ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 293

15. Relvagrenaderide SS-diviis (läti 1)

15. Relvagrenaderide SS-diviis) oli peamiselt lätlastest koostatud Relva-SS koosseisu kuuluv jalaväediviis.

16. armee (Wehrmacht)

Formeeriti 22. oktoobril 1939. aastal 3. armeest. Võttis osa Hollandi ja Prantsusmaa vallutamisest 1940. aastal. 1941. aastal saksa vägede sissetungil Nõukogude Liitu liikus Väegrupp Nordi koosseisu kuulunud 16. armee võitles põhjapoolses sektori ...

19. Relvagrenaderide SS-diviis (läti 2)

19. Relvagrenaderide SS-diviis) oli peamiselt lätlastest koostatud Relva-SS koosseisu kuuluv jalaväediviis. Diviis formeeriti jaanuaris 1944 2. Läti SS-Brigaadist).

Kindral Kurelise grupp

Kindral Kurelise grupp oli Lätis Kuramaal tegutsenud, juulis 1944 moodustatud väeüksus, mille ametlikuks ülesandeks oli võitlus Nõukogude diversantide ja langevarjurite vastu, edasi aga diversiooni- ja kaugluureretked venelaste poolt okupeeritud ...

Kuramaa kubermang

Kuramaa kubermang oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Venemaa vabariigis ja Nõukogude Venemaal aastatel 1796−1918. Kubermangu pealinn oli Miitavi.

Bauska kreis

Bauska kreisilinn oli Bauska saksa keeles Bauske, kreisi kuulusid veel 2 kihelkonda politischen kirschspiel: Vecumnieki kihelkond Kirchspiel Neugut, Bauska kihelkond Kirchspiel Bauske, Neugut, Baldone kihelkond Kirchspiel Baldohn, Iecava kihelkon ...

Jelgava kreis

Kuramaa kubermangu haldusjaotuse ja -asutuste eripäraks oli Kuramaa hertsogiriigi ajast jäänud korraldus, kus kreisi taseme haldusasutused ei olnud igas kreisis-maakonnas, vaid kahe kreis üle tegutsesid haldus- ja politseiasutused Oberhauptmannsc ...

Aizkraukle rajoon

Aizkraukle rajoon oli 1. juulini 2009 1. järgu haldusüksus Lätis. Piirnes lõunas Leeduga. Rajoonis asus Daugava jõel Baltimaade suurim hüdroelektrijaam, Pļaviņase HEJ.

Alūksne rajoon

Alūksne rajoon oli 1. juulini 2009 1. järgu haldusüksus Lätis. Rajoonis oli 2 linna: Alūksne ja Hopa. Rajooni alal loodi kaks piirkonda: Alūksne piirkond ja Hopa piirkond.

Balvi rajoon

Balvi rajoon oli 1. juulini 2009 1. järgu haldusüksus Lätis. Piirnes idas Venemaaga. Rajoonis oli kaks linna: Balvi ja Viļaka. 2009. aastal loodi rajooni asemele 4 piirkonda: Balvi, Baltinava, Rugāji ja Viļaka piirkond.

Bauska rajoon

Bauska rajoon oli 1. juulini 2009 1. järgu haldusüksus Lätis. Piirnes lõunas Leeduga. Bauska rajooni koosseisu kuulusid rajooni keskus Bauska linn ja 16 valda.

Cēsise rajoon

Cēsise rajoon oli 1. juulini 2009 1. järgu haldusüksus Lätis. Rajoonis oli 2 linna Cēsis ja Līgatne ja 22 valda. 85% elanikest olid lätlased.

Dobele rajoon

Dobele rajoon jagunes 2 linnaks, 1 piirkonnaks ja 15 vallaks: Bēne vald Vītiņi vald Bērze vald Lielauce vald Zebrene vald Jaunbērze vald Biksti vald Tērvete piirkond Krimūna vald Naudīte vald Annenieki vald Dobele Auce Dobele vald Īle vald Auri v ...

Jēkabpilsi rajoon

Jēkabpilsi rajoon oli 1. juulini 2009 1. järgu haldusüksus Lätis. Piirnes lõunas Leeduga. Rajooni suurim jõgi oli Daugava. Rajoonis oli 3 linna: Jēkabpils, Aknīste ja Viesīte.

Krāslava rajoon

Krāslava rajoon oli 1. juulini 2009 1. järgu haldusüksus Lätis. Piirnes lõunas Valgevenega. Rajoonis oli 2 linna Krāslava ja Dagda ja 25 valda. 2009. aastast on endise rajooni territooriumil Dagda piirkond ja Krāslava piirkond.

Liepāja rajoon

Liepāja rajoon oli 1. juulini 2009 1. järgu haldusüksus Lätis. Piirnes lõunas Leeduga. Rajoonis oli 5 linna: Aizpute, Durbe, Grobiņa, Pāvilosta ja Priekule.

Limbaži rajoon

2009. aasta haldusreformi käigus jaotati Limbaži rajoon järgmiste haldusüksuste vahel: Limbaži piirkond, Krimulda piirkond. Salatsi piirkond, Aloja piirkond,

Ludza rajoon

Ludza rajoon oli 1. juulini 2009 1. järgu haldusüksus Lätis Latgales. Piirnes idas Venemaa ja kagus Valgevenega. Rajoonis oli 3 linna, 19 valda ja 2 piirkonda. Rajoonis elas Lutsi maarahvas.

Madona rajoon

Madona rajoon oli 30. juunini 2009 Läti 1. järgu haldusüksus. Madona rajooni keskus oli Madona linn. Rajooni territooriumile jäid ka Cesvaine, Lubāna, Ērgļi ja Varakļāni. Rajooni territooriumile jäi Läti kõrgeim tipp Gaiziņkalns.

Ogre rajoon

Ogre rajoon oli 1. juulini 2009 Läti 1. järgu haldusüksus. Ogre rajooni keskus oli Ogre linn. Rajoonis asusid veel Ikšķile, Ķegumsi ja Lielvārde linn.

Riia rajoon

Riia rajoon oli 1. juulini 2009 1. järgu haldusüksus Lätis. Rajoonis oli 7 linna ja 16 valda.

Talsi rajoon

Talsi rajoon oli 1. juulini 2009 1. järgu haldusüksus Lätis Kuramaal. Rajoonis oli 4 linna, 1 piirkond Sabile ja 16 valda. Talsi rajooni kuulus ka liivlaste asuala Liivi rand.

Valka rajoon

Valka rajoon oli 1. juulini 2009 1. järgu haldusüksus Lätis. Piirnes põhjas Eestiga. Rajoonis oli 4 linna ja 17 valda.

Valmiera rajoon

Valmiera rajoon oli 1. juulini 2009. aastani 1. järgu haldusüksus Lätis. Piirnes põhjas Eestiga. Rajoonis oli 3 linna ja 20 valda.

Jaunciems

Jaunciems on küla Kuramaal Lätis. Küla asub Ventspilsi piirkonnas Tārgale vallas. Kuni Läti iseseisvumiseni kuulus küla Dundaga mõisale.

Košrags

Košrags on küla Kuramaal Lätis. Küla asub Dundaga piirkonnas ja Kolka vallas. Pitragsi ja Košragsi vahel asub Pitragsi-Košragsi kalmistu. Aastal 1680 koostatud Piltene piiskopilinnuse vakuraamatus Košragsi ei mainita, küll on seal mainitud aga ük ...

Lielirbe

Lielirbe on vana kaluriküla Kuramaal Lätis. Küla asub Ventspilsi piirkonnas Tārgale vallas. Küla asub 52 km kaugusel Ventspilsist ja 179 km kaugusel Riiast. Asulat on esimest korda mainitud 1387. aastal. Kuni Läti iseseisvumiseni kuulus küla Pope ...

Lūžņa

Lūžņa on küla Kuramaal Lätis. Küla asub Ventspilsi piirkonnas Tārgale vallas. Lūžņa on üks tosinast Liivi ranna külast. Kuni Läti iseseisvumiseni kuulus küla Pope mõisale. Sealsed liivlased olid aastaks 1923 asutanud oma laulukoori. Küla järgi on ...

Mazirbe

Mazirbe on liivi küla Kuramaal Lätis. Mazirbe asub Dundaga piirkonnas Kolka vallas. Osa külast asub ka sama piirkonna Dundaga vallas, kuigi ametlikult loetakse neid eri küladeks. Külas asub Mazirbe bussipeatus. Küla mainiti kirjalikult esmakordse ...

Mazirbe (Dundaga vald)

Mazirbe on liivi küla Kuramaal Lätis. Mazirbe asub Dundaga piirkonnas Dundaga vallas. Suurem osa külast asub sama piirkonna Kolka vallas, antud küla moodustab faktiliselt ajaloolise Mazirbe küla Mazirbe kiriku ja Mazirbe kirikumõisa ümbruskond, k ...

Melnsils

Melnsils on asula Lätis Roja piirkonnas Liivi lahe kaldal. Ajalooliselt oli see küla liivlaste asualal. Kuni Läti iseseisvumiseni kuulus küla Dundaga mõisale. Melnsils asub Riiast 150 ja piirkonna keskusest Rojast 22 kilomeetri kaugusel merepinna ...

Pitrags

Pitrags on asula Lätis Kuramaal Dundaga piirkonnas Kolka vallas. Ajalooliselt oli see küla liivlaste asualal. Küla on esimest korda mainitud aastal 1582 Pudteraggen. Legendi kohaselt asutasid selle neli Saaremaalt tulnud venda. Aastal 1826 oli kü ...

Saunags

Saunags on asula Lätis Kuramaal Dundaga piirkonnas Kolka vallas. Ajalooliselt oli see küla liivlaste asualal. Küla mainiti esmakordselt aastal 1310. Aastal 1582/1583 oli külas Sonnagen Piltene vakuraamatu järgi kaheksa talu, millest neli olid ren ...

Sīkrags

Sīkrags on küla Kuramaal Lätis. Küla asub Dundaga piirkonnas ja Kolka vallas. Küla on esmakordselt mainitud aastal 1387. XVI sajandi teisel poolel oli küla Piltene piiskopilinnuse valduses. Toona oli seal 18 talu, millest kaks olid alles veel XX ...

Vaide

Vaide on küla Kuramaal Lätis. Küla asub Dundaga piirkonnas Kolka vallas. Küla mainiti esmakordselt aastal 1582/1583 Piltene vakuraamatus Waiden. Toona kuulus seal Piltene mõisale neli majapidamist. Kahel sealsel talunikul olid liivi nimed - Tulle ...

Kōrli Stalte

Kōrli Stalte on liivi ühiskonnategelane, kirjanik, liivi kultuuri uurija; üks tuntumaid liivlasi üldse. Ta kirjutas sõnad liivi rahvushümnile "Min izāmō".

Dmitri Sergejevitš Sipjagin

Dmitri Sergejevitš Sipjagin 1853, Kiiev – 2. aprill 15. aprill 1902, Peterburi) oli Venemaa keisririigi poliitik ja riigiametnik. Dmitri Sipjagin oli Harkovi asekuberner aastatel 1886–1888, Kuramaa kuberner 1888–1891, Moskva kuberner 1891–1893, V ...

Poola Teises maailmasõjas

Poola osales Teises maailmasõjas 1. septembrist 1939, kui Saksamaa Poolale kallale tungis, kuni 1945. aastani. 1. septembril 1939 marssis Wehrmacht ilma eelneva sõjakuulutuseta II Poola Vabariigi lääneossa. Vastloodud Slovaki vabariigi väed tungi ...

1939. aastal Poolasse tunginud Saksa väeüksuste loend

1. septembril 1939 Poolasse tunginud Saksamaa väeüksuste detailne nimekiri. Sissetungiks Poolasse sõjalise operatsiooni koodnimi Fall Weiss olid Saksa väed jaotatud väegruppi Nord 3. ja 4. armee, väegruppi Süd 8., 10. ja 14. armee ning Slovakkia ...

Armia Krajowa

Die "Stunde W" POLAND: HERE IS THE RECORD Home Army Warsaw Uprising 1944 Armia Krajowa Polish resistance World War II - Poland Warsaw Uprising Museum

Cichociemni

Cichociemni olid Poola langevarjurid, keda treeniti Teise maailmasõja ajal Suurbritannias eesmärgiga saata neid Poolasse, toetamaks sealset vastupanuvõitlust. Füüsiliselt ja vaimselt raskeid treeninguid alustas 2413 poolakast vabatahtlikku, kelle ...

Ida-Poola

Ida-Poola on kõige laiemas mõistes Poola rangelt piiritlemata idaosa. Teise maailmasõja kontekstis on selle nimega teiste keelte eeskujul nimetatud ka Poola riigi alasid, mis okupeeriti Nõukogude Liidu poolt 1939. aastal ning inkorporeeriti Leedu ...

Juudi Geto Politsei

Juudi Geto Politsei oli Saksa okupatsiooni ajal Kesk- ja Ida-Euroopa maade juudi getodes Saksa võimude poolt moodustatud abipolitseiteenistus. Tegutses aastatel 1940–1944. Ametlikult allus Juudi Geto Politsei kohalikule Judenratile, kuid faktilis ...

Nõukogude Liidu sissetung Poolasse

Nõukogude Liidu sissetung Poolasse oli NSV Liidu Punaarmee invasioon Ida-Poolasse, vormiliselt sõda kuulutamata 17. septembril 1939, pärast Saksamaa sissetungi Poolasse 1. septembril. Saksamaa ja Nõukogude Liidu ühine sõjaline invasioon Poolasse ...

Poola armee 1939. aastal

Armee Prusy: diviisikindral S. Dab-Biernacki Kawi grupp nr. 1: brigaadikindral R. Dreszer. 19. jalaväediviis Wilenska ratsaväebrigaad Grupp: brigaadikindral S. Skwarczynski 3. jalaväediviis 12. jalaväediviis 36. jalaväediviis 13. jalaväediviis 29 ...

Slovakkia sissetung Poolasse

Slovakkia sissetung Poolasse toimus 1939. aasta septembris, samal ajal Teises maailmasõjas Natsi-Saksamaa rünnakuga Poolale, mis oli Molotovi-Ribbentropi pakti alusel Nõukogude Liiduga kooskõlastatud. Vastloodud Slovaki vabariik ühines rünnakuga ...

Treblinka koonduslaager

Treblinka oli Natsi-Saksamaa hävituslaager okupeeritud Poolas Teise maailmasõja ajal, Treblinka küla lähedal tänapäevases Masoovia vojevoodkonnas. Laager rajati operatsioon Reinhardi käigus, see tegutses 23. juulist 1942 19. oktoobrini 1943. Sell ...

Varssavi ülestõus

Varssavi ülestõus oli teise maailmasõja ajal Poola vastupanuliikumise) juhitud relvastatud ülestõus Saksa okupatsioonivõimu vastu 1. augustist 2. oktoobrini 1944. Ühtlasi suurim ühekordne ülestõus teise maailmasõja ajal Saksa okupatsioonivõimude ...

Viies Poola jagamine

Viiendaks Poola jagamiseks võib pidada Poola riigi likvideerimist Saksamaa ja Nõukogude Liidu poolt 1939. aastal Teise maailmasõja alguses. Tavaliselt mõeldakse Poola jagamiste all 18. sajandi lõpul Venemaa, Preisimaa ja Austria poolt läbi viidud ...

Wizna lahing

Wizna lahing toimus 7.–10. septembril 1939, Septembrisõja ajal Saksa ja Poola vägede vahel. Lahingus osales 350–750 Poola sõdurit, kes kaitsesid kindlustatud ala rohkem kui 40 000 sakslase vastu kolm päeva. Kuigi kaotus oli ilmne ning Poola väed ...