ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 179

Väike sekund

Väike sekund on intervall, mille astmeline suurus on 2 ja tooniline suurus ½ tooni. Väikese sekundi enharmooniline intervall on suurendatud priim. Väike sekund on dissoneeriv intervall ja seepärast nõuab lahendust. Väikest sekundit on võimalik eh ...

Väike septim

Väike septim on intervall, mille astmeline suurus on 7 ja tooniline suurus 5 tervetoon. Väike septimi enharmooniline intervall on suurendatud sekst. Väike septim on dissoneeriv intervall ja seepärast nõuab lahendust.

Väike terts

Väike terts on intervall, mille astmeline suurus on 3 ja tooniline suurus 1½ tooni. Väikese tertsi enharmooniline intervall on suurendatud sekund. Väike terts on konsoneeriv intervall ja on minoorse kolmkõla alumine terts.

Kompositsioonimeetod

Kompositsioonimeetod ehk kompositsioonitehnika on muusikas õpetus, kunst ja oskus muusikaliste objektide muutmiseks, organiseerimiseks ja seostamiseks. Helilooja ehk komponist loob heliteose ehk kompositsiooni ühe või mitme kompositsioonimeetodi ...

Augmentatsioon

Augmentatsioon on muusikas kompositsioonitehniline operatsioon, mille tulemusel toimub helivältuse pikenemine. Augmentatsioon on diminutsiooni vastandmõiste. Augmentatsiooni mõistet hakati kasutama renessansspolüfoonia kontekstis, kui proportsion ...

Diminutsioon

Diminutsioon on muusikas kompositsioonitehniline operatsioon, mille käigus toimub helivältuse lühenemine. Diminutsioon on augmentatsiooni vastandmõiste. Diminutsiooni kasutati juba renessansspolüfoonias, kui meloodiakatket korrati proportsionaals ...

Imitatsioon (muusika)

Imitatsioon on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul ühes hääles leiduvat motiivi või teemat jäljendatakse teises hääles. Imitatsiooni liikideks on range ehk reaalne, vaba ja tonaalne imitatsioon: range ehk reaalse imitatsiooni korral jäljend ...

Interpolatsioon (muusika)

Interpolatsioon on muusika kompositsioonimeetod, mis seisneb tuletatud muusikalise materjali lisamises olemasoleva materjali vahele. Interpolatsioon võib seisneda näiteks kahe helivältuse, kahe helikõrguse, kahe akordi, kahe tämbri vms vahele jää ...

Isorütmika

Isorütmika on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul samaks jääva korduva rütmi sees helikõrgused vahelduvad.

Kontrapunkt

Kontrapunkt on muusikas kunst, kompositsioonimeetod, printsiip, teooria ja õppeaine, mille puhul käsitletakse tervikuna polüfoonilise faktuuri vähemalt kahte korraga kõlavat üksteise suhtes iseseisvat meloodiat. Sõna "kontrapunkt" pärineb 14. saj ...

Laenamine (muusika)

Laenamine on muusikas kompositsioonimeetod, mille puhul loodavas muusikas kasutatakse olemasolevat muusikalist materjali või printsiipi. Ameerika muusikateadlase J. Peter Burkholderi järgi kuuluvad laenamise hulka näiteks modelleerimine, varieeri ...

Liitkontrapunkt

Liitkontrapunkt on muusikas selline häälte ühendamise printsiip, mille puhul võetakse kohe arvesse häälte nii kõrguslikud kui ka ajalised pöörded, nihked ja peegeldused. Liitkontrapunkti liikideks on peegelkontrapunkt, mille puhul pööratakse peeg ...

Seriaalne meetod

Seriaalne meetod ehk serialistlik meetod ehk seeriatehnika on muusika kompositsioonimeetod, milles muusika loomiseks kasutatakse üht algset seeriat või seeriate kompleksi ning loodavat või uuritavat muusikat vaadeldakse võimalikult paljudest erin ...

Variatsioon (muusika)

Variatsioon on muusikas uus objekt, mis on teatud kompositsioonimeetodi või reegli põhjal tuletatud olemasolevast objektist. Olemasolevaks objektiks teemaks võib olla näiteks meloodia, rütmifiguur, harmooniajärgnevus vms. Uue objekti tuletamise p ...

Leon Battista Alberti

Leon Battista Alberti oli itaalia vararenessansi arhitekt, polühistor, kunstiteoreetik, luuletaja ja maalikunstnik. Alberti omandas hariduse Genovas, Veneetsias ja Padovas, süvendades seda juuraõpingute, antiikkirjandusega tutvumise ning ulatusli ...

Mános Chatzidákis

Mános Chatzidákis oli kreeka helilooja ja kreeka muusika teoreetik, entechno laïko apologeet ja suurkuju. Ta tegi muu hulgas palju filmimuusikat. Ülemaailmse kuulsuse tõi talle laul "Never on Sunday", originaalis Poté tin Kyriakí" "Ποτέ την Κυρια ...

Guillaume Dufay

Guillaume Dufay oli vararenessansi flaami helilooja ja muusikateoreetik. Ta kuulus Madalmaade koolkonda. Ta oli 15. sajandi keskpaiga kõige kuulsam ja mõjukam euroopa helilooja. Ta tegutses peamiselt Itaalias, oli rändava eluviisiga.

Francesco Geminiani

Francesco Geminiani oli itaalia viiuldaja, pedagoog, helilooja, muusikateoreetik ja -kirjanik. Ta oli viiulimängija Giuliano Geminiani poeg. Õppis viiulit Milanos Carlo Ambrogio Lonati ja Roomas Arcangelo Corelli ning kompositsiooni Napolis Aless ...

Marin Mersenne

Marin Mersenne oli prantsuse teoloog, filosoof, matemaatik ja muusikateoreetik, keda on sageli nimetatud akustika isaks. Ulatuslikku kirjavahetust pidanud Mersenne oli "1600. aastate esimesel poolel teadus- ja matemaatikamaailma keskmes"; tema ko ...

Philippe de Vitry

Philippe de Vitry oli prantsuse helilooja, muusikateoreetik ja luuletaja. Ta oli meisterlik, uuenduslik ja mõjukas helilooja ning arvatav muusikateoreetilise traktaadi "Ars nova" autor. Teda peetakse muusikaajaloos uuele ajastule alusepanijaks.

Muusikavorm

Muusikavorm ehk muusikaline vorm on muusikaline struktuur ajas. Muusikavormi ei ole võimalik tuvastada hetkes, sest muusikavorm kujuneb heliteose kui terviku osade järgnevuses. Muusikavormi kujundavad kordus ja kontrast või nende puudumine. Muusi ...

Etüüd

Etüüd on tehnika harjutamiseks mõeldud lühipala sooloinstrumendile. Kontsert-etüüdi puhul on tehnikaga võrdse või isegi suurema tähtsusega muusikapala sisu.

Gigue

Gigue on kiire 3-osalise taktimõõduga muusikapala, mis on tavaliselt klassikalise tantsusüidi viimane osa. Gigue on arenenud kiirest šoti hüppetantsust džiig.

Inventsioon

Inventsioon on lühike kahe- või kolmehäälses kontrapunktis, tavaliselt klahvpillile kirjutatud muusikateos, mis on eeskätt mõeldud harjutuspalaks. Tuntumad inventsioonid on Johann Sebastian Bachi 15 kahehäälset ja 15 kolmehäälset inventsiooni 3-h ...

Oratoorium

Oratoorium on koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süžeel põhinev heliteos. Erinevalt ooperist ei kasutata oratooriumis lavakujundust, kostüüme ega liikumist. Oratoorium on vaimuliku sisuga, kuid pole ...

Passioon

Passioon on vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil ja võib seepärast kanda pealkirja kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. Passioonide teemaks Kristuse kannatused ning neid kanti ette kannatusnädalal. Tuntumaid passi ...

Periood (muusika)

Periood on muusikavorm, mis koosneb tavaliselt vähemalt kahest lausest. Tonaalses muusikas perioodi eelviimane lause lõpeb poolkadentsi ja viimane täiskadentsiga.

Prelüüd

Prelüüd ehk eelmäng on muusikateose sissejuhatus. Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Prelüüd on tavaliselt lühike, selle täpne vorm võib varieeruda. Tavaliselt on prelüüdis väike hulk rütmilisi ja meloodilisi motiive ...

Sonaaditsükkel

Sonaaditsükkel ehk sonaat-sümfooniline tsükkel on muusikas mitmeosaline vorm, milles vähemalt üks osa on sonaadivormis. Sonaaditsükkel saab teosena nimetuse esinejate koosseisu järgi. Ka osade arv,iseloom ja ülesehitus sõltuvad esitavast koosseis ...

Sonaadivorm

Sonaadivorm ehk sonaat-allegro on muusikavorm, mis koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. Sonaadivormile võib eelneda sissejuhatus ja järgneda kooda. Sonaaditsükli esimene osa on tavaliselt sonaadivormis.

Variatsioonivorm

Variatsioonivorm ehk variatsioonid on muusikas variatsioonil põhinev muusikavorm, milles muusikalist teemat, näiteks meloodiat, bassiliini, harmoonilist järgnevust või muud muusikalist objekti korratakse muudetud kujul.

Noot

Noot on muusika noodikirjas heli väikseima tähendust omava elemendi ülesmärkimiseks kasutatav märk. Ingliskeelses traditsioonis võib sõna noot tähistada ka heli ennast. Traditsioonilises muusika noodikirjas fikseerib noot helikõrguse ja helivältu ...

A (muusika)

A ehk la on c-ga algava diatoonilise helirea kuues heli. Esimese oktavi a a¹ sagedus on 440 hertsi. See on helihargi standardne sagedus. See sagedus määrati kindlaks Londonis 1939. aastal toimunud konverentsil. Viini kongressil aastal 1885 oli se ...

B (muusika)

B ehk si-bemoll on noodinimed. B on saadud h-noodi altereerimisel pooltooni võrra alla kromaatilises helireas. Ingliskeelsetes nootides ja džässmuusikas kirjutatakse B♭. B on B-duuri ja b-molli alusheli.

Noodikiri

Noodikiri ehk muusika notatsioon on muusika ülesmärkimiseks kasutatav märgisüsteem. Seoses muusika sisuliste ja tehniliste omaduste muutumisega on noodikiri olnud muusika ajaloo jooksul pidevas muutumises. Muusika ülesmärkimiseks on kasutatud sõn ...

A due

A due, prantsuse keeles a deux, lühendina a 2, eesti keeles kahele, on muusika noodikirjas juhend esitada partituuri ühele noodijoonestikule kirjutatud kahe muusikainstrumendi partiid unisoonis.

A tempo

a tempo on muusika noodikirjas tempomärk, mis tähistab naasmist temposse, mis eelnes tempomuutusele. Varem on samas tähenduses kasutatud märki a battuta.

Abreviatuur (muusika)

Abreviatuur on noodikirja märgi lühend. See võib olla märk, mille abil saab jätta nooditeksti täielikult välja kirjutamata, näiteks helide, helijärgnevuste või taktide korduste korral, või sõna või fraasi lühend. Varem hoiti nooditeksti abreviatu ...

Aer (mensuraalnotatsioon)

aer, ka aeris on keskaja muusika mensuraalnotatsioonis semibrevise jaotamise kunst ja laad. Keskaegsed muusikateoreetikud teevad vahet semibrevise kolmesel gallia ja kahesel itaalia jaotusel.

Affettuoso

Affettuoso) on noodikirja märk, mis näitab, et muusikateose ettekanne peab olema soe ja väljendusrikas või kirglik. Tempo on tavaliselt adagio ja andante vahepealne.

Akolaad

Akolaad on noodijoonestikke süsteemi ühendav klamber. Paremaks silmaga haaramiseks on pillirühmad partituuris grupeeritud akolaadiga ja taktijooned katkestatud grupeeringute vahel. Lainelise akolaadiga ühendatakse kahele noodijoonestikule kirjuta ...

Aldivõti

Aldivõti on noodikirja märk. See on C-võti, mis on asetatud noodijoonestikule nii, et C asub kolmandal joonel. Aldivõtit kasutatakse vioola, viola da gamba ja alttrombooni mängitava muusika ülesmärkimisel. Algselt kasutati seda ka aldi hääleliigi ...

Andante

Andante on noodikirja märge, mis tähistab aeglast, rahulikku tempot. Andante on aeglasem kui allegro ja kiirem kui adagio. Andante võib olla ka tsüklilise teose osa või eraldiseisev pala.

Bassivõti

Bassivõti on noodivõti, mis määrab väikese oktavi F-noodi noodijoonestiku neljandale joonele. Bassivõti ulatub noodijoonestikul teisest viienda jooneni, neljas joon, mis näitab F-noodi asukohta, jääb punktide vahele. Noodikirjas kasutatakse bassi ...

Bekarr

Bekarr ehk bekaar on noodikirjas "keelumärk", mis tühistab nootides kõrgendus- või madaldusmärgi mõju. Bekarr kirjutatakse noodipea ette nii, et sama mõtteline horisontaalliin läbib nii noodipea kui ka bekarri keset.

Bemoll

Bemoll on madaldusmärk, mis madaldab heli pooltooni võrra. Bemoll kirjutatakse noodipea ette, "paunaga" noodipea poole, nii et sama mõtteline horisontaalliin läbib nii noodipea kui ka bemolli "pauna" keset.

Braille noodikiri

Braille noodikiri on Louis Braille poolt 1828. aastal pimedate jaoks loodud viis muusikat kirja panna. Nüüdseks on see noodikiri kasutusel kogu maailmas. Tema väljatöötatud noodikirjas on võimalik märkida nii noote, oktaveid, harmoonia- kui ka mu ...

Brevis

Brevis on mensuraalnoodikirja märk, mis tähistab võrreldes longa ga suhteliselt lühikest helivältust. Notre Damei koolkonna modaalrütmilistes organumites ei olnud brevis el võrreldes longa ga veel kindlat vältussuhet. Kölni Franco mensuraalnoodik ...

Da capo

Da capo või lühendina D.C. on noodikirja märk, mis tähendab algusest. Jõudes noodis märgini da capo, tuleb heliteos või selle osa esitada uuesti alates algusest. da capo al fine – heliteos tuleb esitada algusest kuni sõnani fine it k lõpp. da cap ...

Diees

Diees on kõrgendusmärk, mis kõrgendab heli poole tooni võrra. Diees kirjutatakse noodipea ette nii, et sama mõtteline horisontaalliin läbib nii noodipea kui ka dieesi keset.