ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 289

Ludwig II (Baieri kuningas)

Ludwig II, sünninimega Ludwig Otto Friedrich Wilhelm oli Baieri kuningas 1864. aastast kuni surmani. Troonile saades oli ta 18-aastane. Saksamaa ühendamise järel jäi ta Baierimaa kuningaks, kuid riigivalitsemise asemel hakkas põhiliselt tegelema ...

Ludwig III (Baieri kuningas)

Ludwig III oli Baieri printsregent aastail 1912–1913 ja kuningas aastail 1913–1918. Seni printsregent olnud Ludwig nimetati eriseaduse alusel 5. novembril 1913 kuningaks, kuna senine kuningas Otto oli juba üle kümne aasta olnud valitsemisvõimetu. ...

Maximilian I Joseph

Maximilian I Joseph oli Baieri esimene kuningas 1806–1825. Enne seda oli ta 1799–1806 Maximilian IV Josephi nime all viimane Baieri kuurvürst, 1795–1803 Zweibrückeni hertsog ning viimane Reini pfaltskrahv 1799–1803. Ta oli Napoleon I ustav liitla ...

Otto (Baieri kuningas)

Otto oli Baieri kuningas aastail 1886–1913. Otto päris kuningatrooni pärast oma vanema venna Ludwig II surma 13. juunil 1886, kuid vaimuhaiguse tõttu valitses tema eest printsregent Luitpold, alates 12. detsembrist 1912 tema poeg Ludwig. 5. novem ...

20. juuli vandenõu

20. juuli vandenõu oli tähtsaim Adolf Hitleri vastu suunatud tapmis- ja riigipöördekatse. Rohkem kui 200 osavõtja seas oli üks kindralfeldmarssal Erwin von Witzleben, 19 kindralit, 26 ooberstit, kaks suursaadikut, seitse diplomaati, üks minister ...

Arbeit macht frei

Arbeit macht frei on saksakeelne fraas, mis tõlkes tähendab: "Töö teeb vabaks". Fraas oli kirjas paljude Saksamaa koonduslaagrite sissepääsul.

Asien

Asien oli natsionaalsotsilaismiaegse Saksamaa riigimehe Hermann Göringi käsutuses olnud erirongi esimene salanimi, millega tema ja tema kaaslased sõitsid Teise maailmasõja ajal. Salanime "Asien" kandis erirong 1. septembrist 1939 kuni 31. jaanuar ...

Blombergi-Fritschi afäär

Blombergi-Fritschi afäär on nimetus 1938. aasta alguses aset leidnud skandaalile, mille peamisteks osapoolteks olid sõjaministrist kindral Werner von Blomberg ja nimekas Wehrmachti ohvitser Werner von Fritsch.

Breitspurbahn

Breitspurbahn oli Hitleri-aegsel Saksamaal kavandatud 3000 mm rööpmelaiusega laiarööpmeline raudteevõrgustik, mille kahekorruselised vagunid pidanuks toimetama reisijad Suur-Saksamaa ja naabermaade suurematesse keskustesse.

Buchenwaldi koonduslaager

Buchenwaldi koonduslaager oli üks suuremaid koonduslaagreid Saksamaa riigi territooriumil Weimari lähedal Ettersbergis. Buchenwaldi koonduslaager oli natsionaalsotsialistliku Saksamaa koonduslaager sks Schutzhaftlager Teise maailmasõja eel ja aja ...

Dachau koonduslaager

Dachau koonduslaager oli koonduslaager, mis tegutses 1933. aasta märtsist kuni 29. aprillini 1945 Saksamaal Müncheni lähedal. Alguses hoiti seal natsionaalsotsialismi poliitilisi vastaseid teisitimõtlejaid, hiljem lisandusid saksa ja austria kurj ...

Flensburgi valitsus

Flensburgi valitsus eks nimetatakse Saksa valitsust, mis tegutses Teise maailmasõja lõpul, pärast Adolf Hitleri surma, Flensburgis Põhja-Saksamaal. Valitsuse nimetas ametisse Adolf Hitler oma poliitilise testamendiga 30. aprillil 1945 ja see jõus ...

Führerbunker

Führerbunker oli maa-alune pommivarjendina kasutatud ruumide kompleks Berliinis, kus Adolf Hitler ja tema abikaasa Eva Braun end peitsid ja lõpuks enesetapu tegid. Punker asus Wilhelmstraße ääres Riigikantselei aia all. Viimased osad punkrist häv ...

Herbert Norkus

Herbert Norkus sündis Berliinis Tiergartenis töölisperekonnas. Tema isa oli Esimese maailmasõja veteran. Ema suri aasta enne Herberti surma haigusse. Gümnaasiumis oli Norkus tavaline õpilane. Arvatavalt tegeles klaverimängu ja joonistamisega. Nor ...

Kristalliöö

Kristalliöö oli Natsi-Saksamaal ja Austrias 9. ja 10. novembril 1938 läbi viidud juudipogrommide rida. Rüüstati juutide kodusid, asulaid ja kauplusi. Sturmabteilung ja tsiviilisikud hävitasid ehitisi, laastati üle pooleteise tuhande sünagoogi. Ka ...

Mały Traścianieci koonduslaager

Mały Traścianieci koonduslaager oli üks suuremaid koonduslaagreid tänapäeva Valgevene riigi territooriumil Minski lähedal Mały Traścianieci külas. Laagri territoorium jääb tänapäeval Minski koosseisu, asudes osaliselt Šabany linnaosa territooriumil.

Nürnbergi järelprotsessid

Nürnbergi järelprotsessid toimusid pärast Nürnbergi protsessi aastatel 1946–1949. Järelprotsessides peeti kohut sõjakurjategijate üle, kes Kolmanda Riigi valitsemise hierarhias olid madalamal astmel või kelle süüd hinnati esialgu väiksemaks kui N ...

Nürnbergi kohtuprotsess kuritegudes osalenud arstide vastu

Nürnbergi kohtuprotsess kuritegudes osalenud arstide vastu oli esimene Nürnbergi järelprotsessidest sõjakurjategijate üle. Nürnbergi arstide protsess toimus pärast Teise maailmasõja lõppu Ameerika Ühendriikide okupatsioonitsoonis Nürnbergis Saksa ...

Nürnbergi protsess

Nürnbergi kohtuprotsessid toimusid Saksamaal Nürnbergi Justiitspalees aastail 1945–1949. Protsessidest on tuntuim peamiste sõjakurjategijate rahvusvaheline tribunal, kus süüdistati Saksamaa 24 tähtsaimat vangistatud riigimeest. See leidis aset 20 ...

Operatsioon "Valküür"

Operatsioon "Valküür" oli algselt Wehrmachti tagalas võimaliku vastuhaku mahasurumise plaan, millest Claus von Stauffenberg kujundas riigipöördeplaani.

Pikkade nugade öö

Pikkade nugade öö oli poliitiliste mõrvade sari, mis leidis aset Saksamaal ajavahemikus 30. juuni – 2. juuli 1934. Mõrvatute hulgas olid mitmed Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei vasaktiiva – strasseristide – juhtivad tegelased, nende hu ...

Potsdami päev

Potsdami päev oli Potsdami Garnisonikirikus 21. märtsil 1933 toimunud pidulik tseremoonia, milles osalesid 5. märtsil 1933 valitud uue Riigipäeva liikmed. Sotsiaaldemokraadid keeldusid osalemast, kommunistidel oli osalemine keelatud. Uue Riigipäe ...

Ravensbrücki koonduslaager

Ravensbrücki koonduslaager oli naiste koonduslaager, mis tegutses aastatel 1939–1945 Saksamaal Ravensbrücki vallas, 90 km kaugusel Berliinist põhjaloodes. Koonduslaagri rajasid Sachsenhauseni koonduslaagri vangid 1938. aastal Ravensbrücki külla P ...

Reichsarbeitsdienst

Reichsarbeitsdienst oli ühendus, milles pidi pooleaastase riigitööteenistuse läbima iga Saksa noor enne sõjaväkke astumist. Teise maailmasõja ajal täitis RAD peamiselt Saksa Wehrmachti tööjõuvajadusi. RAD-i liikmed olid riigis klassifitseeritud k ...

Saksa Korrapolitsei

Saksa korrapolitsei oli Saksamaal ajalooliselt välja kujunenud vormiriietust kandev korrakaitsepolitsei. Saksamaal on korrapolitsei ehk eesti mõistes välipolitsei jaotunud erinevatesse liinidesse: linnades asuv valvepolitsei Schutzpolizei, maapii ...

Saksa okupatsioon NSV Liidus

Saksa okupatsioon NSV Liidus oli Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi vallutatud NSV Liidu territooriumide ja elanikkonna kontrolli ja majandusliku ekspluateerimise periood aastatel 1941–1944.

Saksa Töörinne

Saksa Töörinne oli aastatel 1933–1945 Saksamaal tegutsenud organisatsioon, mis ühendas töövõtjaid ja tööandjaid. Saksa Töörinne loodi 10. mail 1933 enne seda laiali saadetud sõltumatute ametiühingute asemele. 1942. aastal oli Saksa Töörindel 25 m ...

Stutthofi koonduslaager

Stutthofi koonduslaager oli Saksamaa koonduslaager Teise maailmasõja ajal aastail 1939–1945. Laager asus Sztutowo linna lähedal. Laager avati 2. septembril 1939 ja oli seega esimene koonduslaager väljaspool Saksamaa piire. Samuti oli see viimane ...

Teraspakt

Teraspakt, tuntud ka kui Itaalia ja Saksamaa vaheline sõpruse ja liitluse pakt ning Berliini-Rooma telg, oli Itaalia ja Saksamaa vahel 22. mail 1939 sõlmitud leping. Lepingule kirjutasid alla Galeazzo Ciano Itaalia poolt ja Joachim von Ribbentrop ...

Varssavi geto

Varssavi geto) oli Euroopa suurim juudi geto Teise maailmasõja ajal aastatel 1940–1943. Enne Teist maailmasõda oli Varssavis arvukas juudi elanikkond. 1939. aasta alguses elas Varssavis 375 000 juuti, kes moodustasid 29.1% linna elanikkonnast. Te ...

Wehrmacht

Wehrmacht oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest, laevastikust, õhuväest. Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS oli taktikaliselt allutatud ...

Lääne-Saksamaa

Lääne-Saksamaa on nimi, mida kasutati Saksamaa Liitvabariigi) kohta ajal, kui ta eksisteeris kõrvuti Saksa DV ehk Ida-Saksamaaga. Nime "Lääne-Saksamaa" saab kasutada Saksamaa LV kohta ajavahemikul Saksamaa LV moodustamisest Ameerika Ühendriikide, ...

Land Hannover

Land Hannover oli osariik Loode-Saksamaal. See eksisteeris endise Preisimaa osariigi lõpetamise ja Alam-Saksi liidumaa asutamise vahel aastal 1946 ja pidas ennast aastal 1866 Preisimaa poolt annekteeritud Hannoveri kuningriigi järglaseks, nagu on ...

Punaarmee Fraktsioon

Punaarmee Fraktsioon oli aastatel 1970–1998 tegutsenud Lääne-Saksamaa vasakäärmuslik terroriorganisatsioon. Rühmituse asutajate seas olid Andreas Baader, Gudrun Ensslin, Horst Mahler ning intellektuaal ja ajakirjanik Ulrike Meinhof. Nad pidasid s ...

Württemberg-Baden

Württemberg-Baden on endine Saksa Föderatiivse Vabariigi liidumaa. See loodi aastal 1945 Ühendriikide okupatsioonijõudude poolt pärast endiste Badeni ja Württembergi jagamist Ameerika ja Prantsuse okupatsioonitsoonide vahel. Selle pealinn oli Stu ...

Alam-Reini suurhertsogkond

Alam-Reini suurhertsogkond või lihtsalt Alam-Reini provints oli Preisi kuningriigi provints ja eksisteeris aastatel 1815 kuni 1822. Provints loodi pärast Viini kongressi aastal 1815, kus Friedrich Wilhelm III sai Reinimaa ja Alam-Reini suurhertso ...

Hannoveri provints

Hannoveri provints oli Preisimaa kuningriigi ja Preisimaa vaba riigi provints aastatel 1868–1946. Austria-Preisi sõja ajal püüdis Hannoveri kuningriik koos mõne teise Saksa Liidu liikmesriigiga säilitada neutraliteeti. Pärast Hannoveri poolthääle ...

Hessen-Nassau

Hessen-Nassau provints oli Preisi kuningriigi provints aastatel 1868 kuni 1918, seejärel Preisimaa Vaba Riigi provints aastani 1944. Hessen-Nassau loodi 1866. aasta Austria-Preisi sõja tulemusena, kui ühendati varem sõltumatud Hessen-Kassel, Nass ...

Jülich-Kleve-Bergi provints

Jülich-Kleve-Bergi provints oli Preisi kuningriigi provints aastatel 1815–22. Provints koosnes peamiselt endiste Jülich-Kleve-Bergi ühendatud hertsogkondade maadest. Selle pealinn oli Köln.

Poseni provints

Poseni provints oli Preisimaa provints aastast 1848 ja sellisena Saksa keisririigi osa aastatel 1871–1918. Ala, mis laias laastus vastas 18. sajandil Poola jagamistega annekteeritud Suur-Poola ajaloolisele piirkonnale, oli umbes 29 000 km². Rohke ...

Preisi armee

Kuninglik Preisi armee teenis kui Preisi kuningriigi armee. See sai oluliseks Brandenburg-Preisimaa kui Euroopa suurriigi arengus. Preisi armee juured on Brandenburgi palgasõdurite väe tuumikus Kolmekümneaastase sõja ajal 1618–1648. Kuurvürst Fri ...

Preisimaa kuningas

Preisimaa kuningas oli Preisimaa kuningriigi valitseja tiitel 1701–1918. Kõik Preisimaa kuningad kuulusid Hohenzollernite dünastiasse. 1871–1918 olid nad ka Saksa keisrid. Kuningatiitli võttis endale Brandenburgi kuurvürst Friedrich III, kuna soo ...

Reini provints

Reini provints, ka Reini Preisimaa või Reinimaa, oli aastatel 1822 kuni 1946 Preisimaa kuningriigi ja Preisimaa Vaba Riigi läänepoolseim provints Saksa Riigis. See loodi Alam-Reini ja Jülich-Kleve-Bergi provintsidest. Selle pealinn oli Koblenz ja ...

Saksamaa ühendamine

Saksamaa ühendamise all mõistetakse tavaliselt Saksa rahvusriigi loomist Otto von Bismarcki poolt 1866. aastal ja 1871. aastal. Ühinenud Saksamaa rajamine oli liberaalide ja tudengite eesmärk alates nn vabastussõdadest 1813. See kukkus läbi 1848. ...

Vestfaali provints

Vestfaali provints oli Preisi kuningriigi ja Preisimaa vabariigi provints aastatel 1815–1946. Provintsi pealinn oli Münster.

Saksa Demokraatlik Vabariik

Saksa Demokraatlik Vabariik, mitteametlikult Ida-Saksamaa, oli Teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik. Saksa DV pealinn oli Berliin Ida-Berliin. Läänepoolsem ja suurem osa Berliinist – Lääne-Berliin – Saksa DV-sse ...

.dd

.dd oleks olnud Saksa DV Interneti tippdomeen. Kood tulenes riigi saksakeelsest nimest D eutsche D emokratische Republik. See määrati riigile ISO 3166-1 standardiga, kuid tegelikult seda riigi tippdomeenina kasutusele ei võetud. Seda kasutati ain ...

Cottbusi ringkond

Cottbusi ringkond oli Saksa DV ringkond. See moodustati 1952. aastal. Cottbusi ringkonna pindala oli 8262 ruutkilomeetrit, 1986. aastal oli rahvaarv 883 591.

Erfurdi ringkond

Erfurdi ringkond oli Saksa DV ringkond. See moodustati 1952. aastal. Erfurdi ringkonna pindala oli 7349 ruutkilomeetrit, 1986. aastal oli elanikke 1 235 785.

Frankfurdi ringkond

Frankfurdi ringkond) oli Saksa DV ringkond. See moodustati 1952. aastal. Ringkonna halduskeskus oli Frankfurt Oderi ääres. Frankfurdi ringkonna pindala oli 7186 ruutkilomeetrit, 1986. aastal oli elanike arv 710 634.