei saarel. 2006. aasta seisuga oli kõnelejaid 1740, kuid inimesi, kes tivi keelt soravalt räägiks, ei ole. Tivi keele kõnelejad ...

Vagimani keel

Vagimani keel on üks vähestest Austraalia aborigeeni keeltest, mis ei kuulu pama-njunga keelkonda. Keeleteadlased seisavad siiani probleemi ees, kas vagemani keel võiks kuuluda gunvingu keelerühma või on tegemist isolaatkeelega, millel ei esine g ...

Vaorani keel

Vaorani keel on Ecuadori idaosas Napo ja Cuararay jõe vahelisel alal kõneldav keel, millel teadaolevaid sugulaskeeli ei ole. Vaorani keel on ohustatud. 2012. aastal oli kõnelejaid umbes 1800.

Varao keel

Varao keel on Venezuelas Orinoco suudmealal räägitav keel, millel teadaolevalt sugulaskeeli ei ole. Vähemal määral räägitakse seda ka Guyanas, Surinames ning Trinidadis ja Tobagos. Varao keelt on liigitatud ka makrotšibtša hõimkonda. Varao keeles ...

Tehiskeel

Tehiskeel ehk formaalne keel ehk formaalkeel on inimese kujundatud kunstkeel. Tehiskeelele vastandub loomulik keel. Tehiskeel on keel, mille reeglid on enne kasutamist selgesõnaliselt kehtestatud. Tehiskeelt, mis on loodud eri keelte oskajate vah ...

Abikeel

Abikeel on kergesti õpitav tehiskeel, mis on loodud rahvusvahelise suhtluse hõlbustamiseks. Esimeseks abikeeleks, mis laiemalt levis, peetakse volapükki. Tänapäeval on populaarseim abikeel esperanto.

Budinos

Budinos on soome-ugri keelte baasil loodud tehiskeel, nn. "soome-ugri esperanto". Budinos põhineb soome, eesti, ungari, mari, mansi, mordva ja udmurdi keelte sõnavaral ja grammatikal. Sõnavaras on kokkulangevusi Sergei Starostini taastatud uurali ...

De Wahli reegel

De Wahli reegliks nimetatakse Edgar von Wahli poolt 1911. aastal välja töötatud sõnamoodustusreeglit, mida ta kasutas enda loodud tehiskeele oktsidentaali grammatikas. Reegli abil saab luua teatud grammatilisi vorme, näiteks omadus- ja nimisõnu t ...

Folkspraak

Folkspraak on germaani keelte põhjal üles ehitatud osaliselt väljaarendatud tehiskeel, mille eesmärgiks on see, et kõik germaani keelte rääkijad saaksid seda kiiresti õppida ja omavahel suhtlemiseks kasutada. Enamik sõnadest on võetud inglise, ho ...

Idiom neutral

Idiom neutral on Waldemar Rosenbergeri 1902. aastal loodud tehiskeel. Tänapäeval on selle kasutajate hulk pea olematu. Keel muutus kiiresti populaarseks endiste esperantistide seas, kes olid pettunud, et 1894. aastal keele reformimise ettepanekud ...

Ido

Ido on tehiskeel, esperanto keele reformitud versioon. See töötati välja 1900. aastate alguses. Ido pooldajaid on praegu vähe, põhiliselt Euroopas. Juulis 2009 toimus rahvusvaheline Ido-kongress Tallinnas.

Idokeelne Vikipeedia

Idokeelne Vikipeedia on Vikipeedia idokeelne versioon. Seal on 30 134 artiklit, millega see on artiklite arvult 109. keeleversioon.

Interlingua

Interlingua on rahvusvaheliseks suhtlemiseks loodud tehiskeel. Keel loodi perioodil 1937 kuni 1951. Interlingua on üks kasutatavamaid tehiskeeli esperanto ja ido kõrval.

Interlingue

Interlingue on baltisaksa keeleteadlase Edgar von Wahli loodud kunstlik keel. Wahl avaldas selle keele reeglid aastal 1922. Oktsidentaal nimetati 1949 ümber interlingue ks. Praegusajal kutsutakse seda aga enamasti jälle tihti oktsidentaaliks tõen ...

Interslaavi keel

Interslaavi keel on kõikide slaavi keelte baasil loodud tehiskeel, mille eesmärgiks on slaavlaste omavahelise suhtluse lihtsustamine. Interslaavi keel on üles ehitatud nii, et seda oleks lihtne õppida ka inimestel, kes ei oska ühtegi slaavi keelt ...

Klingoni keel

Klingoni keel on väljamõeldud keel, mida kõneles klingonite rass ulmeseriaalis "Star Trek" ning sellele järgnenud samateemalistes filmides. Klingoni keele kõla ja esialgse napi sõnavara mõtles välja algses sarjas "Star Trek" Scottyt kehastanud nä ...

Lingua ignota

Lingua ignota on tehiskeel, mille lõi ja kirjeldas 12. sajandil Rupertsbergi abtiss Hildegard Bingenist. See on üks varaseimaid teadaolevaid tehiskeeli. Hildegard kasutas keele kirjutamiseks 23 tähest koosnevat tähestikku litterae ignotae. Ta esi ...

Lojban

Lojban on tehiskeel, mille lõi ja mida arendab Logical Language Group. Lojban põhineb varasemal tehiskeelel Loglan, täiendades seda, parandades kasutatavust ja lõdvendades autoriõigusi. Sel on ISO 639 keelekood jbo. Lojbani ja Loglani eesmärgid j ...

Mänti keel

Mänti keel on Suurbritannia autisti Daniel Tammeti loodud tehiskeel. Mänti keel on inspiratsiooni saanud soome ja eesti keelest. Mõned sõnad sellest keelest: päike päike, ema ema, päive päev, ela elu.

Navi keel

Navi keel on kunstlik keel, mis on loodud Pandoral elavate na’vide jaoks filmis "Avatar". Keele on loonud keeleteadlane Paul Frommer. Selle arendamine hakkas juba aastal 2005, kui James Cameron soovis leida kedagi, kes suudaks talle luua uue keel ...

Nassia keel

Nassia keel on Alternatiivajaloo maailmas Ill Bethisadis räägitav tehiskeel. Keel kuulub väljamõeldud põhja-Slaavi keelkonda kuuluv keel mida on palju mõjutanud Soome keel. Keele loojaks on Jan Havliš. Nassia keelt räägitakse Nassiamaa vabariigis ...

Noviaal

Noviaal on rahvusvaheline tehiskeel, mille lõi 1928 taani keeleteadlane Otto Jespersen. Keel leidis ruttu pooldajaid ning teda hakati esperantole vihjates naljatamisi nimetama "jesperantoks". Pärast Jesperseni surma 1943 vajus keel unustusse. Ala ...

Toki pona

Toki pona on tehiskeel. Tema loojaks on Sonja Kisa ning rahvusvahelisele üldsusele tutvustati seda keelt suvel 2001. Häälikuid on ainult 14 ning sõnutüvesid 123. Osa toki pona sõnu on pärit soome keelest ning meilegi arusaadavad: ma maa, nimi, ka ...

Viipekeel

Viipekeel on visuaal-motoorne keel, mida tajutakse nägemismeele kaudu ja väljendatakse kätega, sealhulgas näoilmete ja kehaliigutustega. Viipekeel ei ole universaalne keel. Eestis kasutatakse peamiselt eesti viipekeelt ja vene viipekeelt. Viipeke ...

Nicaragua viipekeel

Nicaragua viipekeel on Nicaragua kurtide kasutatav viipekeel, mis on tekkinud 1970ndate lõpus ja 1980ndate alguses Managuas kuulmispuudega koolilaste suhtlemise käigus. Nicaragua viipekeel pakub keeleteadlastele huvi kui uue keele tekkimise juhtum.

Sõrmendtähestik

Sõrmendtähestik ehk sõrmtähestik ehk daktüloloogiatähestik on viipekeele osa, milles igale tähele vastab käelaba ja sõrmede asend. Sõrmendtähestikku kasutatakse viipekeeles nimede ja kohalike mõistete edasiandmiseks.

Logopeedia

Logopeedia on teadus kommunikatsioonipuuete avaldumisest, ennetamisest, hindamisest ja teraapiast. Logopeedia kui teaduse eesmärgiks on kirjeldada kommunikatsioonipuuete avaldumist, selgitada nende mehhanismi, välja töötada meetodid ja töökorrald ...

Alaalia

Alaalia, ka Alalia idiopathica on kõnepuue, mis avaldub kõne täielikus või osalises puudumises normaalse intellekti ja kuulmise juures. Alaaliaga inimest nimetatakse tummaks. RHK-10 järgi liigitatakse süsteemsete ehk polümorfsete kõnepuuete hulka ...

Anartria

Anartria on kõnepuue, mille korral kõnelihaste halvatuse tõttu puudub artikuleeritud kõne. See on düsartria raskeim vorm. Esineb lihaste innervatsioonihäireid eriti pseudo- bulbaarse halvatuse korral.

Ehholaalia

Ehholaalia ehk kajakõne on tahtmatu kuuldud sõnade ja fraaside järelekordamine. Inimesed, kellel on ehholaalia, kordavad järgi helisid ja fraase, mida nad kuulevad. Kuuldud sõnad ei pea pärinema vahetult teiselt inimeselt, vaid võivad olla kuuldu ...

Kogelus

Kogelus, ka kogelemine varem kutsustud ka spasmofeemiaks on kõne tempo ja rütmi häire, mida iseloomustab kõnevoolu tahtmatud katkestused või/ ja kordused. Ta võib väljenduda sõnade või silpide kordustes, kõneaparaadi blokeeringus. Mõnedel kogelej ...

Kõne tempo ja rütmi häired

Ebatavaliselt kiiret kõnetempot ja sellest tulenevat ebaselget kõnet nimetatakse tahhülaaliaks, aeglast bradülaaliaks. Kuigi kiirkõnet ei peeta iseenesest veel kõnepuudeks, raskendab see samuti suhtlemist ja võib vajada kõneravi. Liiga kiire või ...

Motoorne alaalia

Motoorne alaalia on alaalia üks alaliike. Tegemist on kõne spetsiifilise arenguhäirega, mille korral on lapse ekspressiivne väljendusoskus oluliselt madalam eakohaselt arenenud lapse kõnearengu tasemest. Kõnest arusaamine jääb normaalse kõneareng ...

Rinofoonia

Rinofoonia on häälepuue, mida iseloomustab liigne nasaalsus kõnelemisel. Rinofoonia võib esineda iseseisva puudena kui ka mõne teise puude koosseisus.

Vokaalne düslaalia

Vokaalne düslaalia on düslaalia juhtum, mille korral on tegemist täishäälikute väära hääldamisega. Eesti keeles kahjustuvad sellisel juhul kõige enam häälikud õ, ä, ö ja ü. Esineb väga harva. Prognoos on hea.

Multisageduslik kakstoonvalimine

Multisageduslik kakstoonvalimine, lühemana toonvalimine on telekommunikatsioonisignalisatsioonisüsteem, mis kasutab telefoniliinide kõnesagedusriba. DTMF töötati välja Ameerika Ühendriikide Bell Systemis ja sai tuntuks kaubamärgi Touch-Tone all, ...

Telefon

Telefon ehk telefoniaparaat on telekommunikatsiooni liini lõppseade, mis võimaldab kahel või rohkemal kõnelejal pidada vestlust, kui nad ei ole otse kuuldeulatuses. Telefon muudab heli elektrisignaaliks, mis kantakse telefoniliinide või linkide k ...

112 (hädaabinumber)

112 on hädaabinumber, mida saab valida ilma kõnealustustasu ja minutitasuta kõigilt laua- ja mobiiltelefonidelt või taksofonidest, et saada ühendust hädaabiteenistustega. 112-le helistamiseks ei pea ette valima riigi, linna või maakonna koodi. Eu ...

Faks

Faks ehk telefaks on mitmetähenduslik sõna: Faks on faksiaparaat: faksiimileside terminal. Faks on faksiimilesaadetis: faksiaparaadiga vastuvõetud kujutis. Faks on faksiimileside: dokumendi täpse kujutise saatmine ja vastuvõtmine telefonikanali k ...

Hädaabinumber

Hädaabinumber on telefoninumber, mille kaudu saab ühendust hädaabiteenistustega, et abi kutsuda. Hädaabinumber koosneb tihti kolmest numbrist, et seda saaks kiiresti valida ja oleks lihtne meelde jätta. Mõnedes riikides on erinevate hädaabiteenis ...

Internetitelefon

Internetitelefon või IP-telefon on kõneside liik, mille puhul kasutatakse heli transpordiks IP-andmesidepakette, mida saadetakse Interneti või kohtvõrgu kaudu. Tuntuim internetitelefoni pakkuja on Skype. Internetitelefoni kasutades saab helistada ...

Kaablikanalisatsioon

Kaablikanalisatsioon on maa või veekogu all paiknev sidevõrkude rajatis, millesse saab paigutada kaableid. Kaablikanalisatsioooni kasutatakse kohtades, kus on vaja sagedasti kaableid vahetada või ümber paigutada. Kaablikanalisatsiooni puhul väldi ...

Nutitelefon

Nutitelefon on mobiiltelefon, millel on personaalarvuti võimekus. Teisisõnu on nutitelefon miniatuurne arvuti, millel on lisaks ka telefonifunktsioon. Kõnekeeles võib vahel kuulda selle kohta sõnu "nutifon" ja "taibutelefon", kuid Eesti Keele Ins ...

Põhja-Ameerika numeratsiooniplaan

Põhja-Ameerika numeratsiooniplaan on telefoninumbrite numeratsiooniplaan, mida kasutavad 25 regiooni 20 riigis: Ameerika Ühendriigid, Kanada ja enamik Kariibi mere saari. Numeratsiooniplaani ei kasuta Kuuba, Haiti ja Prantsusmaa Kariibi mere ülem ...

Põhja-Ameerika numeratsiooniplaani suunakoodid

Põhja-Ameerika numeratsiooniplaani kuuluva ala on jagatud plaani aladeks, millest igaüks kasutab numbri alguses olevat kolmekohalist suunakoodi. Suunakood ja ka sellele järgnev keskjaama kood ei tohi alata 0 või 1-ga. Suunakoodi teine number võib ...