ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 154

Klaviatuur (muusika)

Klaviatuur ehk klahvistik on muusikas klahvpilli osa. Klahvi vajutamisel tekib heli. Klahvid on järjestatud helikõrguse järjekorras: vasakul on madalamad väiksema helisagedusega ning paremal kõrgemad suurema helisagedusega helid. Tänapäevane klav ...

Klavikord

Klavikord on Euroopa klahvpill. Pilli nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast clavis klahv ja kreekakeelsest sõnast χορδή chorda pillikeel. Hornbosteli-Sachsi muusikainstrumentide liigituse järgi kuulub klavikord kordofonide hulka.

Orchestron

Vako Orchestron on 1975. aastast David Van Koeveringi Mattel Optigani Vako Synthesizers Incorporatedi toodetud polüfooniline? sämplipõhine iseloomuliku helipildiga klahvpill. Orchestroni helipangad olid salvestatud tselluloidist optilistele ketas ...

Tšelesta

Tšelesta on harmooniumikujuline klahvistiku ja haamermehhanismiga muusikariist. Kellukesetaolise heli tekitab vildiga kaetud haamri löök vastu metallplaati. Ulatus c1 – c5.

Kordofonid

Kordofonid on muusikainstrumendid, kus heli tekitab pinguldatud võnkuv keel. Pillikeel pannakse võnkuma: lipitsaga või sõrmedega näppepillid poognaga poogenpillid lüüakse haamri või pulgaga klahvkeelpillid Klaveri ja klavessiini heli tekitamise e ...

Elektrikitarr

Elektrikitarr on muusikainstrument, kordofon. Elektrikitarri keres asub vähemalt üks helipea, mille magnetväljas võnkuvad metallist keeled tekitavad nõrga indutseeritud elektrivoolu. Elektriline signaal saadetakse võimendisse ning sealt edasi kõl ...

Gittern

Gittern on suhteliselt väike kitarrisarnane näppekeelpill. Gittern arenes välja umbes 13. sajandil ja selle tõid Euroopasse Hispaania maurid. Saksamaal tunti seda nimetuse quinterne, Hispaanias guitarra ja Itaalias chitarra all. See oli populaarn ...

Kitarr

Kitarr on kromaatiline keelpill. Enamasti on kitarril 6 keelt, kuid leidub ka teistsuguse keelte arvuga pille. Tavapärase mänguviisi korral mängitakse kitarri ühe käe sõrmedega sõrmlaual keeli alla vajutades ning teise käega keeli sõrmitsedes või ...

Klassikaline kitarr

Klassikaline kitarr on keelpill. Hornbosteli-Sachsi muusikainstrumentide liigituse järgi kuulub klassikaline kitarr kordofonide hulka. Klassikalist kitarri iseloomustavad nailonist keeled bassikeeltel on nailon tavaliselt kaetud metallist keermes ...

Väikekannel

Väikekannel või ka pisikannel on väike 5–14 keelega kannel. Viiekeelne kannel on olnud Karjalas ja Soomes, kuue- või seitsmekeelne Baltikumis ja Loode-Venemaal. Keeled on tavaliselt häälestatud diatooniliselt. Väikekandleid on võimalik häälestada ...

Löökpillid

Löökpillid on muusikainstrumendid, mille heli tekitatakse löögi abil. Heli tekitatakse lüües spetsiaalse nuia, pulga või muu vahendiga. Heli võib tekitada ka sõrmede, käe, rusika või jalaga lüües või koputades, kuid ka raputades, kõigutades, nöör ...

Güiro

Güiro on Kuuba päritoluga rütmiinstrument. Güirot kasutasid juba Antillide indiaanlased oma rahvamuusikas. Sõna "güiro" tulebki Antillide põlisrahvaste tainode keelest. Tänapäeval on güiro Ladina-Ameerika muusikas üldiselt ja laialt levinud. Güir ...

Ingoma

Ingoma on Rwandas ja Burundis levinud trumm. Trumm koosneb õõnsast puutüvest ja sellele pingutatud loomanahkadest. Tavaliselt kasutatakse kordia perekonda kuuluva Cordia africana tüve. Selle puu ruandakeelne nimetus umuvugangoma tähendab puit, mi ...

Kastanjetid

Kastanjetid on löökpill, mis koosneb puidust või muust materjalist plaadikestest, mida sõrmedega üksteise vastu klõpsutatakse. Levinuimas variandis on plaadikesed seestpoolt õõnsad ja ühest servast seotud nööri või kummipaelaga. Kastanjette kasut ...

Kell (helitekitaja)

Kell on heliseade, milles heli tekib kellas rippuva kellatila löökidest vastu kella pirni-, koonuse- vms kujulist ülalt suletud ja alt avatud korpust. Üldjuhul on kellad valmistatud metallist. Väikest kella nimetatakse ka kellukeseks. Traditsioon ...

Kuljused

Kuljused on löökpill ja rütmipill, mis kujutab endast pulka või kaart selle külge kinnitatud kuljusteridadega. Heli tekib pilli raputamisel või pulka hoidva käe löömisel vaba käega. Meeleolu loomiseks kasutatakse kuljuseid viitena hobuserakendi a ...

Käsikell

Käsikell on käega mängimiseks mõeldud kell. Et kella mängida, haarab mängija käepidemest ning liigutab rannet nii, et kella sees olev tila lööks vastu kella ja tekitaks heli. Enamasti esinevad käsikellad häälestatud komplektides, mida ansamblid k ...

Käsitrumm

Käsitrumm - teisisõnu ka käsilöökriist. Käsitrumme on väga erinevas suuruses ning erineva kõlaga ning neid kohtab praktiliselt kõikides kultuurides. Bongod, congad, šamaanitrumm jne kuuluvad kõik käsitrummide nimetuse alla.

Suur trumm

Suur trumm ehk aerotrumm on löökpill, mis kuulub ebamäärase helikõrgusega membranofonide hulka. Suur trumm on basspill. Orkestris kasutatava suure trummi suurus on tavaliselt 32 tolli. Trummikomplektis on suure trummi suurus tavaliselt kas 20, 22 ...

Tambora (trumm)

Tambora on afrokariibi päritolu kahepoolne trumm, mida kasutatakse paljudes ladina-ameerika muusikastiilides. Tambora on oluline instrument eelkõige merengue s, aga ka Colombiast pärit cumbia s ning Venezuela gaita s. Tamborat mängitakse traditsi ...

Timpan

Timpan on löökpill. Tema tekitatud heli on madal ja kumisev. Timpan koosneb metallkatlast ja selle peale pinguldatud nahast. Timpan on häälestatav ehk muudetava helikõrgusega löökpill: mida suurema pinge all on timpani nahk, seda kõrgem heli teki ...

Trumm

Trumm on akustiline löökpill, mis koosneb vähemalt ühest elastsest membraanist, mis on pingutatud ümarale puust või metallist raamile. Trummi mängitakse sõrmede või pulkadega. Trumminaha puudutamine paneb selle võnkuma. Membraani võnkumine kandub ...

Trummikomplekt

Trummikomplekt on kogum trumme, taldrikuid ja mõnikord ka teisi löökpille, mis on paigutatud kompaktselt ühele löökpillimängijale mängimiseks.

Vibrafon

Vibrafon on löökpill. Esimene teadaolev vibrafon loodi Ameerika Ühendriikides 1921. aastal. Ehituselt meenutab see nii ksülofoni kui ka kellamängu. Vibrafoni metallplaatide alla on aga paigutatud torukujulised resonaatorid, milles õhu paneb võnku ...

Väike trumm

Väike trumm on ebamäärase helikõrgusega löökpill. Euroopas kasutati väikest trummi algselt rahva- ja sõjaväemuusikas, 19. sajandil lülitati pill ka sümfooniaorkestri koosseisu. Nagu suurel trummil, katab ka väikese trummi kõlakorpuse mõlemat pool ...

Mehaaniline muusikainstrument

Mehaaniline muusikainstrument on muusikainstrument, mis mängib sellesse sisestatud muusikapala. Need olid populaarsed 18.–19. sajandil, kui polnud veel helisalvestust ega raadiot. Kui pillimängijat ei olnud, võis vänta keerates teha muusikat kodu ...

Leierkast

Leierkast ehk väntorel on mehaaniline muusikainstrument. Silindril põhinev väntorel tuli Itaalias kasutusele 18. sajandi algul. Selle pilli esimene valmistaja oli Giovanni Barbieri Modenast. Prantslased moonutasid nime ja kutsusid leiutist orgue ...

Membranofonid

Membranofonid ehk membraanpillid on löökpillid, mille heli tekitab membraani, kas pingul kile või naha võnkumine. Membranofonid on näiteks basstrumm, bongod, tabla, tamburiin, timpan. Eesti rahvapillidest kuuluvad membranofonide hulka: põsepill – ...

Keelvile

Keelvile on orelivile tüüp, mille puhul heli tekitab liikuva õhu toimel võnkuv metallkeeleke. Keelvile erineb huulvilest, millel puuduvad liikuvad osad.

Kõlakast

Kõlakast on keelpilli kambrikujuline avaga osa, mis muudab pilli tekitatavat heli, võimendab seda resonantsi abil ja vahendab ümbritsevasse õhku. Kõlakast parandab pilli toonikvaliteeti, lisades tavaliselt madalama võnkesagedusega resonantse ja m ...

Manuaal

Orelitel võib olla 1–5 manuaali ehk klaviatuuri. Kui viled asuvad ühisel tuulepõhjal, siis öeldakse lihtsalt: esimene manuaal või: teine manuaal. Kui viled asuvad erinevatel tuulepõhjadel, siis kasutatakse mitmesuguseid manuaalide nimetusi. Saksa ...

Oreli pedaal

Oreli pedaal on jalgadega mängitav oreli klaviatuur. Pedaali viled asuvad orelis tagapool. Need on tavaliselt puuviled, kuid on ka metallvilesid. Pedaali leiutajaks peetakse pillimeistrit Louis van Valbeket.

Oreliprospekt

Oreliprospekt on oreli nähtav osa, mis koosneb Principali registri viledest ja oreli kapist. Orelite prospektid on sageli rikkalikult kaunistatud, eriti barokkpillide omad. 16.–18. sajandil pöörati oreliehituses orelite kaunistamisele erilist täh ...

Orelivile

Orelivile on vile, milles õhuvoolu läbimisel tekib orelis heli. Tavaliselt vastab igale klahvile üks orelivile; kuid on olemas ka mitmekordseid registreid, kus ühele klahvile vastab korraga mitu vilet. Näiteks Mixtur 3 fach ehk kolmekordne Mixtur ...

Register (heliallikate rühm)

Register on klaviatuuriga õhkpillide, nagu näiteks oreli, harmooniumi või akordioni sarnaste tämbriliste omadustega heliallikate rühm.

Sõrmlaud

Sõrmlaud on kaelaga keelpillide pikk ja kitsas osa, mille poole vajutatakse pillikeeli, et määrata keele kõlava osa pikkus ja seega helikõrgus. Sõrmlaud võib olla varustatud astmetraatide ehk krihvidega, nagu näiteks kitarril. Tavaliselt on sõrml ...

Tuulepõhi

Tuulepõhi on oreli hermeetiline õhukast, mille peal paiknevad oreliviled. Tuulepõhja sees asuvad ventiilid. Kui organist vajutab klahvile, siis ventiilid avanevad, õhk pääseb vilesse ja tekib heli.

Puhkpillid

Puhkpillid ehk aerofonid on laiemas tähenduses muusikainstrumendid, mille heli tekib õhusamba võnkumisel. Kitsamas tähenduses nimetatakse puhkpillideks muusikainstrumente, mille heli tekib pillimängija hingamiselunditest lähtuva pilli sisse puhut ...

Alpisarv

Alpisarv on puhkpill. Sellel on väga pikk kooniline puidust toru ja puidust kausshuulik. Alpisarvi valmistatakse enamasti kuusest, harvem männist. Algselt otsisid pilli tegijad puid, mis olid juurte lähedalt paindunud, et pill tuleks soovitud kuj ...

Bassettklarnet

Bassettklarnet on klarnetite perekonda kuuluv sopranklarnet, mille kirjutatud ulatuse alumine piir küünib nagu bassetthornilgi väikse oktavi c-ni. Bassettklarnet on transponeeriv muusikainstrument. Bassettklarneti leiutas Anton Stadler koostöös V ...

Kangling

Kangling ja "flööt"), on tiibetikeelne nimetus trompetilaadsele muusikainstrumendile, mis on tehtud inimese reieluust. Kanglingi kasutatakse erinevates Tiibeti budismi rituaalides, samuti ka matustel, kui matust viib läbi chöpa. Kanglingi tegemis ...

Paaniflööt

Paaniflööt ehk paanivile on üks vanimaid puhkpille. Pill koosneb hulgast eri pikkuse ning läbimõõduga bambus-, puit- või muust materjalist torudest, mille üks ots on suletud. Iga toru tekitab üht heli ning selle pooltooni. Paaniflööt on olemas vä ...

Surnaa

Surnaa on peamiselt Türgis ja Türgit ümbritsevates maades levinud muusikainstrument. Surnaa on topeltlesthuulikuga ja lehtrikujuliselt lõppeva toruga puhkpill, mis kuulub koos oma mitmete varieteetidega suurde Põhja-Aafrikast Lähis-Idani ja Kesk- ...

Rahvapill

Rahvapill on mingi rahva enda loodud põline muusikariist. Lihtsaid puhkpille mängiti karja hoides, õitsitule ääres ning kiigel. Suurtel rahvapidudel oli juba 16. sajandist levinud torupili kasutamine. Lääne-Eestile olid iseloomulikud moldpill, pa ...

Auļi

Gatis Valters Kaspars Bārbals Normunds Vaivads Kaspars Indrēvics Mikus Čavarts Gatis Indrēvics Edgars Krūmiņš Māris Jēkabsons Leanne Barbo Edgars Kārklis

Kaj Tiel Plu

Kaj Tiel Plu on ansambel, mis esitab rahvalaule, peamiselt Katalooniast, kuid esperantokeelsete tekstidega. Ansambel debüteeris aastal 1986 Rahvusvahelisel Noorte Esperantistide Festivalil Internacia Junulara Festivalo duetina koosseisus Josep To ...

Merema

Merema on mordva rahvamuusikaansambel. Ansambel asutati 2010 Saranskis. Ansambel on esinenud ka Eestis Obinitsas ja Viljandi pärimusmuusika festivalil.

OYME

OYME on rahvamuusikaansambel, kes oma laule esitab ersa ja mokša keeles. Ansambel tegutseb Moskvas. Ansambel moodustati 2011 väljaspool Mordva vabariiki.

Toorama

Toorama on Venemaalt Mordva vabariigist Saranskist pärit rahvamuusikaansambel. Ansambel esitab eelkõige ersade ja mokšade rahvalaule. Laulude esitamisel kasutatakse asjakohaseid rahvapille. Ansambel asutati 1990 Vladimir Romaškini eestvõttel. Ans ...

Bluus

Bluus on muusikažanr ja stiil, mis kujunes välja ühena afroameerika muusikastiilidest spirituaalide, töölaulude ja ragtime i kõrval. Bluus tekkis 19. sajandi lõpus ja oli algselt mustanahaliste, reeglina füüsilise puudega muusikute vokaalne välje ...