ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 306

Saraatovi kubermang

Saratovi kubermang oli Venemaa keisririigi ja Venemaa NFSV haldusüksus. Kubermangu administratiivne keskus oli Saraatov. Kubermang eksisteeris aastatel 1797–1928. 1851–1918 oli kubermang jaotatud 10 maakonnaks.

Simbirski kubermang

Simbirski kubermang oli Venemaa keisririigi ja Venemaa NFSV haldusüksus. Kubermangu administratiivne keskus oli Simbirsk. Kubermang eksisteeris 1796-1928. 1850-1920 kubermang oli jaotatud 8 maakonnaks.

Smolenski kubermang

Smolenski kubermang oli Venemaa Keisririigi ja Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi haldusüksus. Kubermangu administratiivne keskus oli Smolensk. Kubermang moodustati mitu korda ja see kaotati 1929. aastal. Aastatel 1802–1918 o ...

Stavropoli kubermang

Stavropoli kubermang oli Venemaa Keisririigi, Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu haldusüksus. Kubermangu administratiivne keskus oli Stavropol-Kavkazski. Kubermang eksisteeris aastatel 1847–1924. Kubermangu territoorium on praegu Venemaa koosse ...

Tambovi kubermang

Tambovi kubermang oli Venemaa keisririigi haldusüksus. Kubermangu administratiivne keskus oli Tambov. Kubermang eksisteeris 1796–1928. Kubermangu territoorium on praegu Venemaa koosseisus. 1918–1921 oli kubermangus bolševismivastane talupoegade ü ...

Tobolski kubermang

Tobolski kubermang oli Venemaa keisririigi, Venemaa Vabariigi ja Venemaa NFSV Uuralitesse ja Siberisse jääv haldusüksus). Kubermangu administratiivne keskus oli Tobolsk. Kubermang eksisteeris aastatel 1796–1920.

Tomski kubermang

Tomski kubermang oli Venemaa keisririigi, Venemaa Vabariigi ja Venemaa NFSV Siberisse jääv haldusüksus. Kubermangu administratiivne keskus oli Tomsk. Kubermang eksisteeris 1803-1925.

Tšernigivi kubermang

Tšernigivi kubermang oli Venemaa Keisririigi haldusüksus. Kubermangu administratiivne keskus oli Tšernigiv. Kubermang eksisteeris aastatel 1802–1918. Kubermangu territoorium on praegu Ukraina ja Venemaa koosseisus.

Tula kubermang

Tula kubermang oli Venemaa keisririigi ja Venemaa NFSV haldusüksus. Kubermangu administratiivne keskus oli Tula. Kubermang eksisteeris 1796–1929. 1802. aastast 1920. aastate alguseni oli kubermang jagatud 12 maakonnaks.

Tveri kubermang

Tveri kubermang oli Venemaa keisririigi ja Venemaa NFSV haldusüksus. Kubermangu administratiivne keskus oli Tver. Kubermang eksisteeris 1796–1929. Kubermangu pindala oli 56 837 ruutversta. 1803–1918 oli kubermang jagatud 12 maakonnaks.

Ufa kubermang

Ufa kubermang oli Venemaa Keisririigi, Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu haldusüksus. Kubermangu administratiivne keskus oli Ufa. Kubermang eksisteeris aastatel 1865–1922. Kubermangu territoorium on praegu Venemaa koosseisus.

Vjatka kubermang

Vjatka kubermang oli Venemaa keisririigi, Venemaa Vabariigi ja Venemaa NFSV haldusüksus. Kubermangu administratiivne keskus oli Vjatka. Kubermang eksisteeris 1796–1929. 1929 läks kubermang moodustatava Nižni Novgorodi oblasti koosseisu. Tänapäeva ...

Vladimiri kubermang

Vladimiri kubermang oli Venemaa keisririigi, Venemaa Vabariigi ja Vene SFNV haldusüksus. Kubermangu administratiivne keskus oli Vladimir. Kubermang eksisteeris 1796–1929. 1708. aastal asutati Moskva kubermangu koosseisus Vladimiri provints. 1778. ...

Vologda kubermang

Vologda kubermang oli Venemaa keisririigi ja Venemaa NFSV haldusüksus. Kubermangu administratiivne keskus oli Vologda. Kubermang eksisteeris aastatel 1796–1929. Enne 12. sajandit asustasid sealset ala soome-ugri hõimud. 12. sajandil tungisid alal ...

Voroneži kubermang

Voroneži kubermang oli Venemaa keisririigi ja Venemaa NFSV haldusüksus. Kubermangu administratiivne keskus oli Voronež. Kubermang eksisteeris 1725-1779 ja uuesti 1796-1928. 1824-1918 oli kubermang jagatuud 12 maakonnaks.

Himki kalmistu

Himki kalmistu on kalmistu Moskvas Moskva põhjaringkonnas Molžaninovski rajoonis. Kalmistu on saanud nime lähikonnas asuva Himki linna järgi. Himki kalmistu pindala on 66.4 ha. Kalmistu on rajatud 1959. aastal.

Hovanski kalmistu

Hovanski kalmistu on kalmistu Moskvas Novomoskovski ringkonnas Sossenskoje asulas. Hovanski kalmistu on pindalalt 197.2 hektarit Moskva suurim kalmistu. Hovanski kalmistu on asutatud 1972. aastal. Kalmistule on maetud üle 1 miljoni inimese. Kalmi ...

Kremli nekropol

Kremli nekropol on 1917. aastast memoriaalkalmistu Moskvas Punasel väljakul. See hõlmab Lenini mausoleumi, selle taha jäävaid 12 Nõukogude partei- ja riigitegelase hauda, Kremli müüri ääres 16 vennashauda ning kolumbaariumi Kremli müüris. Kremli ...

Kuntsevo kalmistu

Kuntsevo kalmistu on kalmistu Moskvas lääneosas Kuntsevo rajoonis. Kuntsevo kalmistu on üka vanimaid Moskva surnuaedu, mis on tekkinud külakalmistuna 17. sajandi lõpus. Praegust nime kannab kalmistu alates 1920. aastate algusest. Alates 1960. aas ...

Peredelkino kalmistu

Peredelkino kalmistu on kalmistu Moskvas Novomoskovski ringkonnas Peredelkino asula lähedal. Külakalmistuna oli Peredelkino kalmistu olemas juba 17. sajandil. 1935. aastal rajati lähedusse kirjanike asula. 1960. aastatel kujunes Peredelkino kalmi ...

Trojekurovo kalmistu

Trojekurovo kalmistu on üks tuntumaid ja prestiižsemaid Moskva kalmistuid. Kalmistu asub Moskva lääneosas, endise Trojekurovo küla territooriumil. Kalmistu pindala on 29.33 ha.

Vagankovo kalmistu

Vagankovo kalmistu on üks suuremaid ja tuntumaid kalmistuid Moskvas. Tänapäeval võtab kalmistu enda alla umbes 50 hektarit maad. Surnuaed rajati 1771. aastal, ühe Moskvat laastava katkupuhangu ajal.

Vostrjakovo kalmistu

Vostrjakovo kalmistu on kalmistu Moskva edelaosas. Kalmistu pindala on 136.8 hektarit. Vostrjakovo kalmistu oli 19. sajandi lõpul–20. sajandi alguses Vostrjakovo küla kalmistu. 1930. aastate algul avati senise kalmistu kõrval Uus juudi kalmistu l ...

Serafimovskoje kalmistu

Serafimovskoje kalmistu on kalmistu Peterburis Staraja Derevnja metroopeatuse vahetus läheduses. Tänapäeval võtab kalmistu enda alla 59 hektarit maad.

Šuiski

Šuiski oli Venemaa aadlisuguvõsa. Suguvõsa pärines Rjurikovitšidest. Suguvõsa on nimetatud Šuja linna järgi. Üks suguvõsa esindaja Vassili IV oli 1606-1610 Vene tsaar.

Vassili IV

Vassili IV oli Vene tsaar aastatel 1606–1610 pärast Vale-Dmitri I tapmist. Tema valitsemise ajal jätkus Segaduste aeg. Šuiski sündis Nižni Novgorodis bojaariperekonnas, kes põlvnes Suzdali vürstidest. Ta tõusis troonile pärast Vale-Dmitri kukutam ...

Vassili Šuiski

Vassili Šuiski nime on kandnud mitu Šuiskite vürstisuguvõsa liiget: Vassili Vassiljevitš Grebjonka Šuiski . Vassili Vassiljevitš Nemoi Šuiski Vassili Ivanovitš Šuiski, Vene tsaar Vassili IV Vassili Vassiljevitš Blednõi Šuiski

Andrei Volkonski

Vürst Andrei Volkonski oli vene helilooja ja klavessinist. Ta oli üks silmapaistvamaid klavessiinimängijaid Nõukogude Liidus ning oluline vanamuusika propageerija. Ta oli vanamuusikaansambli Madrigal asutaja 1965. aastal. Minnes vastuollu tolleae ...

Grigori Petrovitš Volkonski

Vürst Grigori Petrovitš Volkonski 1808 Peterburi – 6. mai 1882 Nice) oli Venemaa riiginõunik ja õukondlane. Volkonskite vürstisuguvõsast põlvnev Grigori Volkonski oli feldmarssal Pjotr Mihhailovitš Volkonski 1776–1852 ja Sofia Grigorjevna Volkons ...

Mihhail Volkonski

Vürst Mihhail Volkonski 1891 Keila-Joa – 18. september 1961 Moskva) oli vene laulja. Ta sündis Keila-Joal, tema isa oli vürst Pjotr Volkonski, ema vürstinna Jekaterina Šahhovskaja jalaväekindral vürst Aleksei Šahhovskoi tütar. Ta on laulnud Belgr ...

Akadeemiline Karjala Selts

Akadeemiline Karjala Selts oli Soome selts, mis eksisteeris 1922-1944. Selts taotles Ida-Karjala ühendamist Soomega ja toetas Suur-Soome ideed. Selts oli kommunismi vastu. Seltsi kuulusid peamiselt entusiastlikud üliõpilased, samuti haritlased.

Hiitola

Hiitola on küla Venemaal Karjala Vabariigi Lahdenpohja rajoonis, alates 2006. aastast Hiitola külaasunduse keskus. Enne 1944. aastat kuulus Soomele ja oli Hiitola valla keskus. Hiitolat läbib Viiburi–Joensuu raudtee ja see on Peterburi–Hiitola ra ...

Impilahti vald

Impilahti on endine Soome vald Karjalas Laadoga põhjakaldal. Impilahti valla keskasula oli Pitkäranta. 1939 oli Impilahti pindala 904.3 km² ja rahvaarv 12 891. Aastal 1944 liideti Nõukogude Liiduga. Suurem osa endisest vallast kuulub Pitkäranta r ...

Karjala ANSV

Karjala ANSV oli autonoomne nõukogude sotsialistlik vabariik Vene SFNV ja Vene NFSV koosseisus aastatel 1923–1940 ja 1956–1991. Karjala ANSV moodustati 25. juulil 1923 varasema Karjala Töörahva Kommuuni asemel. Aastatel 1940–1956 oli Karjala liid ...

Karjala ANSV vapp

Karjala ANSV vapp oli Vene NFSV haldusüksuse Karjala ANSV vapp. 1923. aastal moodustatud Karjala ANSV sai endale vapi 17. juunil 1937. See oli Vene NFSV vapp, millele olid lisatud tähtede "РСФСР" alla vene-, soome- ja karjalakeelne kiri "Karjala ...

Karjala Rahva Liit

Karjala Rahva Liit on Karjala vabariigis tegutsev ühiskondlik organisatsioon, mis tegeleb karjala kultuuri ja karjala keele säilitamise ja arendamisega. Aastast 2014 juhib liitu Natalja Vorobei. Liit asutati 25. mail 1989. Liit on karjalaste ajal ...

Karjala Vabariigi vapp

Karjala Vabariigi vapil kujutatakse tagajalgadel seisvat karu Karjala Vabariigi lipu värvide taustal. Vapil sümboliseerib punane valatud verd, helesinine Karjala jõgesid ja järvi ning roheline metsi. Vapi kuldne raam kujutab vasakul pool kuuse- j ...

Karjala-Soome NSV

Karjala-Soome NSV oli NSV Liidu 1. järgu haldusüksus aastatel 1940–1956. Hiljem kuulus see Karjala ANSV-na Vene NFSV koosseisu. Karjala-Soome NSV moodustati 1940. aastal pärast Soome–Nõukogude sõda Talvesõda vastukaaluna nõudena Soome vallutamata ...

Karjala-Soome NSV lipp

Karjala-Soome NSV lipp oli NSV Liidu haldusüksuse Karjala-Soome NSV lipp. Esimene lipp, 1940 – 1953 oli punane, mille vardapoolses ülanurgas oli soomekeelne kiri "Karjalais-Suomalainen SNT", selle all aga venekeelne kiri "Карело-Финская ССР" ning ...

Karjala-Soome NSV vapp

Karjala-Soome NSV vapp oli NSV Liidu haldusüksuse Karjala-Soome NSV vapp. 1940. aastal moodustatud Karjala-Soome NSV sai endale vapi 8. juulil 1940, sellel oli kujutatud mägede, metsade ja järvede tagant tõusvat päikest, mille kiirtes olid ristat ...

Karjalan Sanomat

Karjalan Sanomat on Karjala Vabariigis Petroskois ilmuv soomekeelne ajaleht. Ajaleht on asutatud 1920. aastal ja on mitu korda nime vahetanud. Aastatel 1920–1923 oli ajalehe nimi Karjalan Kommuuni, 1923–1937 Punainen Karjala, 1937–1940 Sovetskoi ...

Karjalased

Karjalased on läänemeresoome rahvas, kelle traditsiooniline asuala on Karjalas. Karjala keelt oskab tänapäeval vaid osa karjalastest.

Kirvu vald

Kirvu vald oli vald Soomes Karjala kannasel. Vald moodustati 1871. Valla pindala oli 650.9 km² ja seal elas 8721 inimest 1939. Talvesõja tagajärjel loovutas Soome selle ala Venemaale. Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi jäävad valla alad Leningradi o ...

Kurkijoki

Kurkijoki on asula Venemaal Karjala Vabariigi Lahdenpohja rajoonis, Kurkijoki maaomavalitsuse halduskeskus. Varem oli see Soome Kurkijoki valla kirikuküla. Kurkijoki paikneb 42 km Lahdenpohjast lõuna suunas. Elanike arv oli 1503 2017. Peamine ela ...

Kurkijoki vald

Alho, Aromäki, Elisenvaara, Haapavaara, Haavikko, Huutomäki, Hämeenlahti, Ihojärvi, Kannansaari, Korpisaari, Kuuppala, Lapinlahti, Lepousmäki, Levonpelto, Lopotti, Luhovaara, Marianvaara, Metsikko-Jokiranta, Mikrilä, Oksentiinmäki, Otsanlahti, Po ...

Valamo klooster

Valamo klooster on õigeusu mungaklooster Venemaal, mis asub Karjalas Laadoga järve Valamo saarestiku saartel. Klooster asutati 14. sajandi lõpus. 2015. aasta seisuga oli kloostris 200 munka.

Äänisjärve kaljujoonised

Äänisjärve kaljujoonised on Äänisjärve-äärsetele kaljudele raiutud kujundid ja märgid. Sarnaseid petroglüüfe leidub ka Võgi jõe alamjooksu saartel Valge mere ääres ja Koola poolsaarel Kanozero järve saartel ja kaldakaljul. Paarikümnekilomeetrisel ...

2009. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

Eurovisiooni lauluvõistlus 2009 oli 54. Eurovisiooni lauluvõistlus, mis toimus 2009. aasta 12., 14. ja 16. mail Venemaa pealinnas Moskvas. Lauluvõistluse korraldajaks oli Vene riiklik telekanal Pervõi kanal ning see toimus spordikompleksis Olimpi ...

Kolmainutorn

Kolmainutorn, ka Troitski torn on Moskva Kremli loodeseina keskne torn, olles läbisõidetav. Torn on saanud nime Kremli müüri taga asunud Troitse-Sergi suurkloostri kiriku järgi.

Tohtkiri nr 292

Tohtkiri nr 292 on Novgorodis arheoloogilistel väljakaevamistel 1957. aastal leitud tohtkiri, millele on kirillitsas kraabitud vanim teadaolev läänemeresoomekeelne kirjutis. Neid väljakaevamisi juhtis Artemi Artšihhovski. Ajaloolaste ja keeletead ...