ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 286

Tüüringi

Suuremad linnad 2005. aasta 31. detsembri seisuga: Erfurt 202 844 elanikku Weimar 64 594 Eisenach 43 727 Nordhausen 43 594 Gera 103 948 Gotha 46 896 Jena 102 532 Suhl 42 689

Arnstadt

Arnstadt on linn Saksamaal Tüüringi liidumaal Ilmi maakonnas Gera jõe ääres. See on üks Tüüringi vanemaid linnu ja kannab hüüdnime "Das Tor zum Thüringer Wald" – "Tüüringi metsa värav". Tänapäeval on Arnstadtis umbkaudu 25 000 elanikku 31. detsem ...

Erfurdi Ülikool

Erfurdi Ülikool on ülikool Saksamaal Erfurdis. Ülikool asutati 1389 ja on sellega üks vanemaid Saksamaal. Ülikool suleti 1816. Ülikool taasavati 1994.

Nöbdenitz

Nöbdenitz on küla ja endine vald Altenburger Landi kreisis Tüüringis Saksamaal. 1. jaanuarist 2019 on see Schmöllni linna osa. Nöbdenitzis on raudteejaam liinil, mis läheb Gerast Gößnitzisse, samuti Altenburgi.

Saalfeld

Saalfeld on linn Saksamaal Tüüringi liidumaa kaguosas Saale jõe ääres, Saalfeld-Rudolstadti kreisi keskus. Elanike arv on 27 728 31. detsember 2006.

Saksi-Coburg ja Gotha

Saksi-Coburg ja Gotha või Saksi-Coburg-Gotha oli Wettinite haru poolt valitsetud Ernestiinide hertsogkond, mis koosnes tänapäeva Baieri ja Tüüringi liidumaade territooriumitest Saksamaal. See kestis aastatel 1826–1918. Nimi Saksi-Coburg ja Gotha ...

Sonneberg

Sonneberg on linn Saksamaal Tüüringi liidumaa lõunapiiril, Sonnebergi valla keskus. Sonneberg moodustab koos Baierimaa poolse piiriala ja partnerlinna Neustadt bei Coburg’iga geograafiliselt ja majanduslikult kokkukuuluva linnalise ala. Sonneberg ...

Tüüringi riigid

Tüüringi riigid viitab järgmistele osariikidele Saksa Riigis: Reußi vanema liini, Reußi noorema liini, Schwarzburg-Rudolstadti ja Schwarzburg-Sondershauseni vürstkonnad Saksi-Weimar-Eisenachi suurhertsogkond aastast 1903 ametlikult Saksimaa suurh ...

Krakówi Wisła

Krakówi Wisła on 1906. aastal asutatud Poola jalgpalliklubi, mille kodulinn on Kraków ja -väljak Wisła staadion. Esindusmeeskond mängib Poola kõrgliigas Ekstraklasa. Tulnud 12 korda Poola meistriks ja võitnud neli Poola karikat.

Krakówi ülikool

Krakówi ülikool on ülikool Poolas Krakówis. See on vanim Poola ülikool ja Euroopa üks vanimaid ülikoole. Ülikooli asutas 1364. aastal Poola kuningas Kazimierz III. Ülikooli peahoone on tänapäeval Collegium Novum. Ülikoolil on 15 teaduskonda. Ülik ...

Krakówi Maria kirik

Krakówi Maria kirik on üks muljetavaldavamaid gooti kirikuid Poolas ja Euroopas. Asub Krakówi vanalinnas Rynek Główny platsil. Gooti stiilis kiriku ehitamist purustatud romaani kiriku kohale alustas Krakówi piiskop Iwo Odrowąż 1221. aastal. Gooti ...

.bv

.bv on Norrale kuuluva asustamata Bouvet saare Interneti tippdomeen. Domeen eraldati 1997. aastal, kuid see ei ole kasutusel. Domeen eraldati, kuna IANA määrab tippdomeenid kõigile üksustele, millel on olemas ISO 3166 kood.

.no

.no on Norra Interneti tippdomeen. Domeen on kasutusel alates 1987. aastast. Domeeni haldab UNINETT. .no domeeninimedes võib kasutada Norra ametlikes keeltes leiduvaid tähemärke. Lisaks ladina tähestiku tähtedele on nendeks: æ o å á à ä č ç d é è ...

Delta (eriüksus)

Delta on Norra politsei eriüksus. Üksuse liikmed on saanud eriväljaõppe eriettevalmistust nõudvate politseiülesannete täitmiseks. Kuigi ametlikult on üksus osa Oslo politseist, on tema piirkonnaks kogu Norra. Delta tegevusvaldkondadeks on relvast ...

Kuninganna Maudi maa

Kuninganna Maudi maa on piirkond Antarktises, mida nõuab endale Norra. Ala hõlmab sektori 20°00 W ja 44°38 E vahel. Selle pindala on umbes 2 800 000 km 2. Roald Amundsen nimetas selle Norra kuninganna Maudi järgi. Seal asub kaks Norra polaarjaama ...

Lov om Bouvetoya, Peter Is oy og Dronning Maud Land m.m.

"Lov om Bouvetoya, Peter Is oy og Dronning Maud Land m.m.", ka Bilandsloven) on Norra seadus, mis reguleerib Norra sõltlasalade õiguslikku staatust. Seadus võeti vastu 27. veebruaril 1930 seadus nr 3 ning seda muudeti viimati 27. juunil 2008. Sei ...

Norra kuninglik perekond

Norra kuninglikku perekonda kuuluvad valitsev monarh ning tema abikaasa ja nende järeltulijad koos abikaasadega, samuti eelmiste kuninglike perekondade elusolevad liikmed ning nende abikaasad ja lapsed. Norra kuningakoda koosneb valitsevast monar ...

Norra pass

Norra kodaniku pass on dokument, mis väljastatakse Norra kodanikele rahvusvahelise reisimise eesmärgil. Pass võib olla ka tõend Norra kodakondsuse kohta ja kehtib kümme aastat. Passil on enamiku ELi riikide standardiseeritud paigutus, kuna Norra ...

Norra politseiteenistus

Norra politseiteenistus on Norra justiits- ja politseiministeeriumi alluvuses olev politseiorganisatsioon. Politseiteenistuses töötab 13 000 inimest, kellest 8000 on politseinikud. Peale politseiülesannete vastutab teenistus ka piirivalve, pääste ...

Norra põhiseadus

Norra põhiseadus võeti vastu Eidsvolli asutava kogu koosolekul 16. mail 1814. Selle allkirjastamise päev, 17. mai, on Norra rahvuspüha. Asutava kogu kutsus kokku Taani kroonprints Christian Frederik tulevane Taani kuningas Christian VIII pärast s ...

Norra troonipärimisjärjekord

Norra troonipärimisjärjekord on nimekiri inimestest, kellel on õigus Norra kuningriigi troonile juhul, kui eelnev inimene peaks surema. Praegu on troonipärimisjärjekorras esimesel kohal kroonprints Haakon, kes saab Norra kuningaks, kui praegune k ...

Norra Ülemkohus

Norra Ülemkohus on Norra kõrgeim kohtuinstants. See alustas tegevust 1815. aastal vastavalt põhiseaduse § 88, mis ütleb, et viimaseks kohtuinstantsiks on Ülemkohus. Ülemkohtu istungid toimuvad Oslos Ülemkohtu hoones. Norra Ülemkohtu eesistuja hoy ...

Storting

Storting on Norra parlament. Storting valitakse neljaks aastaks võrdelise valimissüsteemi alusel. Storting koguneb Oslos asuvas Stortingi hoones, mis valmis 1886 rootsi arhitekti Emil Victor Langleti projekti järgi.

Badeni valitsejate loend

Baden oli Saksa-Rooma riigi osariik ja hiljem üks Saksa riikidest piki Prantsuse piiri peamiselt piki Reini paremkallast Alsacei ja Pfalzi vastas. Territoorium arenes välja Breisgaust, varakeskaegsest krahvkonnast Švaabimaa hertsogkonnas. Krahvid ...

Württembergi kuningas

Württembergi kuningas oli Württembergi kuningriigi valitseja tiitel kuningriigi loomisest 1806. aastal kuni likvideerimiseni 1918. aastal. Tiitlit kandsid üksnes Württembergi dünastia liikmed.

Cluj-Napoca

Cluj-Napoca on linn Rumeenias Transilvaanias, Cluji maakonna keskus. Asub Somesul Mici jõe kaldal. Cluj-Napoca on Rumeenias elanike arvult teine linn Bukaresti järel.

Babeș-Bolyai Ülikool

Babeș-Bolyai Ülikool on ülikool Rumeenias Cluj-Napocas. See on üks riigi hinnatumaid ülikoole Bukaresti ja Transilvaania ülikooli kõrval. Ülikooli asutas 1776. aastal keisrinna Maria Teresia. 1872. aastal sai sellest Rumeenia suurim ungarinkeelne ...

CFR Cluj

Fotbal Club CFR 1907 Cluj on Rumeenia jalgpalliklubi, mis tegutseb Cluj-Napocas. Klubi mängib riigi kõrgliigas Liga I. Klubi on asutatud 1907. aastal. "CFR" klubi nimes viitab Rumeenia riiklikule raudtee-ettevõttele Căile Ferate Române. Klubi on ...

Cluj-Napoca Põllumajandusteaduse ja Veterinaariaülikool

Cluj-Napoca Põllumajandusteaduse ja Veterinaariaülikool, varasema nimega Majandusakadeemia on Rumeenia linna Cluj-Napoca suuruselt kolmas ülikool. Kõrgkool rajati 1869. aastal Transilvaania Majandusühingu algatusel. Esimene hoone valmis 1873. aas ...

Sighișoara

12. sajandil kutsus Ungari kuningas saksa meistrid ja kauplejad, tuntud ka kui Transilvaania Saksid, asustama ja kaitsma oma maade piire. Kroonik Krauss räägib Sakste asulatest tänapäeva Sighișoaras aastast 1191. 1280. aastast pärit dokument rääg ...

Kirik Künkal (Sighișoara)

Kirik künkal on tähtis sakraalarhitektuuri monument Rumeenias Mureși maakonnas Sighișoara tsitadellis. See on suuruselt kolmas kirik Transilvaanias. 429 meetri kõrgusel paiknev kirik domineerib oma suurusega kogu linna üle ning on nähtav väga kau ...

Kloostrikirik (Sighișoara)

Kloostrikirik, mida tuntakse ka dominiiklaste kloostri kirikuna on gooti kirik, mis varem oli keskaegse dominiiklaste kloostri osa Sighișoaras Rumeenias. Kirik ehitati aastal 1289, hoone küljes on allesjäänud pool 1888. aastal lammutatud dominiik ...

Köiemeistrite Torn

Köiemeistrite Torn on Rumeenias Murese maakonnas asuva Sighișoara linna tsitadelli üks üheksast tornist. Tänapäeval on tegu kiriku surnuaia valvehoonega. See on ainus tsitadelli tornidest, kus on asukad sees. Torni tähtsus peitub selle keldris ol ...

Köösnerite Torn

Köösnerite torn on torn Sighisoara tsitadellis Murese maakonnas Rumeenias, mis koos seal paikneva Lihunike torni ja Törle värava ning selle all paikneva majaga moodustavad keskaegsele arhitektuurile omase koosluse. Hoolimata oma tagasihoidlikest ...

Leeprahaigete Kirik

Sighișoara Leeprahaigete kirik on väga tähtis mälestis Rumeenias Mureși maakonnas Sighișoaras Tarnava jõe kaldal. See asub linna loodeosas vana Siechhofi naabruskonnas. Kirik on vähendatud proportsioonidega, usutakse, et see ehitati XV sajandil. ...

Lihunike torn

Lihunike torn on üks üheksast Sighișoara tsitadellis paiknevast tornist Mureși maakonnas Rumeenias. Lihunike Torn ehitati 15. sajandi lõpus. Algselt oli tornil kaheksakülgse prisma kuju, kuid 16. sajandil ehitati see ümber kaheksanurksele põhjale ...

Nahkurite Torn

Nahkurite Torn on üks Sighisoara tsitadelli üheksast tornist Murese maakonnas Rumeenias. See ehitati 13 14. sajandi paiku linna kagunurka. Sellel on ruudukujuline planeering ning väike ühte suunda kaldu olev katus. Torni eesmärk oli kaitsta Tunni ...

Plekkseppade torn

Plekkseppade tornil on väga eriline arhitektuur: 25 m kõrgune torn saab alguse ruudukujulisest põhjast vana torni jäänuk, selle telliskivist põhjale toetub viisnurkne tüvi, mis kõrgemal laienedes muutub järsult kaheksanurkseks. Kuusnurkne katus, ...

Püha Joosepi roomakatoliku kirik (Sighișoara)

Püha Joosepi roomakatoliku kirik asub Sighișoaras Rumeenias. Linna ülejäänud kaks ajalooliselt olulist kirikut on ehitatud sakslaste poolt, kuid selle ehitasid ungarlased. See ajalooline monument ehitati aastatel 1894–1896, pärast frantsiskaani n ...

Püha Kolmainu kirik (Sighișoara)

Sighișoara Püha Kolmainu kirik on Rumeenia õigeusu kirik, mis asub Tarnava Mare jõe põhjakaldal Sighișoaras Rumeenias. Kuna seal on ülempreester, mitte piiskop, siis see on tehniliselt kirik, mitte katedraal, aga tihti nimetatakse seda ka katedra ...

Raudseppade Torn

Raudseppade Torn paikneb Sighisoara tsitadellis Murese maakonnas Rumeenias. Asetsedes kloostri taga, oli tema põhiroll kaitsta seda rünnakute eest. Torn ehitati 1631 vana Pardurite Torni varemetele. Tsitadelli sisemusest paistab torn üsna väike, ...

Rätsepate Torn

Rätsepate Torn on 14. sajandil ehitatud torn Sighisoara tsitadellis Murese maakonnas Rumeenias. Seda torni peetakse massiivsuse ja lihtsuse tõttu selle kindluse üheks kaunimaks. Kaks läbipääsu torni allosas viitavad varajasele ehitusele. Mõlemal ...

Saapameistrite Torn

Saapameistrite Torn paikneb Rumeenias Murese maakonnas Sighisoara tsitadelli kirdenurgas. Tornil on barokkarhitektuuri mõjutusi. Hoolimata madalast kõrgusest on torn väga huvitav tänu kuusnurksele põhjale, kümnemeetrisele diameetrile ning katusel ...

Teadlaste trepid

Teadlaste trepid ehitati aastal 1642. Kunagi ühendasid need Rumeenias asuva Sighișoara kindluse alumist osa ülemise, künka tippu jääva osaga. Katusega kaetud treppide ülesanne oli talvisel ajal lihtsustada inimeste liikumist künka otsas paiknevas ...

Tunnitorn

Tunnitorn on hoone Sighișoaras, tsitadelli peasissekäik. 64 m kõrgune torn on nähtav igast linna nurgast. Torni otstarve oli kindluse peavärava kaitsmine ning aastani 1556 töötas seal ka linnavalitsus.

Alba maakond

Alba maakond on Rumeenia 1. järgu haldusüksus. Asub Transilvaanias. Maakond on mägine. Suuremad jõed on Mures ja selle lisajõed Târnava, Sebes ja Aries.

Bistrița-Năsăudi maakond

Elanikest on 90% rumeenlased, 6% ungarlased, 2% mustlased ja 2% muude rahvuste esindajad. Varem elas seal ka sakslaste kogukond, mis on migratsiooni tõttu vähenenud. Maakonnas on 60 omavalitsust, millest 4 on linnad.

Brașovi maakond

Ghimbav Vídombák Zărnești Zernyest Brașov Brassó, Kronstadt Predeal Victoria Săcele Hétfalu Făgăraș Fogaras Râșnov Rozsnyó Rupea Kőhalom Codlea Feketehalom

Harghita maakond

Cristuru Secuiesc Székelykeresztúr Gheorgheni Gyergyószentmiklós Toplita Maroshévíz Vlăhița Szentegyháza Miercurea-Ciuc ungari Csíkszereda Bălan Balánbánya Băile Tușnad Tusnádfürdő Odorheiu Secuiesc Székelyudvarhely Borsec Borszék

Turda

Turda on linn Rumeenias Cluji maakonnas. Ajalooliselt kuulub linn Transilvaaniasse. Vanalinn asub Valea Racilori ungari Rákospatak jõe mõlemal kaldal. Valea Racilori suubumisel Arieși ungari Aranyos jõkke Mureși jõe vasakpoolne lisajõgi ja Arieși ...