ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 290

Halle ringkond

Halle ringkond oli Saksa DV ringkond. See moodustati 1952. aastal. Halle ringkonna pindala oli 8771 ruutkilomeetrit, elanikke oli 1986. aastal 1 783 987.

Karl-Marx-Stadti ringkond

Karl-Marx-Stadti ringkond oli Saksa DV ringkond. See moodustati 1952. Aastast 1952 kuni 10. maini 1953 kandis ringkond nime Chemnitzi ringkond Bezirk Chemnitz. Ringkonna halduskeskus oli Karl-Marx-Stadt linna nimi oli 10. maini 1953. aastani ja o ...

Magdeburgi ringkond

Magdeburgi ringkond oli Saksa DV ringkond. See moodustati 1952. aastal. Magdeburgi ringkonna pindala oli 11 526 ruutkilomeetrit, 1986. aastal oli elanike arv 1 249 636.

Neubrandenburgi ringkond

Neubrandenburgi ringkond oli Saksa DV ringkond. See moodustati 1952. aastal. Neubrandenburgi ringkonna pindala oli 10 948 ruutkilomeetrit, 1986. aastal oli elanike arv 620 057.

Nõukogude Liidu kontrollkomisjon Saksamaal

Nõukogude Liidu kontrollkomisjon Saksamaal oli sõjalise administratsiooni kontrollkomisjon endise Nõukogude okupatsioonitsooni territooriumil moodustatud Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Eksisteeris aastatel 1949–1953. Nõukogude kontrollkomisjon ...

Nõukogude Liidu okupatsioonitsoon Saksamaal

Nõukogude Liidu okupatsioonitsoon Saksamaal oli sõjajärgses Euroopas algselt üks neljast okupatsioonitsoonist Saksamaal. Nõukogude okupatsioonitsooni juhtimist teostas NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu 1946. aastast NSV Liidu Ministrite Nõukogu ...

Nõukogude Liidu sõjaline administratsioon Saksamaal

Nõukogude Liidu sõjaline administratsioon Saksamaal oli 6. juulil 1945 loodud riigijuhtimise organeid asendav sõjalise administratsiooni juhtorgan Nõukogude Liidu okupatsioonitsoonis Saksamaal. Nõukogude Liidu sõjaline administratsioon Saksamaal ...

Nõukogude Liidu väegrupp Saksamaal

Nõukogude Liidu väegrupp Saksamaal oli NSV Liidu relvajõudude operatiiv-strateegiline väegrupp Saksamaal (dislotseerus aastatel 1945–1949 Nõukogude Liidu okupatsioonitsoonis Saksamaal, 1949–1990 Saksa Demokraatlikus Vabariigis ja pärast Saksa DV ...

Potsdami ringkond

Potsdami ringkond oli Saksa DV ringkond. See moodustati 1952. aastal. Potsdami ringkonna pindala oli 12 568 ruutkilomeetri, 1986. aastal oli elanike arv 1 121 640.

Riikliku Julgeoleku Komitee esindus SDV-s

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee esindus SDV-s oli aastatel 1954 kuni 1989 Saksamaa DV territooriumil tegutsenud Riikliku Julgeoleku Komitee Esimese Peavalitsuse välisluure välisesindus, mis teostas luuretegevust autonoomselt RJK keskasutuse ...

Rostocki ringkond

Rostocki ringkond oli Saksa DV ringkond. See moodustati 1952. aastal. Rostocki ringkonna pindala oli 7075 ruutkilomeetrit, 1986. aastal oli elanike arv 909 550.

Saksa DV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Esimene peavalitsus

Saksa DV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Esimene peavalitsus oli Saksa DV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi välisluurega tegelenud keskasutus.

Saksa Vabade Ametiühingute Koondis

Saksa Vabade Ametiühingute Koondis oli ametiühingute keskorganisatsioon Saksa DV-s. Saksa Vabade Ametiühingute Koondise asutamiskongress toimus Nõukogude okupatsioonitsoonis Ida-Berliinis 1946. aasta 9. kuni 11. veebruarini. Saksamaa Sotsialistli ...

Saksamaa lõhenemine

Saksamaa lõhenemiseks nimetatakse Teise maailmasõja järgset Saksamaa jagunemist. Teise maailmasõja lõppedes jagati Saksamaa võitjariikide USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu vahel okupatsioonitsoonideks. Berliin jagati Ida- ja Lään ...

Saksamaa taasühinemine

Saksamaa taasühinemise all mõistetakse protsessi aastatel 1989–1990, mis viis Saksa Demokraatliku Vabariigi ühendamiseni Saksamaa Liitvabariigiga 3. oktoobril 1990. Sellega lõpetati üle neljakümne aasta kestnud Saksamaa jagatus kaheks riigiks. Sa ...

Schwerini ringkond

Schwerini ringkond oli Saksa DV ringkond. See moodustati 1952. aastal. Schwerini ringkonna pindala oli 8672 ruutkilomeetrit, 1986. aastal oli elanikke 592 519.

Stasi

Stasi oli aastatel 1950–1990 Saksa DV riiklik julgeolekuteenistus ning riigi kommunistlikule juhtkonnale ja riigikorrale lojaalsuse järelevalvet teostanud poliitiline politsei. Stasi eellaseks oli 1946. aastal Nõukogude Sõjaväeadministratsiooni l ...

Suhli ringkond

Suhli ringkond oli Saksa DV ringkond. See moodustati 1952. aastal. Suhli ringkonna pindala oli 3856 ruutkilomeetrit, 1986. aastal oli elanikke 549 636.

Trabant

Trabant on automark, mida toodeti Ida-Saksamaal 8. novembrist 1957 kuni 1991. aastani. Trabanti tootis Zwickau ettevõte Automobilwerk Zwickau, hilisem VEB Sachsenring Automobilwerke Zwickau. Trabanti põhimudeleid oli neli: aastail 1990–1991 mudel ...

Õhupalliga põgenemine Saksa DV-st

Õhupalliga põgenemine Saksa DV-st oli kahe perekonna põgenemine Saksa Demokraatlikust Vabariigist Saksamaa Liitvabariiki kuumaõhupalliga ööl vastu 16. septembrit 1979.

Saksa Riik

28. veebruar 1925 – 12. märts 1925 vakantne; Reichskanzler: Hans Luther 9. märts 1888 – 15. juuni 1888 Friedrich III, Deutscher Kaiser, König von Preußen usw. 6. veebruar 1919 – 11. veebruar 1919 presiidium, Verfassungsgebende Deutsche Nationalve ...

Volksgesetzbuch

Volksgesetzbuch oli rahvussotsialistliku valitsuse aegsel Saksamaal luua üritatud tsiviilseadustik, mis oleks välja vahetanud senise Saksa tsiviilseadustiku. 15. mail 1938 Münchenis peetud kõnes püstitas riigiminister Hans Frank Volksgesetzbuchi ...

Weimari vabariik

Weimari vabariigiks nimetatakse ajajärku Saksa Riigis aastatel 1919–1933. See sai nime Weimari linna järgi, kus võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja Saksa vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos ...

Carola (Saksi kuninganna)

Carola oli Saksi kuninganna aastail 1873–1902. Tema vanemad olid Vasa prints Gustaf 1799–1877 ja Badeni printsess Luise 1811–1854. 1852. aastal läks ta üle katoliku usku ja järgmisel aastal abiellus Saksi printsi Albertiga hilisem kuningas Albert ...

Saksimaa kuningriik

Saksimaa kuningriik oli aastatel 1806–1918 tänapäeva Saksimaa liidumaa territooriumil eksisteerinud riik. Aastatel 1806–1813 kuulus Saksimaa kuningriik Reini Liitu, 1814–1866 Saksa Liitu, 1867–1871 Põhja-Saksa Liitu ja 1871–1918 Saksa Keisririigi ...

Saksimaa kuurvürstiriik

Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis. Saksimaa kuurvürstiriik tekkis aastal 1356, kui keiser Karl IV ülendas Saksi-Wittenbergi hertsogiriigi kuldbullaga kuurvürstiriigiks. Kuurvürstiriik lakkas olema ...

Saksimaa kuurvürst

Pärast Askaania dünastia väljasuremist päris Meißeni markkrahv Friedrich IV Saksi-Wittenbergi valdused ja kuurvürsti tiitli. Tekkis uus Saksimaa kuurvürstiriik, mida tuleb eristada vanast Saksi hõimuhertsogkonnast peamiselt praeguse Alam-Saksimaa ...

Dawesi plaan

Dawesi plaan oli Ameerika Ühendriikide rahandustegelase ja poliitiku Charles Dawesi juhitud komisjoni koostatud plaan Saksamaalt esimese maailmasõja sõjavõlgade kättesaamiseks. Aastail 1923–1924 tutvus komisjon Saksamaa majandusliku olukorraga ni ...

Hesseni Rahvariik

Hesseni Rahvariik oli Saksamaa Hessen-Darmstadti osariigi nimi aastatel 1918 kuni 1945. Pärast Esimese maailmasõja lõppu sai Hesseni suurhertsogkonnast saksa: keeles Großherzogtum Hessen vabariik ja ta muutis oma nime "Rahvariigiks" mis tähendab ...

Kama tankikool

Kama oli salajane Saksa tankikool, mis loodi NSV Liidu territooriumil Kaasani lähistel eesmärgiga koolitada tankiväeohvitsere Reichswehrile, minnes mööda Versailles rahu tingimustega Saksamaale pandud piirangutest, mille järgi Saksamaal kaotati s ...

Rapallo leping

Rapallo leping oli 16. aprillil 1922 Itaalias Genova eeslinnas Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepi ...

Schaumburg-Lippe Vaba Riik

Schaumburg-Lippe vabariik loodi pärast Schaumburg-Lippe vürsti Adolf II kukutamist 15. novembril 1918. See oli Saksamaa liidumaa Weimari vabariigi ajal, seda juhtis peaminister. Demokraatlik valitsus kaotati natsivõimu ajal. Teise maailmasõja lõp ...

Stahlhelm, Bund der Frontsoldaten

Stahlhelm, Bund der Frontsoldaten oli üks paljudest paramilitaarsetest organisatsioonidest, mis loodi Saksamaal pärast kaotust Esimeses maailmasõjas. See oli osa Mustast Reichswehrist ja hiljem, Weimari vabariigi viimastel aastatel, Saksa Rahvusl ...

Vabakorpused

Vabakorpusteks nimetati Saksamaa vabatahtlike sõjaväe- või paramilitaarüksusi. Termin võeti kasutusele alates 18. sajandi keskpaigast ja sellega tähistati Saksa aladelt värvatud vabatahtlike armeesid. Kahe maailmasõja vahel kasutati seda termint ...

Youngi plaan

Youngi plaan oli aastail 1929 kuni 1930 Pariisis Põhja-Ameerika poliitiku Owen D. Youngi juhatusel koostatud kava Saksamaa reparatsioonimaksude tasumiseks. Kava asendas Dawesi plaani, pehmendades selle tingimusi, maksesummat alandati ja jaotati s ...

Slobodan Kačar

Slobodan Kačar on Serbia ja Jugoslaavia FSV endine poksija. Ta oli hiljem Jugoslaavia Liitvabariigi, Serbia ja Montenegro ning Serbia poksitegelane. Ta sündis küll tollase Jugoslaavia FSV Bosnia ja Hertsegoviina SV-s, kuid kolis 1971. aastal laps ...

Serbia ja Montenegro vapp

Serbia ja Montenegro vapp oli Serbia ja Montenegro riigivapp. See võeti kasutusele aastal 1994 Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi vapi asemel.

Soome Suurvürstiriik

Soome Suurvürstiriik oli Venemaa keisririigi koosseisu kuulunud autonoomne haldusüksus, mille valitseja oli personaaluniooni alusel Venemaa keiser. Soome suurvürstiriik moodustati Rootsi kuningriigi ja Venemaa keisririigi vahel toimunud Vene-Root ...

Viapori ülestõus

Viapori ülestõus ehk Sveaborgi mäss oli 30. juulil 1906 Suomenlinna kindluses puhkenud Vene sõjaväelaste mäss. Mäss toimus 1905. aasta revolutsiooni järellainetusena. Mässu juhtisid kolm garnisoni ohvitseri: kapten Sergei Tsion ning leitnandid Ar ...

Alexander Dubček

Alexander Dubček oli slovaki päritolu Tšehhoslovakkia poliitik aastatel 1968–1969. Aastatel 1989–1992 oli Dubček Tšehhoslovakkia parlamendi eesistuja, hiljem Slovakkia sotsiaaldemokraatide juht ning Föderaalassamblee liige. Alexander Dubčeki isa ...

Egon Erwin Kisch

Egon Erwin Kisch oli juudi rahvusest saksakeelne Austria ja Tšehhoslovakkia ajakirjanik ja kirjanik. Egon Erwin Kisch oli pärit jõukast saksakeelsest sefardijuudi kaupmeheperekonnast. 1903. aastal alustas ta reaalkooli lõpetamise järel õpinguid P ...

Jaroslav Krejčí (politoloog)

Jaroslav Krejčí oli tšehhi ühiskonnateadlane, tunnustatud politoloogia ja kultuurisuhete ekspert. Aastast 1945 õigusteaduse doktor. Aastatel 1935–1939 õppis ta Prahas Karli Ülikoolis õigusteadust. Töötas pärast ülikooli lõpetamist Kaubanduse Kesk ...

Antonín Novotný

Antonín Josef Novotný oli tšehhi päritolu Tšehhoslovakkia poliitik ning Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei peasekretär aastatel 1953–1968.

LET L-13 "Blanik"

L-13 "Blanik" on firma LET kaheistmeline täismetall-konstruktsiooniga purilennuk. Prototüübi esmalend toimus 1956. aasta märtsis. See on üks kõigi aegade enim ehitatud ja maailmas laialt levinud purilennukeid.

Beregove

Beregove on linn Ukrainas Taga-Karpaadi oblastis, Beregove rajooni halduskeskus. Beregove asub Ungari piirist umbes 7 km kaugusel. Beregove on Taga-Karpaatia ungarlaste kultuuri keskus. 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Beregove elanikest un ...

Hust

Hust on linn Ukrainas Taga-Karpaadi oblastis, Husti rajooni halduskeskus. Husti kesklinn asub Ungari piirist umbes 9 km kaugusel. Histi on esmamainitud 1090. aastal, linnaõigused sai 1946. aastal. 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Husti elan ...

Iršava

Iršava on linn Ukrainas Taga-Karpaadi oblastis, Iršava rajooni halduskeskus. Iršava asub Iršava jõe ääres, Rumeenia piirist umbes 24 km kaugusel. Iršavat on esmamainitud 1341. aastal, linnaõigused sai 1982. aastal. 2001. aasta rahvaloenduse andme ...

Mukatševo

Mukatševo on linn Ukrainas Taga-Karpaatia oblastis. 2001. aasta seisuga oli linna elanike hulgas 77.1% ukrainlasi, 9.0% venelasi ja 8.5% ungarlasi.

Peretšõn

Peretšõn on linn Ukrainas Taga-Karpaadi oblastis, Peretšõni rajooni halduskeskus. Peretšõn asub Uži jõe paremal kaldal, Slovakkia piirist umbes 8 km kaugusel. Linna läbib Užgorod–Sambiri raudteeliin. Peretšõni on esmamainitud 1399. aastal, linnaõ ...

Rahhiv

Rahhiv on linn Ukrainas Taga-Karpaadi oblastis, Rahhivi rajooni halduskeskus. Rahhiv asub Tisza jõe ääres, Rumeenia piirist umbes 15 km kaugusel. Rahhiv on asutatud 1448. aastal. Linnaõigused sai Rahhiv 1958. aastal. 2001. aasta rahvaloenduse and ...