ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 268

Louis II (Lääne-Frangi kuningas)

Louis II Kogeleja oli Lääne-Frangi kuningas 877–879. Louis II oli Lääne-Frangi kuninga 843–877, Frangi keisri 875–877 ja Itaalia kuninga 875–877 Charles Paljaspea ja Orléansi Ermetrude poeg. Keiser Ludwig Vaga oli andnud Akvitaania kuningriigi om ...

Louis III (Lääne-Frangi kuningas)

Louis III oli koos oma venna Karlmanniga Lääne-Frangi kuningas. Louis ja Karlmann said kuningateks 879, kui nende isa Louis II suri. Louis sai riigi põhjaosa ehk Neustria valitsejaks, Karlmannile jäi lõunaosa. Ent hertsog Boso, kes valiti Provenc ...

Louis III Pime

Louis III Pime ehk Ludwig Pime oli Provencei ehk Alam-Burgundia kuningas 887–928, Itaalia kuningas 900–905 ja Frangi riigi keiser 901–905. Louis oli eelmise Alam-Burgundia kuninga Boso poeg. Ta ema oli keiser Ludwig II tütar, seega omas ta õigusi ...

Louis IV

See lehekülg räägib Lääne-Frangi kuningast, samanimelise Condé printsi kohta vaata: Louis IV Louis IV 920 – 10. september 954 oli Lääne-Frangi kuningas 936–954. Ta oli Lääne-Frangi kuninga 893/898–922/923 Charles Lihtsameelse ja Inglismaa Eagdifu ...

Louis V

Louis V oli Prantsusmaa kuningas aastail 986–987. Ta on tuntud kui kuningas, "kes ei teinud midagi" ladina keeles "qui nihil fecit", prantsuse Louis le Fainéant. Tema surmaga lõppes Prantsusmaal Karolingide dünastia.

Ludwig II (Frangi keiser)

Ludwig II oli Frangi keiser 855–875 ja Itaalia kuningas 844–875. Ta oli keiser Lothar I poeg ning too andis talle pärast 843 sõlmitud Verduni lepet valitseda Itaalia. Oma isa surma järel sai ta ka Frangi keisriks. Tema surma järel läksid nii keis ...

Ludwig III Laps

Ludwig III Laps oli viimane Karolingist Ida-Frangi riigi valitseja. Ludwig oli kuninga ja keisri Arnulfi ning tema abikaasa Ota Oda, Uta ainus poeg ning sai kuningaks tolle surma järel, olles vaid 6-aastane. Ta krooniti 4. veebruaril 900. aastal ...

Ludwig Noorem

Ludwig Noorem oli Karolingide dünastiast Saksimaa kuningas. Ta oli Ludwig Sakslase poeg. Ludwig ja ta vennad olid oma isa vastu tihti mässanud ning selle tulemusena riigi sisuliselt omavahel ära jaganud. Isa surma järel jagati Ida-Frangi riik lõp ...

Ludwig Sakslane

Ludwig Sakslane oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast. Varem valitses ta isa süseräniteedi all samuti Frangi impeeriumi idaalu. Ludwigi isa oli Frangi keiser Ludwig Vaga. 840. aastal pärast is ...

Berengar Frioolist

Berengar Frioolist oli Friuli markkrahv, Itaalia kuningas ja Frangi keiser. 874. aastal sai Berengarist oma venna Unroch III surma järel Friuli markkrahv. 888. aastal õnnestus Berengaril end keskaegse Itaalia kuningaks kroonida ning seejärel asus ...

Toulousei krahv

Toulousei krahv Raymond IV valitses Toulousei alates Merovingide ajastust kui ühte suurematest linnadest Lõuna-Gallias, olenemata ühest või teisest rivaalitsevast Frangi kuningast pärast Chlodowech I. Sellele kuninga poolt nimetatule pole järglas ...

Arnsberg

Arnsberg on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Hochsauerlandi kreisis, Arnsbergi ringkonna halduskeskus. Asub Ruhri orus. Linna haldusalal suubuvad Röhr ja Möhne Ruhri. Linn jaguneb 15 linnaosaks.

Berliin

Berliin on Saksamaa pealinn. See on 3.5 miljoni elanikuga Kesk-Euroopa suurim linn ja suuruselt teine linn Euroopa Liidus. Berliin on jaotatud 12 linnarajooniks. Linna pindala on 892 km², sellele jäävad Spree ja Haveli jõgi ning mitmed väiksemad ...

Bochum

Bochumit on esmakordselt mainitud 890. aastal. 1321. aastal sai linnaõigused. Linn hakkas kiiresti kasvama 19. sajandi keskel, kui hakati sütt kaevandama. Linnas asub 6 kõrgkooli, sealhulgas Bochumi Ruhri Ülikool, mis on üks Saksamaa suurimaid. B ...

Braunschweig

Braunschweig on kreisivaba linn Saksamaal Alam-Saksimaal Harzi mägedest põhjas. Linnast voolab läbi Okeri jõgi, mis ühendab linna Alleri ja Weseri jõe kaudu Põhjamerega. Linna pindala on 192.13 km². 31. detsembril 2017 elas seal 248 023 inimest. ...

Bremen

Bremen on linn Saksamaal, mis moodustab koos Bremerhaveni linnaga iseseisva Bremeni liidumaa. Bremen asub Weseri jõe ääres, 70 km kaugusel jõe suudmest.

Buxtehude

Buxtehude, ametlikult Hansalinn Buxtehude, on linn Este jõe ääres Põhja-Saksamaal Alam-Saksimaal Stade kreisis. Linna pindala on 76.49 km². 31. detsembril 2017 elas seal 39 782 inimest. See on Hamburgi metropolipiirkonna osa ja ühendatud linna S- ...

Deventer

Deventer on Hollandi linn, mis asub IJsseli jõe ääres Overijsseli provintsis. Deventerit on esmamainitud 877. aastal, hiljem kujunes sellest hansalinn. 2005. aastal liideti linnaga Bathmeni vald. Linna jalgpalliklubi Go Ahead Eagles mängib hooaja ...

Elbląg

Elblągi kohal asus muinaspreislaste linn Truso, mille põletas maha Saksa ordu ja ehitas 1237 asemele oma linna, mis sai 1241 linnaõigused. Kuni 1945. aastani oli linn Saksamaa koosseisus.

Emmerich

Emmerich on linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Reini kaldal. Emmerich asub Reini põhjakaldal Hollandi piiri lähedal. Piir asub linnast 4 km põhja ja 5 km lääne pool. Seega on Emmerich allavoolu sõites viimane Reini-äärne linn Saksamaal ...

Essen

Esseni raekoda Saksamaa kõrgeim, 106 m 1986. aastal suletud Bauhaus-stiilis söekaevandus UNESCO maailmapärandi nimistus Alfred Kruppi projekteeritud Villa Hügel ja Zeche und Kokerei Zollverein.

Frankfurt Oderi ääres

Frankfurt Oderi ääres on linn Saksamaal Brandenburgis. Linn asub Oderi jõe vasakkaldal. Teisel pool jõge asub Poola linn Słubice, mille sõjaeelne saksa nimi oli Dammvorstadt.

Gdańsk

Gdańsk on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes. See on Pomorze vojevoodkonna halduskeskus. Gdańsk moodustab koos Gdynia ja Sopotiga Trójmiasto linnastu. Elanike arv on 458 053 2006. Gdańsk on suur majandus-, teadus- ja kultuu ...

Greifswald

Keskajal oli Greifswaldi ala kaua aega asustamata metsane piirkond Taanile kuuluva Rügeni vürstiriigi territooriumi ja Pommeri hertsogkonda kuuluva Gützkowi krahvkonna vahel, mis oli samuti Taani kontrolli all. 1199 lubas Rügeni vürst Jaromar I T ...

Groningen

Groningen") on linn Hollandis, Groningeni provintsi keskus. Groningen asub mitme kanali ääres. Groningen on Tallinna sõpruslinn. Groningenis paikneb Leideni Ülikooli järel vanuselt teine ülikool Hollandis – 1614. aastal asutatud Groningeni Ülikoo ...

Hamburg

Hamburg on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel. See asub Põhja-Saksamaal Alsteri ja Bille jõe suudmes Elbe ääres. Hamburg moodustab omaette liidumaa. Linna ametlik nimi on Freie und Hansestadt Hamburg vaba- ja ...

Hannover

Hannover Leine jõe ääres on Alam-Saksi liidumaa pealinn ja suurim linn. Hannover oli kunagi personaalunioonis Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi Hannoveri dünastiast kuningate perekonna asupaik, tiitliga Braunschweig-Lüneburgi hertsog hilj ...

Hildesheim

Hildesheim on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hildesheimi kreisis. Linna pindala on 92.96 km². 31. detsembril 2017 elas seal 101 744 inimest. Linn asub umbes 30 km Hannoverist kagus Innerste kallastel, mis on Leine väike lisajõgi. Hildesheimi ...

Kaliningrad

Kaliningrad on Venemaa sadamalinn Läänemere lõunakaldal, Kaliningradi oblasti keskus. Linn kandis aastani 1946 nime Königsberg. Enne 1255. aastat kandis linn preisikeelset nime Twangste. Aastatel 1457–1945 oli see Ida-Preisimaa pealinn, kultuuri- ...

Kołobrzeg

Kołobrzeg on linn Poola loodeosas Lääne-Pomorze vojevoodkonnas, Kołobrzegi maakonna keskus. See asub Parsęta jõe ääres Läänemere lõunakaldal. 2016. aasta seisuga elab linnas 46 626 inimest. 1255. aastal sai Kołobrzeg linnaõigused. 1284. aastal võ ...

Kraków

Kraków on linn Poola lõunaosas. Ta on Väike-Poola vojevoodkonna halduskeskus. Kraków on Väike-Poola ajalooline keskus ning oli Poola kuningriigi pealinn 1596. aastani. Kraków on Poola üks suuremaid ja vanemaid linnu.

Kuldīga

Kuldīga on linn Lätis Kurzemes Venta jõel. Linn on Läti Vabariigi Kuldīga piirkonna keskus. Kuldīga järgi on nimetatud Porkuni lademe Kuldiga kihistu.

Köln

Köln on suuruselt neljas linn Saksamaal ning suurim linn Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja Ruhri linnastus. Köln on üks Saksamaa vanemaid linnu. See on asutatud 38. aastal eKr. Linn asub Reini jõe kahel kaldal ja on ümbruskonna kultuurikeskus, ku ...

Lübeck

Lübeck on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal. See asub Läänemere Lübecki lahe kaldal. Kesklinn asub Trave jõe kaldal 15 km kaugusel merest. Lübeckit on nimetatud ka seitsme torni linnaks.

Lüneburg

Lüneburg on linn Saksamaal Alam-Saksimaal. Linna pindala on 70.34 km². 31. detsembril 2017 elas seal 75 192 inimest. Linn paikneb umbes 50 km Hamburgist kagus ja kuulub selle linna laiemasse metropolipiirkonda. Linn on samanimelise kreisi keskus. ...

Magdeburg

Magdeburg on linn Saksamaal, Saksi-Anhalti liidumaa pealinn. Asub Elbe jõe ääres. Magdeburgi mainitakse esmakordselt 805. Magdeburgist on pärit saksa pop-rokkansambel Tokio Hotel. Seal asub maailma kõrguselt teine puidust torn, 1999. aastal mille ...

Münster

Münster on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal, Münsteri ringkonna halduskeskus. Linna nimi tuleb ladina sõnast monasterium klooster.

Nordhausen

Nordhausen asub Harzi mägede lõunajalamil 189 meetrit üle merepinna. Linnast voolab läbi Helme jõgi, mis suubub Unstruti, see omakorda Saale jõkke, see Elbesse ja viimane Põhjamerre. Linn jaguneb 12 linnaosaks. Raudteed pidi saab linnast sõita id ...

Osnabrück

Osnabrück on linn Alam-Saksimaal Saksamaal. Linna pindala on 119.80 km². 31. detsembril 2017 elas seal 164 374 inimest. Linn asub Wieheni ja Teutoburgi metsa põhjatipu vahelises orus, Hase jõe ääres. Rahvaarvult on Osnabrück üks neljast suuemast ...

Paderborn

799. aastal toimus Paderbornis Riigipäev. Seal kohtusid Karl Suur ja paavst Leo III ning pidasid nõu Karl Suure keisriks kroonimise üle, kuid kokkuleppele ei jõutud. Teise maailmasõja ajal hävis Briti ja USA õhujõudude pommirünnakute tagajärjel 8 ...

Poznań

Poznań on linn Lääne-Poolas. See on Suur-Poola ajalooline keskus ja Suur-Poola vojevoodkonna halduskeskus. Tänapäeval on ta elanike arvult halduspiirides Poola 5. linn. Poznań asub Warta jõe ääres. See on vanemaid Poola linnu. Poznań on kaubandus ...

Ratingen

Ratingen on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Mettmanni kreisis. Piirneb läänes Düsseldorfiga ning põhjas Duisburgi, Mülheimi ja Esseniga.

Rostock

Rostock on sadamalinn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal. Asub Läänemere kaldal Warnowi suudmes. Rostock on suurima elanike arvuga linn Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal.

Soest

Soest on Saksamaal Nordrhein-Westfalenis asuv linn, Soesti kreisi keskus. Soest asub Paderbornist 50 kilomeetrit läänes ja sama palju Dortmundist idas. Selle naabruses asuvad omavalitsused on: Bad Sassendorfi vald, Ense vald, Lippetali vald, Möhn ...

Solingen

Solingen on kreisivaba linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal. Asub Wupperi jõe ääres. Solingeni naaberlinnad on Düsseldorf, Wuppertal, Remscheid ja Leverkusen.

Stade

Stade, ametlikult Hansalinn Stade on linn Alam-Saksimaal Põhja-Saksamaal. Linna pindala on 110.03 km². 31. detsembril 2017 elas seal 47 330 inimest. Esmakordselt mainitud 934. aastal, on see samanimelise kreisi Landkreis keskus. See paikneb umbes ...

Stargard

Stargard on linn Poolas, 36 km kaugusel Szczecinist. Kuni 1945. aastani oli linn Saksamaa koosseisus. 1950–2015 oli linna nimi Stargard Szczeciński. Kuulub 1999. aastast Lääne-Pomorze vojevoodkonda, aastatel 1975–1998 kuulus Szczecini vojevoodkonda.

Stockholm

Stockholm) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajal ...

Zutphen

Zutphen on Hollandi linn, mis asub Gelderlandi provintsis IJsseli jõe paremal kaldal, Berkeli jõe suubumiskohal, umbes 30 km Arnhemist kirdes. Zutpheni vallaga liideti 1. jaanuarist 2005 Warnsveldi vald. Praeguse valla pindala on 42.84 km² ja ela ...

Toruń

Toruń on maakonnaõigustega linn põhja-Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas. Aastail 1921–1945 oli see Pomorze vojevoodkonna ja 1975–1998 Toruńi vojevoodkonna halduskeskus. Linn rajati Saksa ordu poolt 13. sajandi alguses, linnaõigused sai 1233. 1 ...