ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 152

Kammerkoor

Kammerkoor on suhteliselt väikese koosseisuga koor, kes enamasti esitab kiriku- või klassikalist muusikat kontserdina. Eestis toimub Eesti Kammerkooride Festival.

Kutseline koor

Kutseline koor on kutselistest lauljatest koosnev koor. Kutselisele koorile vastandub harrastuskoor. Seisuga 2011 on Eestis on neli kutselist koori: Rahvusooper Estonia ooperikoor Vanemuise teatri ooperikoor. Eesti Rahvusmeeskoor Eesti Filharmoon ...

Mudilaskoor

Mudilaskoor on kooriliik, mille lauljateks on poisid ja tüdrukud koolieelikutest kuni 4. klassini. Mõnedes käsitlustes loetakse mudilaskoori lastekoori alla kuuluvaks.

Poistekoor

Poistekoor on kooriliik, mille lauljateks on poisid, kellel on häälemurre läbimata. Häälemurde läbinud poiste/meeste koori nimetatakse meeskooriks. Poistekoori hääleliigid on sopran ja alt ja tüüpiliselt ongi poistekoor kahehäälne. Poistesegakoor ...

Tütarlastekoor

Tütarlastekoor on kooriliik, mille lauljateks on tüdrukud. Gümnaasiumiastme vastavat koori nimetatakse mõnedes käsitlustes ka neidudekooriks.

Orkester

Orkester on suurekoosseisuline instrumentaalansambel, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Orkestri liiget nimetatakse orkestrandiks. Nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast orchestra, mis 6.–5. sajandil eKr tähendas antiikteatri eesla ...

Bigbänd

Bigbänd on 1930. aastatel tekkinud tantsu- ja džässorkester, mis koosneb 3 rühmast: saksofonid, vaskpillid ja rütmipillid.

Keelpilliorkester

Keelpilliorkester on keelpillidest koosnev orkester. Orkestrisse kuuluvad viiulid, vioolad, tšellod ja kontrabassid. Keelpilliorkestrid on tuntud alates 16 17. sajandist.

Aerofonid

Aerofonid ehk õhkpillid on Hornbosteli-Sachsi muusikainstrumentide liigituse 4. kategooria, mis hõlmab puhkpille ja muid õhkpille. Kategooria jaguneb kaheks alamkategooriaks: vabad aerofonid saksa keeles freie Aerophone ja nn pärispuhkpillid saks ...

Bandoonium

Bandoonium on kontsertiina tüüp, mis on eriti populaarne Argentinas ja Uruguays. Sel on oluline roll orquesta típica s, tangoorkestris. Pilli leiutaja sakslane Heinrich Band 1821–1860 pidas seda sobilikuks oma aja vaimuliku ja populaarmuusika esi ...

Bassklarnet

Bassklarnet on klarnetite perekonda kuuluv puupuhkpill. Bassklarnet on tavaliselt B♭-häälestusega pill. See tähendab, et bassklarnet on transponeeriv instrument, kus noodikirjas märgitu kõlab suur sekund madalamalt: C asemel kõlab b♭. On olemas k ...

Fagott

Fagott on kahekordse lesthuuliku ehk trostiga C-puupuhkpill, mis koosneb viiest osast: saapast, kahest säärest, lehtrist ja essist – viimase külge kinnitatakse trost. Klapisüsteem koosneb peamiselt kangidest, kusjuures vasaku pöidla teeninduspiir ...

Flööt

Flööt) on puupuhkpillide hulka kuuluv soolo- ja orkestripill. Tänapäeval kasutatakse flööti ka džäss- ja rokkmuusikas – neist viimase üks säravamaid esitajaid on näiteks Ian Anderson. Partituuris noteeritakse flöödipartii tavaliselt kõige ülemise ...

Hekelfon

Hekelfon ehk baritonoboe on topeltlesthuulikuga oboesarnane puupuhkpill, mille konstrueeris 1904. aastal Wilhelm Heckel, kelle järgi pill ka nime sai. Hekelfoni ulatus on A – d2, oktav madalam kui oboel.

Inglissarv

Inglissarv ehk altoboe on oboest suurem ja madalama ulatusega pill. Ka inglissarve tämber on nasaalse värvinguga ja ekspressiivne. Kõlalehtri ots meenutab pirni kuju. Pilli valmistatakse tavaliselt eebenipuust. Eesti tuntumad oboemängijad on Kale ...

Karmoška

Karmoška on vene lõõtspill. Erinevalt enamikust Lääne-Euroopa diatoonilistest lõõtspillidest on karmoška üldiselt unisonoorne st nupuvajutusel tekkiv noot ei sõltu lõõtsa liikumise suunast, bisonoorsed tüübid on vähem levinud. Vene lõõtspillide ü ...

Klarnet

Klarnet on puupuhkpill. Tänapäeva orkestrimuusikas kasutatakse kõige sagedamini in B ja in A klarneteid ning vähemal määral bassklarnetit. In B ja in A tähendavad seda, et klarnet on pill, mille helid ei kõla sellelt kõrguselt, nagu nad noodipild ...

Kornet

Kornet on ovaaliks keeratud silindrilise, otsast laieneva toruga ning kausshuulikuga vaskpuhkpill. Kornet arenes välja postisarvest pärast seda, kui sellele lisati 19. sajandi esimesel poolel postisignaalide erikõrguseliste helide täpsemaks mängi ...

Metsasarv

Metsasarv on vaskpuhkpill. Metsasarve otsene eelkäija oli jahisarv, mille särav kõla sarnanes trompeti omaga. Ajapikku muutus sarve huuliku ja kõlalehtri ehitus ning pilli tämber omandas pehmema värvingu. Tänapäeval kasutatav metsasarv näeb välja ...

Oboe

Oboe puu, itaalia keeles oboe) on kaasaegse orkestri instrument, topeltlesthuuliku ehk trostiga puupuhkpill. Oboe heliulatus on b-g 3. Oboe tämber on nasaalne, teravapoolne ja läbitungiv, ent samas ka sametjas. Vaatamata pilli peaasjalikult nasaa ...

Pasun

Pasun on rahvapärane kausshuulikuga puhkpillide nimetus. Pasunaid iseloomustab tugev heli, mistõttu algselt, näiteks Vana-Roomas kasutati neid laialdaselt sõjaväes signaliseerimiseks.

Pikoloflööt

Pikoloflööt on puupuhkpill, flöödi "väikeveli". Välimuselt sarnaneb ta suure flöödiga, kuid on sellest pisem ja ulatuselt kõrgem. Pikoloflööt kõlab oktav kõrgemalt kui noodis kirjas. Pikoloflöödi kõlavärv on särav, terav ja kõrges registris kiled ...

Plokkflööt

Plokkflööt on puupuhkpill. Esimesed andmed plokkflöödi kohta pärinevad keskajast, kui pill oli Euroopas väga populaarne. Palju muusikat kirjutati plokkflöödile ka renessansi- ja barokiajastul. Plokkflööte valmistatakse tavaliselt puidust, kuid tä ...

Puupuhkpillid

Puupuhkpillid ehk puupillid on puhkpillid ehk aerofonid, mille algseks ajalooliseks valmistamise materjaliks on puit. Tänapäeval kasutatakse puupillide ehitamisel lisaks puidule ka metalli, elevandiluud ning tehismaterjale. Ehituslikult kujutab p ...

Suupill

Suupill on puhkpill, milles heli tekitatakse õhku läbi avade puhudes, kus hakkavad vibreerima metallist "keeled". Suupill on populaarne bluusis ja kantrimuusikas. Tihti loetakse suupilli Saksa rahvuspilliks, sest Teise maailmasõja ajal anti igale ...

Tromboon

Tromboon on vaskpuhkpill. Sõna "tromboon" pärineb itaalia keelest trombone, kus tromba tähendab trompetit ja lõpp "oon" suurt. Trombooni toru on umbes kolme meetri pikkune ja väheste keerdudega. Ehituse kõige iseloomulikum osa on U-taoline liugle ...

Tuuba

Tuuba on vaskpillirühma suurim ja madalaim pill. Heli tekib õhu liikumisel läbi huulte, mille tagajärjel hakkavad huuled vibreerima. Tekkinud vibratsioon suunatakse kausshuulikusse. Tekkinud vibratsioone võimendab pillitoru. Sümfooniaorkestris ka ...

Monokord

Monokord on keelpill, mille kandilisele kõlakastile on pingutatud üks keel ja selle all on pügalad keele kõlava osa pikkuse täpseks mõõtmiseks. Pythagoras määras helide arvsuhteid monokordi abil. Teooria printsiip on lihtne: pinguletõmmatud keel ...

Psalteerium

Psalteerium on keelpill, mida mängiti linnusulest plektroniga. Mõnikord näpiti sõrmedega, hoides pilli süles või vastu rindu. Psalteerium on Euroopa tsitri esivanem, mille eeskujuks oli omakorda 11. sajandil Euroopasse jõudnud kanuun. Psalteerium ...

Serpent

Serpent on S-kujulise laia mensuuriga sarv- või metallhuulikuga madalakõlaline puhkpill. Oli kasutusel peamiselt 16.–19. sajandil. Serpent arenes kornetist ja oli tuuba eelkäija. Serpendi huulik on nagu vaskpuhkpillidelgi kausshuulik, kuid pilli ...

Elektrofonid

Elektrofonid on elektroonilised muusikainstrumendid, mille heli tekitatakse elektrooniliselt. Hornbosteli-Sachsi muusikainstrumentide liigituses on see 5. kategooria, mis loodi 1940. aastal. Elektrofonid jagunevad kolmeks alamkategooriaks: 52= võ ...

Basskitarr

Basskitarr on kitarr, mis mängib bändis rütmikitarrile korduvat tausta ning on trummide kõrval tähtis rütmi hoidmise vahend. Basskitarr on üldjuhul puidust valmistatud keelpill. Enamasti on basskitarrid elektrilised, harvem akustilised, kuid on k ...

Clavivox

Clavivox on USA helilooja Raymond Scotti 1952. aastal leiutatud ja 1956. aastal patenteeritud klahvpill-süntesaator ja sekventser. Scott oli enne seda ehitanud teremini leluks oma tütrele Carriele. Oma esimeses Clavivoxi prototüübis kasutas ta no ...

Digitaalklaver

Digitaalklaver on ehitatud sämplimise põhimõttel ehk iga klahvi alla on salvestatud konkreetne klaveriheli. Mõned digitaalklaverid on välimuselt disainitud akustilise klaveri sarnaseks. Digitaalklaveril on täissuuruses klaviatuurid ja 2 või 3 ped ...

Hammondi orel

Hammondi orel on Hammond Organ Company valmistatud elektromehaaniline orel, mille leiutas 1934. aastal Ameerika Ühendriikide insener Laurens Hammond. Hammondi orel põhineb Thaddeus Cahilli 1897. aastal loodud Telharmoniumil. Hammondi orel põhineb ...

Mellotron

Mellotron on 1960. aastate algusest alates Suurbritannias Birminghamis Mellotronicsi toodetud polüfooniline elektromehaaniline ning sämplipõhine iseloomuliku helipildiga analoogklahvpill. Tihti peetakse mellotroni esimeseks sämplipõhiseks pilliks ...

Ondes Martenot

Ondes Martenot on 1928. aastal Maurice Martenot leiutatud varajane elektrooniline pill. Muusikariist toob kuuldavale lainjalt voogavaid hääli, mida tekitab ostsilleerimise sageduse muutumine elektronlampides. Hiljem laiendati selle helitekitamise ...

Süntesaator

Süntesaator, kõnekeeles ka sünt, on muusikas muusikainstrument, mille abil on võimalik luua elektroonilisest signaalist looduses eksisteeriva akustilise heli imitatsioon või ka heli, millel looduses akustiline vaste puudub. Süntesaatori töö põhin ...

Synclavier

Synclavier on varajane New England Digitali toodetud digitaalne FM-süntesaator ja sämpler. Kuigi Synclavieri peetakse digitaalseks, on osa heliprotsessist aparaadil siiski analoogne. Synclavier mõjutas ja mõjutab senini muusikuid instrumenti kasu ...

Teremin

Teremin on Lev Termeni 1919. aastal leiutatud ja 1928. aastal patenteeritud iseloomuliku tämbriga monofooniline muusikainstrument.

Elektroonilised muusikainstrumendid

Elektroonilised muusikainstrumendid ehk elektrofonid on muusikainstrumendid, mille heli tekib elektroonilisest signaalist. Hornbosteli-Sachsi muusikainstrumentide liigituses moodustavad elektroonilised muusikainstrumendid viienda kategooria "Elek ...

Elektriorel

Elektriorel on orel, milles heli asemel tekitatakse helile vastav elektrisignaal. See tekitatakse kas elektromehaanilisel teel või elektrooniliselt kas analooglülituste abil või digitaalselt, igal juhul ainult elektri abil, erinevalt viledega ore ...

Elektronorel

Elektronorel on elektriorel, milles helisignaal moodustatakse täielikult elektroonsete vahendite abil. 1950. ja 1960. aastatel olid elektronorelites kasutusel võtted, mis põhinesid impulsstehnilistel lahendustel sünkroonitud monovibraatorid ja/võ ...

Elektrooniline trumm

Elektrooniline trumm ehk digitaalne trumm on süntesaatori põhimõttel töötav uuemat tüüpi elektrooniline muusikainstrument, alternatiiv akustilistele trummidele ja teistele löökpillidele. Elektrooniline trumm koosneb helimoodulist ja mitmesugustes ...

Retakord

Retakord on elektronorel, mida toodeti raadiotehases Punane RET aastatel 1965–1975 kokku ligi 2000 eksemplari. Tegemist oli Nõukogude Liidu esimese tööstuslikult toodetud mitmehäälse elektronoreliga, mida peeti innovaatiliste lahenduste tõttu par ...

Sampler

Sampler on riistvaraline või tarkvaraline elektrooniline muusikainstrument, mille helitekitamise aluseks on sämplid ja/või sämplimine ning mis on lähedalt seotud süntesaatoritega. Selle asemel, et tekitada ise heli, kasutab sampler helitekitamise ...

Varioola

Varioola on paljuhäälne kolme manuaaliga elektroonne muusikainstrument, mille aastatel 1955–1959 projekteerisid ja valmistasid elektroonikainsener ja füüsikateadur Anatol Sügis ning helirežissöör Heino Pedusaar Tallinnas. Avara kõlavärvingupaleti ...

Idiofonid

Hornbosteli-Sachsi muusikainstrumentide liigituses moodustavad idiofonid 1. kategooria ja on jaotatud nelja alamkategooriasse: puhumise idiofonid näppimise idiofonid hõõrumise idiofonid löömise idiofonid

Gong

Gong on löökpill, mis koosneb suurest sissepoole painutatud servaga pronkskettast, mida lüüakse nuiaga. Gong on pärit Kaug-Idast. Rahvakeeli tuntud kui tamtamm. Aasia rahvaste muusikas leidub ka määratlemata helikõrgusega gonge, kuid tänapäeva sü ...

Hang (muusika)

Hang on idiofonide hulka liigitatav muusikainstrument. Selle leiutasid Felix Rohner ja Sabina Schärer aastal 2000 Bernis Šveitsis. Instrumendi nimetus "hang" tähendab saksa keele berni murdes kätt. Tihti kasutatakse selle kohta ka nimetust "hangt ...