ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 279

Illüüria (Rooma provints)

Illüüria oli Rooma provints alates aastast 27 eKr kuni millalgi Vespasianuse valitsemisajal. Provints koosnes Illüüriast/Dalmaatsiast ja Pannooniast. Illüüriasse kuulus ala piki Aadria mere idarannikut ja selle sisemaa mäed. Selle provintsi loomi ...

Kapadookia (Rooma provints)

Kapadookia oli Rooma keisririigi provints Anatoolias keskusega Caesareas. See loodi aastal 17 pKr keiser Tiberiuse poolt pärast Kapadookia viimase kuninga Archelaose surma. Kapadookia oli keiserlik provints, mis tähendab, et selle kuberner legatu ...

Kiliikia (Rooma provints)

Kiliikia oli varajane Rooma provints, mis tänapäevase haldusjaotuse järgi paiknes Türgi lõunarannikul. Kiliikia annekteeriti Rooma vabariiki aastal 64 eKr Pompeiuse poolt seoses tema sõjalise kohalolekuga idas pärast võitu Kolmandas Mithridatese ...

Korsika ja Sardiinia (Rooma provints)

Pikemalt artiklites Nuraagi tsivilisatsioon ja Torred Nuraagi tsivilisatsioon õitses Sardiinias aastatel 1800-500 eKr. Iidsed sardid, tuntud ka kui nuraagid, kauplesid paljude erinevate Vahemere rahvastega pronksiajal ja varasel rauaajal, eriti m ...

Kreeta ja Kürenaika

Kreeta ja Kürenaika oli aastal 67 eKr loodud Rooma keisririigi senatiprovints. See koosnes Kreeta saarest ja Kürenaika piirkonnast tänapäeva Liibüas.

Küpros (Rooma provints)

Rooma Küpros oli tilluke senatiprovints Rooma keisririigis. Kuigi see oli väike provints, olid seal mitmed tuntud religioossed pühapaigad ja see tegutses silmapaistvalt Ida-Vahemere kaubanduses, eriti Küprose vase tootmises ja turustamises. Kuna ...

Lusitaania

Lusitaania või Hispania Lusitana oli iidne Rooma provints paigas, kus nüüd on Portugal ja Lääne-Hispaania. See sai nime lusitaanide järgi. Selle pealinn oli Emerita Augusta tänane Mérida ja see oli esialgu osa Rooma vabariigi Hispania Ulterior pr ...

Makedoonia (Rooma provints)

Rooma provints Makedoonia loodi ametlikult aastal 146 eKr pärast seda, kui Rooma kindral Quintus Caecilius Metellus võitis aastal 148 eKr Makedoonia kuningriigi viimast isehakanud kuningat Andrískost, ja pärast seda, kui neli Rooma poolt piirkonn ...

Mauretaania

Mauretaania oli vanaaja riik Loode-Aafrikas Numiidiast läänes, tänapäeva Alžeeria ja Maroko põhjaosas. 40. aastal lasi Rooma keiser Caligula tappa viimase Mauretaania kuninga Mauretaania Ptolemaiose ja 42. aastal muudeti Mauretaania Rooma provint ...

Pisiidia

Pisiidia oli vanaaja paikkond ja geograafiliselt eraldatud suhteliselt mägine piirkond Väike-Aasias Lüükia, Kaaria, Lüüdia, Früügia ja Pamfüülia vahel. Esimesed teated Pisiidialastest pärinevad ajajärgust 14. sajand eKr ning on pärit Hetiitidelt. ...

Sitsiilia (Rooma provints)

Sicilia oli esimene provints, mille Rooma vabariik omandas. Saare lääneosa toodi Rooma kontrolli alla aastal 241 eKr Esimese Puunia sõja tulemusena Kartaagoga. Preetor määrati saarele korrapäraselt u. aastast 227 eKr. Hieron II juhitud Siracusa k ...

Traakia (Rooma provints)

Klassikalise Kreeka vaatepunktist hõlmas Traakia territooriumi Tessaaliast põhjas, millel polnud kindlaid piire, mõnikord Makedoonia ja Väike-Sküütia kaasamisega. Hiljem mõisteti Traakia territooriumi all territooriumit, mida piiras põhjas Doonau ...

Abielu lahutamine Vana-Roomas

Varasemal ajajärgul lahutati Vana-Roomas harva ning sellesse suhtuti väga hukkamõistvalt. 233. aastani eKr ei olnud teadaolevalt ühtegi abielulahutust. Vabariigi ajajärgu lõpuks muutus aga abielu lahutamine nii sagedaseks, et keiser Augustus võtt ...

Abielu Vana-Roomas

Abielu Vana-Roomas sarnanes kuni 1. sajandini eKr patriarhaadiga: mehel oli täielik võim naise üle ehk cum manu abielu. Kaheteistkümne tahvli seadustes esmakordselt mainitud sine manu abielu puhul oli naine iseseisev, mis oli aga esialgu erandlik ...

Arrogatio

Arrogatio tähendab Rooma õiguses võõra persona sui iuris e perekonda võtmist. Persona sui iuris tähendab õiguslikult iseseisevat isikut ehk isikut, kes ei ole kellegi teise võimu all. Adrogeerimist tähistava sõna algvorm ladina keeles oli arrogat ...

Asi (õigusteadus)

Asjad on kõik esemed, mis füüsikalises mõttes ruumi täidavad. Need võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised. Mõni kehaline ese on asja mõistest välistatud. Hindamiskriteerium on selles valduse saamise võimalus: asjadeks ei loeta mittehaarat ...

Capitis deminutio minima

Capitis deminutio minima tähendab Rooma õiguses peremuutust. Suhted vana perega katkesid ning muutus võis olla nii isiku vabaduse piiramise kui ka suurenemise suunas. Gaius selgitab Institutsioonides G.1.162 capitis deminutio ’t järgmiselt: "Capi ...

Damnum iniuria datum

Damnum iniuria datum tähistas Rooma õiguses võõra vara õigusvastast rikkumist või hävitamist. See oli üheks tähtsaimaks delikti liigiks iniuria ja furtum’ i kõrval.

Digesta

"Digesta seu Pandectae" on üks osa Rooma õiguse kogust "Corpus iuris civilis". "Digestidesse" on süstemaatiliselt kokku kogutud fragmendid tähtsamate Rooma juristide töödest. "Digestid" koostati aastatel 530–533 keiser Justinianus I korraldusel. ...

Edictum perpetuum

"Edictum perpetuum" ehk "Igavene edikt" oli Vana-Rooma õiguse allikas. "Igavesse edikti" olid kokku kogutud eelnevate preetorite välja antud ja veel õigusena kehtivad ediktid.

Eestkoste (Rooma õigus)

Eestkoste Rooma õiguses oli instituut eelkõige vabadele iseseisvatele isikutele varahooldusõiguse andmiseks, alaealiste üle anti teatud juhul ka isikuhooldusõigus. Eestkostet sai seada alaealiste laste ja naiste üle. Rooma õiguses tunti ka termin ...

Fideikomiss (Rooma õigus)

Fideikomiss on testamentlik korraldus, millega pärandaja esitab pärijale palve anda või teha midagi kolmanda isiku kasuks. Sõna teket seletatakse väljendiga "fidei alicuius committere", mis tähendab "kellegi teise truudust usaldama". Fideikomissi ...

Formulaarprotsess

Formulaarprotsess oli Vana-Roomas vabariigi ajal kujunenud kohtuprotsessi vorm, mis kehtis alguses paralleelselt legisaktsioonilise protsessiga ja hiljem asendas selle. Ladinakeelne nimetus tuleneb kirjalikust formuleeringust formula st vorm, mil ...

Glossa ordinaria

"Glossa ordinaria" on Bologna juristi Accursiuse koostatud keskaegne Rooma ja hilisema tsiviilõiguse glosside kogumik, millest kujunes õigushariduse alus esmalt Bolognas ja hiljem kogu Euroopas. Accursiuse koostatud "Glossa ordinarias" oli 10 400 ...

Glossaatorid

Glossaatorid olid 11. sajandi juristid Itaalias, kes uurisid Justinianuse kodifikatsiooni tekste. Neile oli kõik Corpus iuris civilises kirjapandu õige ja neid võib nimetada ka selle kommentaatoriteks, sest nad analüüsisid ja kommenteerisid Corpu ...

Hõivamine

Hõivamine ehk occupatio on üks algsetest omandamiseviisidest. Hõivamist iseloomustab asja võtmine või vallutamine tahtega asja endale pidada. Hõivata saab mitte kellelegi kuuluvat eset, mis peab siiski kuuluma res in nostro patrimonio alla. Rooma ...

Igamine Vana-Rooma õiguses

Igamine ehk usucapio tähendab asja omandamist selleks ettenähtud valdamistähtaja möödumisel. Usucapio oli Rooma asjaõiguses üks tähtsamatest algse omandamise viisidest. Usucapio teel sai isik asja omanikuks, kui ta oli seda pikemat aega vallanud. ...

Iniuria

Iniuria tähistas Vana-Rooma õiguses vaba kodaniku vastu suunatud kehalist või verbaalset õigusvastast tegu kui delikti. Iniuria esineb juba kaheteistkümne tahvli seadustes kaheksandal tahvlil. Eristati kolme iniuria t: kehavigastused, luumurrud j ...

Ius civile

Ius civile ehk tsiviilõigus on Rooma kodanike suhteid reguleeriv õigus, mis hõlmas nii avalikku kui ka eraõigust. Kasutatakse ka mõistet "kviriitlik õigus”. Rooma jurist Gaius kirjutas" Institutsioonides” ius civile et ius gentium ’i tsiviilõigus ...

Ius quiritium

Ius quiritium oli Vana-Rooma kodanikele kehtinud õigus. Sõna kviriidid päritolu ei ole kindel. Ühe teooria kohaselt seostatakse seda Quirinius Romulusega või sõnaga cures sabiinide linna Curese elanikud, võimalik, et kviriidid on tuletatud ka sõn ...

Kaheteistkümne tahvli seadused

Kaheteistkümne tahvli seadused oli Vana-Rooma vanim seadustik, mis koostati 451–450 eKr. Kaheteistkümne tahvli seadustega anti kirjalik vorm õigusele, mis hakkas siduma kõiki kodanikke. Kaheteistkümne tahvli seadused olid olulised Rooma õiguse ku ...

Konsensuaalsed lepingud Rooma õiguses

Konsensuaalseteks lepinguteks nimetatakse üksmeele alusel sõlmitud lepinguid. See lepingute liik tuli Rooma õigusse preetorite tegevuse tulemusel rahvaste õiguse kaudu. Üksmeele alusel sõlmiti Vana-Roomas ostu ja müügi, kasutamis- üüri/rendi, töö ...

Käsundusleping Vana-Roomas

Mandatum – käsundusleping – on Vana-Rooma õiguses kasutatav konsensuaalne leping, mille alusel üks pool – käsundiandja ehk mandant ehk volitaja - teeb teisele poolele, käsundi saajale ehk mandataarile ülesandeks oma mõne üksiku asja või kõikide a ...

Legaat (Rooma õigus)

Legaat ehk kehtivas õiguses annak oli Rooma õiguses pärandaja testamentaarne korraldus pärijale täita mingi üksik kohustus ühe või mitme isiku kasuks. Legaadisaaja ei muutunud seetõttu siiski pärijaks. Legataar oli surnud isiku singulaarne, mitte ...

Leges actiones

Legisaktsiooniline protsess - kõige vanem hagi kohtumenetluse liik rooma õiguses. Nimetus "Leges actiones" tuleb õigusliku hagidest, mida teostatakse allkirjutatude seaduse järgi näiteks 12 tahvli seadused. Legisaktsioonilise protsessi põhitingim ...

Omandiõigus

Omandiõigus on isikul olev õiguslik võim asja üle. Omandiõiguse osad on tänapäeval ja olid juba Vana-Rooma õiguses valdusõigus ius possidendi, kasutusõigus ius utendi ja käsutusõigus ius disponendi. Valdus- ja kasutusõigus võivad olla valdajal, k ...

Ost-müük (Rooma õigus)

Ost-müük Rooma õiguses Ostu-müügileping oli konsensuaalne leping, mis sõlmiti siis, kui eseme ostu-müügi hinnas lepiti kokku. "Hinnas tuleb kokku leppida, sest ilma müügihinnata ei saa müügitehing toimuda. Ostuhind peab olema kindel. /…/" "Hind p ...

Pignus

Pignus oli pandiliik Vana-Roomas, millega võlgnik andis võlausaldajale pandieseme tagatisena valdusse, kuid säilitas omandi. Pignus tekkis Vana-Roomas fiducia pandiliigist, mille järgi läks võlgnikult võlausaldajale üle ka pandieseme omand. Ehkki ...

Possessio

Possessio ehk valdus oli Vana-Roomas faktiline olukord, kus valdaja kasutab ja valdab asja. Vallata sai käibelisi asju, põhiliselt kehalisi asju, kuid Roomas eristati ka õiguste valdamist. Valdust ja omandit eristati juba Rooma riigis, kus Ulpian ...

Postglossaatorid

Postglossaatorid olid 14.–15. sajandi Itaalia õigusteadlaste koolkond. Postglossaatorite koolkonna rajasid Bartolus de Saxoferrato 1314–1357 ja Baldus de Ubaldis 1327–1400. Postglossaatorid kommenteerisid ja süstematiseerisid Corpus iuris civilis ...

Preetor

Preetor oli Vana-Rooma magistraat, kes vastutas peamiselt õigusemõistmise eest. Sõna praetor tähistas meest, kes läheb enne teisi. Kui seda võtta sõna-sõnalt, siis see tiitel võib pärineda armeest, kuid hiljem kasutati seda tsiviilvallas. Pärast ...

Preetori ediktid

Preetori ediktid olid rooma õiguse allikad, mis olid toodud Rooma vabariigi õigussüsteemist. Preetorid andsid edikte välja, kui nad astusid ametisse. Ediktides oli kirjutatud preetori tegevuskava teenistusajale, ning ka informatsioon olukorrade k ...

Prokuliaanid

Prokuliaanid oli 1. sajandil tekkinud koolkond, mille rajas Rooma jurist Marcus Antistius Labeo ja mis sai nime jurist Proculuse järgi. Prokuliaanidele vastandus sabiniaanide koolkond. Mõlemad koolkonnad tekkisid printsipaadi 27 eKr – 284 ajal ni ...

Rei vindicatio

Rei vindicatio oli Vana-Rooma omandihagi, mille esitas asja mittevaldav omanik asja valdava mitteomaniku vastu, et tunnustada omandiõigust. Sellega kaitsti kolme rikutud õigust: õigust asja vallata, kasutada ja käsutada. Rei vindicatio hagi said ...

Res divini iuris

Res divini iuris ehk jumaliku õiguse alla kuuluvad asjad olid Vana-Roomas väljaspool eraomandit ja neid ei olnud võimalik õiguslikult käsutada ehk need esemed olid kaitstud jumaliku õiguse normidega. Res divini iuris ei saanud kellegi oma olla eg ...

Res mancipi

Res mancipi oli üks asjade jaotamise liike Vana-Rooma ühiskonnas. Gaiuse Institutsioonides teise raamatu alguses liigitas Gaius asju kõigepealt kahe ülemjaotuse alla: nimelt res in nostro patrimonio ja res extra nostrum patrimonium. Nende alla ku ...

Res publicae

Res publicae ehk avalikud asjad olid Vana-Roomas esemed, mida põhimõtteliselt saaks omandada, kuid mis on mõeldud kasutamiseks kõigile ja seetõttu ei kuulu need kellelegi. See tähendab, et need asjad on väljaspool inimeste eraomandit ehk res extr ...

Res universitatis

Res universitatis olid Vana-Roomas kindlatele kogukondadele mõeldud asjad, mis kuulusid kogukonnale tervikuna, mitte üksikisikutele, näiteks teatrid, staadionid. Need olid res extra nostrum patrimonium väljaspool inimeste eraomandit, nagu ka res ...

Rooma asjaõigus

Rooma asjaõigus on Vana-Rooma riigis kehtinud õiguskorra haru, mille reguleerimise esemeks on res. Antud sõnal on eesti keeles 16 erinevat tähendust. Res võib tähendada asja, eset, asjaolu, fakti, sündmust, olukorda, kohtuasja, protsessi, võimu, ...

Rooma tsiviilprotsessiõigus

Alati ja kõikjal on inimesel olnud suuremal või vähemal määral kalduvus õigust, mida ta arvab enesel elevat, ise omal jõul kaitsta. Riik aga, kaitstes ühiskondlikku korda, keelab aja jooksul ühed või teised kahjulikud, teod ja ähvardab nende puhu ...