ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 180

Dünaamika (muusika)

Dünaamika on muusikas õpetus muutumisest. Muusika puhul räägitakse dünaamikast tavaliselt seoses helitugevuse muutumisega, kuid muutuda võib ka näiteks tempo, harmoonia, artikulatsioon, karakter, tämber, faktuur, muusikavorm või kontuur. Dünaamik ...

Eellöök

Eellöök on meloodiakaunistus: abiheli, mis esitatakse vahetult enne meloodiaheli pikk eellöök läbikriipsutamata võtab oma põhiheli vältusest poole ning saab põhiheli rõhu endale. lühike eellöök hõlmab osa eelmise heli vältusest, noodistatakse kal ...

Fermaat

Fermaat on muusika noodikirja märk, mis annab muusikateose esitajale teosest ja muusikastiilist sõltuva võimaluse noodi või pausiga tähistatavat helivältust pikendada.

Glissando

Glissando on pillimängutehnika, kus pillil libisetakse mingil kindlal helil peatumata ühelt helilt teisele üles või alla suunas.

Hemiool

Hemiool on muusikas suhe 3:2. Rütmis tähendab see kolme võrdse pikkusega lööki takti aja jooksul, mille tavapäraselt täidab kaks lööki takti. Noodikirjas kahte kolmeosalist takti näiteks taktimõõdus 3/4 esitatakse artikuleeritakse kui kolme kaheo ...

Klaviir

Klaviir ehk klaverikoondis on muusikas orkestriteose transkriptsioon klaverile. Klaviir on üks partituuri erivorme.

Legaato

Legaato on muusikas helide järjestikune esitamine neid üksteisest eraldamata. Legaatot tähistatakse noodikirjas sidekaarega.

Noodigraafika

Noodigraafika on muusikas noodikirja käsikirjalise või trükitehnilise teostamise meetod ning selle tulemus noodis.

Noodijoonestik

Noodijoonestik on lääne muusika noodikirjas vahend muusika ülesmärkimiseks. Tänapäevane noodijoonestik koosneb viiest üksteise kohal asuvast horisontaalsest noodijoonest ja neljast noodijoonte vahele jäävast joonevahest. Noodijooni ja joonevahesi ...

Numbernotatsioon

Numbernotatsioon on noodikiri, milles muusika ülesmärkimiseks kasutatakse numbreid. Numbriga võib tähistada näiteks: absoluutset kestust helirea astet helikõrgust helitugevust akordi aplikatuuri heliklassi takti intervalli alusheli taktimõõtu tem ...

Palk (noodikiri)

Palk on noodikirjas horisontaalne joon, mis ühendab kahte või enamat helivältust. Palke kasutatakse helivältuste rühmitamiseks löökide alusel. Suurim helivältus, mille puhul palki kasutatakse, on kaheksandiknoot. Pealistikuste palkide arv tähista ...

Partitsell

Partitsell on muusikas partituuri erivorm, milles kogu heliteoses esinev muusikaline materjal on tihendatud kujul võimalikult vähestel noodijoonestikel. Partitselli kasutatakse heliteose loomisel partituurieelse visandi või keeruka orkestriteose ...

Pidekaar

Pidekaar on muusika noodikirja märk, mida kasutatakse vähemalt kahe sama helikõrgusega noodi ühendamiseks. Pidekaarega ühendatud nootide koguvältus võrdub ühendatud nootide vältuste summaga. Pause pidekaarega ei ühendata. Pidekaar näeb välja kaar ...

Punkt (muusika)

Punkt on muusika noodikirja märk, mis noodi või pausi järel pikendab noodi või pausiga määratud helivältust poole võrra algsest vältusest. Iga järgmine punkt pikendab helivältust poole võrra eelmise punktiga lisandunud vältusest.

Stakaato

Stakaato on muusikas katkendlik, helisid üksteisest järsult eraldav esituse laad. Stakaato on üks artikulatsiooni tüüpe. Stakaatot tähistab noodikirjas punkt, mis kirjutatakse noodipea kohale või alla, sõna staccato või lühend stacc.

Süsteem (noodikiri)

Süsteem on noodikirjas kaks või enam kohakuti asetsevat noodijoonestikku, millel kujutatud noodikirja märgid on seotud tervikuks. Sõltuvalt partituuri kujundusest võib ühel leheküljel olla üks või mitu süsteemi. Noodikirjas tähistab süsteemi akol ...

Tabulatuur

Tabulatuur on muusikainstrumendikeskne noodikiri, mille puhul noteeritakse tavaliselt mänguvõtteid või sõrmestust. Tabulatuuri kasutamine on tavaline krihvide ehk astmetraatidega instrumentide, näiteks lauto, vihuela või kitarri, aga ka paljude v ...

Taktijoon

Taktijoon on muusika notatsiooni ehk üleskirjutuse märk, mis eraldab takte. See on vertikaalne joon, mis ulatub esimesest noodijoonest viiendani. Punktiirjoon jaotab pikemaid takte parema loetavuse huvides osadeks. Kahekordne taktijoon eraldab mu ...

Triller

Triller on muusikaline ornament, mis moodustub keskse heli ja ülemise naaberheli pidevast ja kiirest vaheldumisest. Trillerit tähistatakse märkidega tr või tr koos lainejoonega noodi kohal. Tavaliselt alustatakse trilleri esitamist kesksest helis ...

Volti subito

Volti subit o, lühend VS), on muusikas noodikirja märk, millega tähistatakse muusikateose partiides kiireid ja ebamugavaid lehekeeramisi.

Ameetrilisus

Ameetrilisus on muusikas meetrumi puudumine. Rütmikasutus on vaba ja puuduvad korrapärased rõhud. Noodikirjas ei ole sel juhul märgitud taktimõõtu või on ameetrilisuse taotlus väljendatud sõnaliselt.

Duool

Duool on rütmikujund, mille puhul 3-osalise taktimõõdu korral jaguneb löök kolme noodi asemel kaheks võrdse vältusega noodiks.

Kvartool

Kvartool on rütmikujund, mis kolmeosalise taktimõõdu puhul koosneb kolme asemel neljast niisama pika koguvältusega võrdsest noodist. Märgitakse numbriga 4.

Paus (noodikiri)

Paus on muusika noodikirja märk, millega tähistatakse heli puudumist ehk muusikalist vaikust ehk pausi. Mitmehäälses muusikas võib paus esineda ka üksikutes häältes. Generaalpaus tähistab üheaegset vaikust kõigis häältes. Noodikirjas on kasutusel ...

Vasturütm

Vasturütm on muusikas polürütmia alaliik, mille puhul rütm on vastuolus meetrumiga. Vasturütm tekib, kui nihutada heli algus löögi algusega võrreldes varasemaks või hilisemaks. Vasturütmiga on tegu näiteks siis, kui 4/4 taktimõõdus takt sisaldab ...

Tempo

Tempo on muusika esitamise kiirus. Alates 17. sajandist on kasutusel itaaliakeelsed tempotähised, näiteks largo, adagio, andante, presto, allegro. Pärast metronoomi patenteerimist 1815. aastal kasutatakse tempo tähistamiseks ka metronoominäitu "l ...

Adagio

Adagio on noodikirjas kasutatav tempomärge, mis tähendab aeglaselt. Tavaliselt tähendab see tempot vahemikus 66–76 lööki minutis, igal juhul kiiremini kui lento ning aeglasemalt kui adagietto ja andante.

Agoogika

Agoogikaks nimetatakse väikeseid muudatusi heliteose esitamise tempos) helitöö ilmekuse saavutamiseks.

Allegretto

Allegretto on noodikirjas tempomärge, mis märgib võrdlemisi kiiret tempot. Allegretto võib olla ka heliteose või selle osa pealkiri.

Allegro

Allegro on noodikirjas tempomärge, mis märgib kiiret tempot. Allegro võib olla ka heliteose või selle osa pealkirjaks.

Metronoom

Metronoom on elektrooniline või mehaaniline seade, mis määrab heliteose esitamise tempo. Mehaaniline metronoom koosneb koputusseadisega pendlist, mille võnkesagedust saab muuta. Esimesena avastas pendli liikumise seadused Galileo Galilei. Etienne ...

Moderato

Moderato on noodikirja tempomärge, mis tähistab mõõdukat tempot. See vastab tavaliselt umbes 86–97 löögile minutis. Moderato st aeglasemad on näiteks andante aeglaselt, rahulikult ja adagio aeglaselt, kiiremad aga allegretto üsna kiirelt, allegro ...

Presto

Presto on noodikirjas itaaliakeelne tempomärge, mis tähendab väga kiirelt. Üks tuntud teoseid, mille tempoks on presto, on Aram Hatšhaturjani "Mõõkade tants" balletist "Gajane".

Coppélia

"Coppélia" on koomiline ballett, mille algne koreograaf on Arthur Saint-Léon ning mis on lavastatud Léo Delibes muusikale ja Charles-Louis-Étienne Nuitteri libretole. 1870. aastal esietendus "Coppélia" Opéra teatris Pariisis, kus naispeaosa Swanh ...

Giselle

Giselle on Adolphe Adami kahe vaatusega romantiline ballett. Balleti libreto kirjutasid Jules-Henri Vernoy de Saint-Georges ja Théophile Gautier, võttes seejuures aluseks Heinrich Heine teose "De lAllemagne" ja Victor Hugo teose "Fantômes". Balle ...

Kratt (ballett)

"Kratt" on Eduard Tubina ballett, mis kanti esimest korda ette 31. märtsil 1943 Vanemuises. See on ühtlasi esimene eesti ballett. Balleti kirjutamist alustas Tubin 1938. aastal. Libreto autor oli Elfriede Saarik. Estonias esietendus ballett 1944. ...

Luikede järv

"Luikede järv" on Pjotr Tšaikovski neljavaatuseline ballett. See on Tšaikovski esimene ballett, millele ta muusika on loonud. See on üks kõigi aegade tuntumaid ja hinnatumaid ballette. Kõige sagedamini kasutatakse selle balleti lavastamiseks Mari ...

Pähklipureja

Pähklipureja on klassikaline ballett kahes vaatuses. Balleti muusika on loonud Pjotr Tšaikovski ning algse koreograafia autorid on Marius Petipa ja Lev Ivanov. See on Tšaikovski kolmas ja viimane ballett, millele ta muusika on loonud. Balleti sün ...

Fonogramm

Fonogramm ehk helisalvestis ehk heliülesvõte on helisalvestuse tulemus, mis valmib muusikaproduktsiooni, raadio- või televisiooniülesvõtte, looduse või inimkeskkonna konkreetsete helide salvestamise või muu helisalvestuse käigus fonogrammitootja ...

Bergamasquei süit

"Bergamasquei süit" on prantsuse helilooja Claude Debussy klaveriteos, mis avaldati 1905. aastal. Seda peetakse helilooja üheks kuulsamaks ja huvitavamaks teoseks.

Boléro

"Boléro" on prantsuse helilooja Maurice Raveli orkestriteos, mille esiettekanne toimus 1928. aastal. Teose pealkiri oli algselt "Fandango", kuid muudeti hiljem "Boléroks". Teos on üheosaline, algselt komponeeritud balletina.

Tuletoojate marss

"Tuletoojate marss" on Uno Naissoo poolt 1980. aasta suveolümpiamängude purjeregati avamise tuletseremoonia tarbeks kirjutatud muusikapala, mille esmaettekannet Naissoo ise ei kuulnud. Tänapäeval kasutatakse seda pala võidupühal võidutule toomise ...

Another One Bites the Dust

"Another One Bites the Dust" on Briti rokkbändi Queen laul. Laulu kirjutas Queeni basskitarrist John Deacon ja laul ilmus Queeni kaheksandal albumil "The Game". Laulust sau ülemaailmne hitt, see oli kolm nädalat Ameerika Ühendriikide Billboard Ho ...

Auld Lang Syne

Auld Lang Syne on šotikeelne laul rahvapärase viisi ja Robert Burnsi 1788. aastal kirjutatud sõnadega. Laul on väga tuntud, eriti inglise keelt kõnelevates riikides. Seda laudakse tihti uue aasta pidustustel, matustel, kooli lõpetamisel ja muudel ...

Buchenwaldlied

"Buchenwaldlied" on Buchenwaldi koonduslaagri austerlastest vangide Fritz Löhner-Beda ja Hermann Leopoldi 1938. aastal kirjutatud ja viisistatud marsilaul.

Die Moorsoldaten

"Die Moorsoldaten" ehk "Moorsoldatenlied" ehk "Börgermoorlied" või ka "Moorlied" on Börgermoori koonduslaagri vangide poolt 1933. aastal Emslandis Papenburgi lähedal loodud saksakeelne vastupanulaul.

Dixie (laul)

Dixie on Ameerika laul. "Dixie" kirjutati 1859 minstrelite neegriteks võõbatud valgete trupile. Selle sõnad on orjusest vabastatud neegrist, kes soovib oma istandusse tagasi. Lõunaosariikide eraldumisega sai "Dixie" viis nende mitteametlikuks hüm ...

The House of the Rising Sun

The House of the Rising Sun on ingliskeelne ameerika rahvalaul, mida vahel nimetatakse ka "Rising Sun Blues". See kõneleb nurjaläinud elust USA Louisiana osariigi New Orleansi linnas; enamikus laulu variantides hoiatatakse venda või õde sama saat ...

Hällilaul

Hällilaul on hällis olevale lapsele kellegi poolt lauldud laul. Eesti rahvakultuuris arvati, et hällilauluga kaitstakse last halbade jõudude eest. Samuti levis uskumus, et hällilauluga saab lapse elukäiku mõjutada soovitud suunas. Hilisemal ajal ...

I Dreamed a Dream

"I Dreamed a Dream" on Fantinei soololaul muusikalist "Hüljatud". Laulu autor on Claude-Michel Schönberg, orkestreerinud John Cameron ja ingliskeelse teksti kirjutanud Herbert Kretzmer, tuginedes prantsuskeelsele alglibretole Alain Boublili ja Je ...