ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 265

Ülem-Frangimaa

Ülem-Frangimaa on ringkond Saksamaal Baieri liidumaal. Ringkond hõlmab 4 kreisivaba linna ning 9 kreisi: Lichtenfelsi kreis Wunsiedel im Fichtelgebirge kreis Kulmbachi kreis Hofi kreis Forchheimi kreis Bayreuthi kreis Kronachi kreis Coburgi kreis ...

Adolf VIII (Holstein)

Adolf XI kui Schleswigi hertsog Adolf I ja kui Holstein-Rendsburgi krahv Adolf VIII oli Taani kuningriigi vägevaim vasall.

Albrecht II (Holstein)

Albrecht II oli Holstein-Rendsburgi krahv oma isa surmast 1381. või 1384. aastal kuni 1397. aastani. 1397. aastast kuni oma surmani oli ta Holstein-Segebergi krahv.

Gerhard III (Holstein-Rendsburg)

Gerhard III, mõnikord Gerhard Suur ja Taanis ka krahv Gert või den kullede greve, oli Saksa vürst Schauenburgi suguvõsast, kes valitses Holstein-Rendsburgi ja 1332.–40. aasta interregnumi ajal suurt osa Taanist. Tema isa oli Holstein-Rendsburgi k ...

Gerhard VI (Holstein-Rendsburg)

Gerhard VI oli Holstein-Rendsburgi krahv 1382. aastast ja Schleswigi hertsog 1386. aastast. Gerhard VI oli krahv Heinrich II ja selle naise Ingeborgi poeg. Pärast isa surma, kes oli valitsenud koos Gerhardi onu Nikolausiga Klausiga, asusid Gerhar ...

Gerhard VII (Holstein)

Gerhard VII oli Holstein-Rendsburgi krahv ja nõudega ka Schleswigi hertsog Gerhard III. Ta oli Gerhard VI ja selle naise Elisabethi noorim poeg.

Heinrich I (Holstein-Rendsburg)

Ta oli Gerhard I ja Mecklenburgi Elisabethi poeg. 1285. aastal suutis ta veenda Taani kuningat Erik V vabastama Schleswigi hertsog Valdemar IV vangistusest. Pärast isa surma jaotasid pojad krahvkonna isekeskis. Heinrich sai Rendsburgi. Ta oli pid ...

Heinrich II (Holstein-Rendsburg)

Heinrich II oli Holstein-Rendsburgi krahv ja Lõuna-Schleswigi pandihärra. Ta valitses koos oma noorema venna krahv Nikolausiga.

Heinrich III von Schauenburg-Holstein

Heinrich III oli aastatel 1402-1410 Osnabrücki piiskop Heinrich I ja 1404. aastast kuni oma surmani ka Holstein-Rendsburgi krahv. Ta oli Heinrich II ja selle naise Ingeborgi noorim poeg.

Heinrich IV (Holstein)

Heinrich oli Gerhard VI ja selle naise Elisabethi poeg. Tema isa langes lahingus 4. augustil 1404 katses vallutada Dithmarschen. Heinrich oli sel ajal seitsmeaastane; tema ema oli eestkostjaks, kui regendiks oli tema onu Heinrich III. Heinrich II ...

Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia

Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia valitses Venemaad 1761–1917. Dünastiale pani aluse Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, kes Vene keisrina kandis nime Peeter III. Ta päris Vene trooni, sest tema ema oli Peeter I tütar Anna Petrovna.

Holstein-Itzehoe

Holstein-Itzehoe oli krahvkond, mis moodustati 1261. aastal Schauenburgist ja Holsteinist Holsteini jaotamisega Gerhardi ja Johanni vahel. Gerhard oli ainus valitseja. Pärast tema surma 1290. aastal jaotati Holstein-Itzehoe Gerhardi poegade vahel ...

Holstein-Kiel

Holsteini krahvkonda valitses 1238. aastani Adolf IV. Kui ta tagasi astus, valitsesid tema pojad Johann I ja Gerhard I Holsteinis koos. 1261. aastal jaotasid nad krahvkonna, Johann sai Kieli ja asutas Holstein-Kieli liini ning Gerhard sai Itzehoe ...

Holstein-Pinneberg

Holstein-Pinneberg oli üks Holstein-Itzehoe krahvkonnast pärast Gerhard I surma eraldatud territooriume teised olid Holstein-Rendsburg ja Holstein-Plön. Sellega tekkis Schauenburgi ja Holsteini krahvide Pinnebergi liin, mida kutsuti Holstein-Pinn ...

Holstein-Plön

Holstein-Plön oli 1110./11. aastast Holsteini ja Stormarni valitsenud Schaumburgi dünastia valitsetud krahvkond. Krahvkond tekkis enne 1295. aastat, kui Holstein-Itzehoe krahvkond jaotati pärast krahv Gerhard I surma Holstein-Plöni, Holstein-Pinn ...

Holstein-Rendsburg

Schauenburgid olid valitsenud Holsteini 1110./1111. aastast saati. 1290. aastal, kui Holstein-Itzehoe krahv Gerhard I suri, jaotati tema osa Holsteinist kolme ossa: Holstein-Plön, Holstein-Pinneberg ja Holstein-Rendsburg. Allpool loetletud krahvi ...

Holstein-Segeberg

Holstein-Segebergi krahvkond oli krahvkond Holsteinis aastatel 1273–1308 ja Schauenburgi ja Holsteini krahvide liin. Holstein-Segebergi ainus krahv oli Adolf V hüüdnimega Pommerlane.

Holsteini hertsogkond

Holsteini hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi põhjapoolseim osariik, paiknedes tänasel Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaal. See tekkis, kui keiser Friedrich III ülendas Taani kuninga Christian I Holstein-Rendsburgi krahvkonna 1474. aastal hertso ...

Nikolaus (Holstein-Rendsburg)

Nikolaus oli Schauenburgi titulaarkrahv. Nikolaus oli koos esmalt oma venna ja siis oma vennapoegadega Holstein-Rendsburgi kaasvalitsev krahv 1340. aastast kuni oma surmani. 1390. aastal pärisid Nikolaus ja tema vennapojad Holstein-Kieli, mis ise ...

Otto IV (Schaumburg)

Otto IV oli Saksa aadlimees. Ta oli Schauenburgi ja Holstein-Pinnebergi krahv. Ta oli Jobst I ja selle naise Maria poeg. Ta võttis omaks Martin Lutheri õpetuse. Kuid austusest oma vanemate vendade Kölni peapiiskop-kuurvürstide Adolf III ja Anton ...

Schauenburgi ja Holsteini krahvid

Schauenburgi ja Holsteini krahvid olid Frangi riigi tiitlid. Dünastiline perekond pärines Schaumburgi krahvkonnast Rintelni lähedalt Weseri äärest Saksamaalt. Koos esivanemate valdustega Bückeburgis ja Stadthagenis valitses Schaumburgi dünastia S ...

Saksimaa

Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas. See on pindalalt kümnes ja rahvaarvult kuues Saksamaa 16 liidumaast. Saksimaa asub saksa keelt kõneleva Euroopa ajaloolises südames. Selle ajalugu ulatub rohkem kui 1000 aasta taha. Saksi ...

Chemnitzi ringkond

Chemnitzi ringkond oli ringkond Saksimaa lääneosas aastatel 1991–2008. See oli üks kolmest ringkonnast Saksimaal. Loodi Saksimaa valitsuse otsusega ajavahemikus novembrist 1990 kuni 1. jaanuarini 1991. Hõlmas 200 valda üheksas kreisis, samuti kol ...

Dresdeni reformeeritud kirik

Dresdeni reformeeritud kirik oli 1894. aastal valminud reformeeritud kirik Dresdenis Ringtänava Wilhelm Külzi järgi nimetatud osa ääres. Kiriku projekti tegi arhitekt Harald von Bosse, kes kasutas eeskujuna endavalmistatud Peterburi Jaani kiriku ...

Dresdeni ringkond

Dresdeni ringkond oli eraldi valitsetav ala Saksimaa idaosas. See oli üks kolmest ringkonnast Saksimaal. Loodi Saksimaa valitsuse otsusega ajavahemikus novembrist 1990 kuni 1. jaanuarini 1991. Hõlmas 204 valda kaheksas kreisis, samuti kolm kreisi ...

Leipzigi ringkond

Leipzigi ringkond oli eraldi valitsetav ala Saksimaa loodeosas aastatel 1991–2008. See oli üks kolmest ringkonnast Saksimaal. Loodi Saksimaa valitsuse otsusega ajavahemikul novembrist 1990 kuni 1. jaanuarini 1991. Hõlmas 94 valda viies kreisis, s ...

Plaueni Jaani kirik

Plaueni Jaani kirik on kirik Saksamaal Plauenis. See on Plaueni praostkonna peakirik. Kiriku pühitsemise ürikus on aastal 1122 esimest korda kirjalikult mainitud Plaueni linna. Praeguse kiriku vanimad osad pärinevad kolmelöövilisest basiilikast, ...

Plaueni Lutheri kirik

Plaueni Lutheri kirik on kirik Saksamaal Plauenis. Kirik ehitati aastatel 1693–1722. See on üks vanemaid barokseid tsentraalkirikuid Saksimaal. Praeguse nime sai kirik 1883. aastal seoses Martin Lutheri 400. sünniaastapäevaga. Kirikus saab näha 1 ...

Plaueni Pauluse kirik

Plaueni Pauluse kirik on kirik Saksamaal Plauenis. Kirik pühitseti 29. novembril 1897. Mõte ehitada Plauenisse kolmas kirik kerkis päevakorda 1881. aastal. Aeganõudvad läbirääkimised linnakoguduse ja kiriku eestseisuse vahel lükkasid uue kiriku e ...

Ülemsorbi keel

Ülemsorbi keel on lääneslaavi keel, mida räägitakse Saksamaal Saksimaa liidumaal Oberlausitzi piirkonnas Bautzeni, Kamenzi ja Hoyerswerda ümbruses. Ülemsorbi keel on Saksamaal ametlikult tunnustatud vähemuskeel. Ülemsorbi keelt kirjutatakse ladin ...

Saksimaa ajalugu

Saksimaa ajalugu on ülevaade Saksimaa territooriumi minevikust. Saksid ladina saxones olid algselt väike germaanlaste hõim, kes elas Põhjamere kaldal Elbe ja Eideri vahel tänapäeva Holsteinis. Nende nime, mis on tuletatud nende noasarnasest relva ...

Ernestiinide hertsogkonnad

Ernestiinide hertsogkonnad, ka Saksi hertsogkonnad, olid muutuva arvuga väikesed Wettini ernestiinide liini hertsogite valitsetud riigid, mis paiknesid suuresti tänapäeva Saksamaa Tüüringi liidumaal.

Gifhorni hertsogkond

Gifhorni hertsogkond oli hertsogkond Saksamaal Gifhornis, mis asutati aastal 1539 ja kestis kuni valitseja hertsog Franzi surmani 1549. aastal. Selle koosseisu kuulusid Amt Gifhorn, Amt Fallersleben ja Isenhageni klooster. Hertsogkonna residents ...

Greifswaldi ülikool

1815. aastal läks Greifswald Viini kongressi otsusega koos ülejäänud Ees-Pommeriga Preisimaale, mis kuulus alates 1871. aastast Saksa riiki. 1856. aastal, ülikooli asutamise 400. aastapäeval, avati Preisimaa kuninga Friedrich Wilhelm IV juuresole ...

Hannoveri ajalugu

Hannover on territoorium, mis oli erinevatel aegadel vürstkond Saksa-Rooma riigis, kuurvürstkond samas, iseseisev kuningriik ja alluv provints Preisimaa kuningriigis. Territoorium nimetati pealinna Hannoveri järgi, mis oli piirkonna vürstlik linn ...

Lippe vürstlik perekond

Lippe vürstlik perekond on endise Lippe vürstiriigi endine valitsev perekond. Perekonna pea on titulaarne Lippe vürst tiitel Tema Hiilgus. Pärast 12. novembril 1918 kukutatud viimase Lippe vürsti Leopold IV surma 30. detsembril 1949 on aastakümne ...

Lippe-Alverdissen

Lippe-Alverdissen oli krahvkond Saksamaal, mida valitses Lippe vürstlik perekond. See loodi aastal 1613 pärast Lippe krahvi Simon VI surma, kui tema valdus jagati tema kolme poja vahel, kusjuures noorim poeg Philipp sai Lippe-Alverdisseni territo ...

Saksi-Altenburgi hertsog

Saksi-Altenburgi hertsog oli Saksi-Altenburgi hertsogiriigi valitsejate tiitel 1603–1672 ja 1826–1918. Kõik Saksi-Meiningeni hertsogid pärinesid Wettinide valitsejasoo ernestiinide harust.

Saksi-Coburg-Eisenach

Saksi-Coburg-Eisenach oli hertsogkond Saksa-Rooma riigis. See eksisteeris kahel üsna lühikesel perioodil: 1572–1596 ja 1633–1638. Selle territoorium oli osa tänapäevastest Baieri ja Tüüringi liidumaadest.

Saksi-Coburg-Saalfeld

Saksi-Coburg-Saalfeld oli üks Saksi hertsogkondadest, mida valitses Wettini dünastia Ernestiinide liin. Aastal 1699 loodud Saksi-Coburg-Saalfieldi liin kestis kuni Ernestiinide territooriumite ümberkujundamiseni, mis toimus pärast Saksi-Gotha lii ...

Saksi-Eisenach

Saksi-Eisenach oli ernestiinide hertsogkond, mida valitsesid Wettinid. See eksisteeris kolmel ajal Saksa-Rooma riigi Tüüringi piirkonnas. Kõigi kolme hertsogkonna keskus ja pealinn oli Eisenach.

Saksi-Gotha-Altenburg

Saksi-Gotha-Altenburg oli Wettini Ernestiinide haru poolt valitsetud hertsogkond tänapäeva Tüüringis Saksamaal. Liini hääbumine 1825. aastal viis Tüüringi riikide suure ümberkorraldamiseni.

Saksi-Hildburghauseni hertsog

Saksi-Hildburghauseni hertsog oli Saksi-Hildburghauseni hertsogiriigi valitsejate tiitel 1680–1826. Kõik Saksi-Hildburghauseni hertsogid pärinesid Wettinide valitsejasoo ernestiinide harust.

Saksi-Jena hertsog

Saksi-Jena hertsog oli Saksi-Jena hertsogiriigi valitsejate tiitel 1672–1690. Kõik Saksi-Jena hertsogid pärinesid Wettinide valitsejasoo Ernestiinide harust.

Saksi-Marksuhl

Saksi-Marksuhli hertsogkond oli üks Saksi hertsogkondi, mida valitses Wettini dünastia Ernestiinide liin. Loodi aastal 1662 Saksi-Weimari hertsogi Wilhelmi kolmandale pojale Johann Georg I-le. Algselt pidi Johann Georg jagama Saksi-Eisenachi oma ...

Saksi-Meiningeni hertsog

Saksi-Meiningeni hertsog oli Saksi-Meiningeni hertsogiriigi valitsejate tiitel 1680–1918. Kõik Saksi-Meiningeni hertsogid pärinesid Wettinide valitsejasoo ernestiinide harust.

Saksi-Saalfeld

Saksi-Saalfeldi hertsogkond oli üks Saksi hertsogkondadest, mida valitses Wettini dünastia Ernestiinide liin. Loodi aastal 1680 Saksi-Gotha hertsogi Ernst I seitsmendale pojale, Johann Ernstile. Hertsogkond jäi selle nimega aastani 1699, kui Saks ...

Saksimaa provints

Saksimaa provints oli Preisimaa kuningriigi ja hiljem Preisimaa vaba riigi provints aastatel 1816–1945. Selle keskus oli Magdeburg.

Wettinid

Wettinid on Saksa krahvide, hertsogite, kuurvürstide ja kuningate dünastia, mis kunagi valitses tänapäeva Saksamaa liidumaade Saksimaa, Saksi-Anhalti Saksi osa ja Tüüringi ala rohkem kui 800 aastat. Wettinid on erinevatel aegadel olnud ka Suurbri ...

Ülem-Saksi

Ülem-Saksi Obersachsen oli nimi, mis anti enamusele Saksa maadest, mida haldasid Wettinid, ja mida nüüd kutsutakse Mitteldeutschland. Nimi tuleb sellest, kui pärast hertsog Heinrich Lõvi langemist aastal 1180 lammutati keskaegne Saksimaa hertsogi ...