ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 263

Kazdanga mõis

Kazdanga mõis on mõis Lätis Aizpute piirkonnas Kazdanga vallas Kazdangas. Saksa keeles Katzdangen, ka Kaßdangen. Mõisa peahoone rajati aastail 1800–1804 klassitsistlikus stiilis, Johann Gottfried Adam Berlitzi projekti põhjal. Aastal 1905 põletat ...

Kazimirvāle mõis

Kazimirvāle mõis on mõis Lätis Ilūkste piirkonnas Eglaine vallas Kazimirvāles. Saksa keeles Kasimirswahl või Casimirswahl. Kazimirvāle mõis rajati Prode mõisa karjamõisana. Aastal 1816 ostis mõisa esimene omanik Casimirswahl karjamõisa ära ja sel ...

Kaucminde mõis

Kaucminde mõis on mõis Lätis Rundāle piirkonnas Rundāle vallas Saulaines. Saksa keeles Kauzmünde. Kaucminde mõis sai alguse 1469. aastal, mil Liivi ordumeister Johann von Mengede andis sealsed maad Ksaveritele. 1527. aastal andis teine ordumeiste ...

Kenni mõis

Kenni mõis oli suvemõis Lätis Jēkabpilsis aadressil Dambju iela 19. Läti keeles Kena muiža. Kenni mõisa rajasid 19. sajandil juba olemasoleva pargi juurde Jēkabpilsi ärimehed Kennid, neile kuulus linnas liköörivabrik. Uusgooti stiilis peahoone ju ...

Krāslava mõis

Krāslava mõis, ka Kreslawka mõis, oli mõis Venemaa Vitebski kubermangus Dünaburgi maakonnas Krāslava vallas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub mõisasüda Lätis Krāslava piirkonnas Krāslava linnas.

Kroņvircava mõis

Kroņvircava mõis on mõis Lätis Jelgava piirkonnas Vircava vallas Vircavas. Saksa keeles Kron-Würzau, ka Würzau. Mõis rajati aastal 1566. Mõis on kuulunud von Brunnowite ja von Grotthußide perele, aastast 1687 oli omanikuks Friedrich Kasimir Kettl ...

Krustpilsi kirikumõis

Krustpilsi kirikumõis on kirikumõis Lätis Jēkabpilsi linnas Krustpilsis, Madonas iela 19A. Kirikla asub Krustpilsi luteri kirikust veidi põhja pool. Aastal 1940 võõrandati kirikla hooned ja neid ei ole kogudusele tagastatud. Elumaja on tunduvalt ...

Kukšase mõis

Kukšase mõis on mõis Lätis Tukumsi piirkonnas Jaunsāti vallas Kukšases. Saksa keeles Kukschen. Mõis rajati aastal 1530 maadele, kus elasid kolm Kuki Kucki nimelist venda. Neist olevatki saanud mõisa esimesed omanikud. Wolter von Plettenbergil oli ...

Laidi mõis

Laidi mõis on mõis Lätis Kuldīga piirkonnas Laidi vallas Laidis. Saksa keeles Laiden. Esimesed teated mõisast pärinevad aastast 1562. Mõis on kuulunud Manteuffelitele, Brinkenitele, Mirbachidele, Taubedele. Aastast 1750 oli mõis fideikomiss. Mõis ...

Lasenbeka mõis

Lasenbeka mõis on mõis Lätis Daugavpilsi piirkonnas Tabore vallas Lasenbergās. Saksa keeles Lassenbeck. Lasenbeka mõis rajati aastal 1596. Aastast 1794 kuulus mõis Rehbinderite suguvõsale, seejärel olid mõisa omanikuks Engelhardtid. Engelhardtide ...

Lazdona mõis

Lazdona mõis, ka Veclazdona oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Lazdona kihelkonnas. Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi asub Lätis Madona piirkonnas Lazdona vallas Lazdona asulas.

Lielborne mõis

Lielborne mõis, ka Lielborni mõis oli rüütlimõis Kuramaal Ilūkste kreisis Aizlauce kihelkonnas. Praegu asub mõisasüda Lätis Daugavpilsi piirkonnas Saliena vallas Lielbornes.

Lielezere mõis

Lielezere mõis, ka Ezere mõis oli rüütlimõis Kuramaal Kuldīga kreisis Salduse kihelkonnas. Tänapäeval asub mõisasüda Lätis Salduse piirkonnas Ezere vallas.

Lielmēmele mõis

Lielmēmele mõis on mõis Lätis Nereta piirkonnas Mazzalve vallas Lielmēmeles. Saksa keeles Groß-Memelhof. Lielmēmele mõisa omanikeks olid aastail 1515–1760 von der Roppid. Aastast 1860 kuni võõrandamiseni aastal 1920 kuulus mõis Schlippenbachide p ...

Lielzalve mõis

Lielzalve mõis on mõis Lätis Nereta piirkonnas Zalve vallas Zalves. Saksa keeles Groß-Salwen. Lielzalve mõisa mainitakse esimest korda aastal 1607 kui Knaweni karjamõisa või Effernite mõisa. Effernid olidki mõisa esimesed omanikud. Aastal 1617 sa ...

Līksna mõis

Līksna mõis on endine mõis Lätis Daugavpilsi piirkonnas Līksna vallas Līksnas. Poola keeles Liksno, saksa keeles Lixten. Līksna mõis sai XIV sajandil kui Daugavpilsi komtuuride valdus. Hiljem kuulus see Wolffidele, seejärel Liivimaa vojevoodile J ...

Lubāna mõis

Lubāna mõis oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Lubāna kihelkonnas. Tänapäeval asub Lätis Lubāna piirkonnas Lubānas.

Luste loss

Luste loss on loss Lätis Dobele piirkonnas Jaunbērze valla ja Dobele valla piiril Dravniekis. Saksa keeles Lustschloss Friedrichslust.Tegemist on Luste mõisa peahoonega. Mõis kandis kunagi nime Vecpienava ja see rajati 1555. aastal. Esimesed oman ...

Malnava mõis

Malnava mõis oli mõis Vitebski kubermangus Ludza maakonnas Kārsava vallas. Praegu asub mõisasüda Lätis Kārsava piirkonnas Malnava vallas Malnava külas.

Mālpilsi mõis

Mālpilsi mõis on mõis Lätis Mālpilsi piirkonnas Mālpilsis. Saksa keeles Lemburg. Mālpilsi mõis kasvas välja Mālpilsi ordulinnusest. 1625 annetas rootsi kuningas Gustav II Adolf ordulinnuse koos linnuselääniga hilisemale Ingeri ja Liivimaa kindral ...

Meirāni mõis

Meirāni mõis oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Lubāna kihelkonnas. Tänapäeval asub Lätis Lubāna piirkonnas Indrāni vallas.

Mežmuiža mõis

Mežmuiža mõis on mõis Lätis Tērvete piirkonnas Augstkalne vallas Augstkalne asulas. Saksa keeles Grenzhof. Mežmuiža mõis pärineb 19. sajandi keskpaigast. Esimesed omanikud olid Lievenid. Aastast 1954 asub mõisas Augstkalne keskkool. Aastail 1992– ...

Mežotne mõis

Mežotne mõis on mõis Lätis Bauska piirkonnas Mežotne vallas Mežotnes. Saksa keeles Mesoten. Gerhard von Jork rajas aastail 1309–1322 semgalite maale kunagise Mežotne muinaslinnuse asupaigale ordu kindluse. Aastal 1648 rajas Jakob Kettler, Kuramaa ...

Nereta mõis

Nereta mõis on mõis Lätis Nereta piirkonnas Nereta vallas Neretas. Saksa keeles Nerft, Narite, Narriten. Nereta mõis on Sēlija mõisatest üks vanemaid. XIV sajandil asutas Aizkraukle komtuur Leedu piiri äärde Nereta mõisa. Aastani 1563 kuulus mõis ...

Nogale mõis

Esimesed teated mõisast pärinevad XVII sajandist. Algul oli see mõis Brunnowite valdus, seejärel Firckside omand. 1898. aastal omandasid mõisa Transehe-Roseneckid, kes müüsid mõisa aastal 1910 paruness Nolckenile. Temalt võõrandati mõis 1920. aastal.

Nurmuiža mõis

Nurmuiža mõis oli Nurmuiža ordulinnusest välja kasvanud mõis Lätis, nüüdisaegse haldusjaotuse järgi Talsi piirkonnas Lauciene vallas Lauciene asulas. Mõisa omanikud on olnud Duntenid, Fircksid. Mõisa kõrvalmõis oli Majori mõis.

Odziena mõis

Odziena mõis oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Vietalva kihelkonnas. Tänapäeval asub see halduslikult Lätis Pļaviņase piirkonnas Vietalva vallas.

Ogre mõis

Ogre mõis oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Ērgļi-Ogre kihelkonnas. Tänapäeval asub Lätis Ogre piirkonnas Mazozolu vallas.

Ozoli mõis (Kuramaa)

Ozoli mõis oli riigimõis Kuramaal. Tänapäeval asub mõis Lätis Jelgava piirkonnas ja Jelgavas. Mõisa peahoone jäi Jelgava linna territooriumile, mõisa maadest moodustati Ozolnieki vald.

Ozoli mõis (Liepmuiža kihelkond)

Ozoli mõis oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Liepmuiža kihelkonnas. Tänapäeval asub Lätis Ērgļi piirkonnas Sausnēja vallas Sidrabiņis.

Pelči mõis

Pelči mõis on mõis Lätis Kuldīga piirkonnas Pelči vallas Pelčis. Saksa keeles Pelzen. Pelči mõis pärineb aastast 1441, mil ordumeister Heidenreich Vincke von Overberg andis Pelči maad Heinrich Knorrile. Hilisemate omanike seas von der Brinkenid, ...

Pilskalne mõis

Pilskalne mõis on rüütlimõis Lätis Ilūkste piirkonnas Pilskalne vallas Pilskalnes. Saksa keeles Schloßberg. Pilskalne mõis kuulus kuni võõrandamiseni aastal 1920 Plater-Zyberkide perekonnale. Aastal 1625 rajasid nad sinna kabeli. Itaaliapärane re ...

Preiļi loss

Preiļi loss on loss Lätis Preiļi piirkonnas Preiļi linnas. Saksa keeles Prely. Esimesed teated Preiļi mõisast pärinevad 1382. aastast. Varaseimad asukad olid von der Borchid. Neile kuulus valdus aastani 1864. Edasised omanikud olid Johann Heinric ...

Prode mõis

Prode mõis on mõis Lätis Ilūkste piirkonnas Prode vallas Prodes. Saksa keeles Prohden. Prode mõis kuulus XVII sajandist kuni võõrandamiseni aastal 1920 Osten-Sackenite perekonnale. Aastail 1665-1667 lahkusid Vecsubate luterlastest asukad katoliik ...

Ranka mõis

Ranka mõis oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Jaunpiebalga kihelkonnas. Tänapäevase haldusjaotuse järgi jääb mõisakompleks Gulbene piirkonna Ranka valda Ranka külla. Mõis läks aastal 1528 Rosenite suguvõsa valdusse. Häärberisse rajati agraarr ...

Remte loss

Remte loss on loss Lätis Brocēni piirkonnas Remte vallas Remtes, Remte mõisa peahoone. Remte mõisast on esimesed ülestähendused aastast 1509, mil mõisa omanikuks olid Butlarid. 190 aastat hiljem said mõisa enda kätte Brinckenid, seejärel Bruckeni ...

Renda mõis

Renda mõis ehk Lielrenda mõis on mõis Lätis Kuldīga piirkonnas Renda vallas Rendas. Saksa keeles Groß Rönnen. Renda mõis on kuulunud Pahlenitele ja Platovitele. Praegu asub peahoones põhikool. Mõisasüda asub Abava ürgoru kaldal. Kunagi oli seal K ...

Rudbārži mõis

Rudbārži mõis on mõis Lätis Skrunda piirkonnas Rudbārži vallas Rudbāržis. Saksa keeles Rudbahren. Rudbārži mõis oli aastatel 1778–1920 von Firckside perekonna käes. Teise maailmasõja ajal oli mõisas hospidal, hiljem metsamajanduskool. 1950. aasta ...

Ruskulova mõis

Ruskulova mõis on endine mõis Lätis. Mõisasüda jääb Balvi piirkonda Tilža valda ja Kārsava piirkonda Salnava valda Ruskulava külla; seal viimases asub ka häärber. Poola keeles Ruskuli. Ruskulova mõis kuulus XVIII sajandil Tolstoidele, alates XIX ...

Sala mõis (Jēkabpils)

Sala mõis oli mõis Lätis Jēkabpilsis, aadressil Brīvības iela 169/171. Läti keeles Salas muiža. Sala mõisa valdused asusid Daugava jõe saartel Jēkabpilsi ja Krustpilsi vahel, kuigi peahoone ise oli jõe lõunakaldal. Mõis ei olnud kuigi suur, aasta ...

Salnava mõis

Salnava mõis on endine mõis Lätis. Mõisasüda jääb Kārsava piirkonda Salnava valda Salnava külla; seal viimases asub ka häärber. Vene keeles Сальнево. Salnava mõis kandis algselt Cecina mõisa nime. XVIII sajandi kolmekümnendatest aastatest kuulus ...

Sausnēja mõis

Sausnēja mõis oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Vietalva kihelkonnas. Tänapäeval asub see halduslikult Lätis Ērgļi piirkonnas Sausnēja vallas.

Skrunda mõis

Skrunda mõis oli riigimõis Lätis Skrunda piirkonnas Skrundas peahoone aadressiga Pils iela 2. Saksa keeles Schrunden. Skrunda mõisa ajaloo alguseks võib pidada 1253. aastat, mil Venta jõe kaldale rajati ordulinnus, mis allus Kuldīga komtuurile. G ...

Snēpele mõis

Snēpele mõis on endine mõis Lätis Kuldīga piirkonnas Snēpele vallas Snēpeles. Snēpele mõis rajati XIX sajandi alguses Hahnide perekonna jahilossina. Selle suguvõsa kätte jäi mõis ka võõrandamiseni. Mõisa peahoone on heas korras, aastast 1924 asub ...

Stende mõis

Stende mõis on mõis Lätis Talsi piirkonnas Lībagi vallas Dižstendes. Saksa keeles Gut-Stenden, ka Groß-Stenden. Stende mõisa on esmakordselt mainitud 1288. 15. sajandist on teada omanik Marquard Stekemes, aga aastast 1556 Philipp von der Brügen. ...

Svēte mõis

Svēte mõis on riigimõis Lätis Jelgava piirkonnas Svēte vallas Svētes. Saksa keeles Swehthof, ka Groß-Swehthof või Bewert-Swehthof. Mõisa peahoone rajati 1730. aastal Svēte jõe kaldale. Kuramaa hertsog Peter von Biron lasi selle 1745. aastal oma s ...

Svitene mõis

Svitene mõis on endine mõis Lätis Rundāle piirkonna Svitene vallas Svitenes. Endisaegse haldusjaotuse järgi kuulus see Bauska kreisi Bauska kihelkonda. Saksa keeles Schwitten. Svitene mõis sai alguse XV sajandil, mil Liivi ordu rajas sinna sõjate ...

Šampētera mõis

Šampētera mõis oli mõis Lätis, nüüdisaegse haldusjaotuse järgi Riia linnas Jūrkalnesi ielal. Mõisast on teateid alates 18. sajandist. Mõisal on olnud eri nimesid. 18. sajandi II poolel sai mõisa omanikus Otto Hermann von Vietinghoff ja mõis nimet ...

Šēnheida mõis

Šēnheida mõis on mõis Lätis Daugavpilsi piirkonnas Skrudaliena vallas Šengeidas. Saksa keeles Schönheyde. Šēnheida mõis kuulus aastast 1749 kuni võõrandamiseni aastal 1920 von Engelhardtide perekonnale. Uusgooti stiilis punastest tellistest peaho ...

Šķilbēni mõis

Šķilbēni mõis on endine mõis Lätis. Mõisasüda jääb Viļaka piirkonda Šķilbēni valda Šķilbani külla. Poola keeles Szkielbany. Šķilbēni mõis kuulus aastani 1866 Ulanowskitele, aga kuna see suguvõsa osales Kastuś Kalinoŭski juhitud ülestõusus, siis k ...