ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 312

Kinnemond

Kinnemond oli šoti päritolu Rootsi aadlisuguvõsa, mille liikmetele kuulus maavaldusi ka Eesti aladel. Rootsi asunud Kinnemondid põlvnesid Šotimaa Fifei piirkonna Kinninmonti klannist Clan Kinninmont. Kinninmontide Callangei rootsi allikais Calens ...

Natt och Dag

Natt och Dag on Östergötlandi maakonnast pärit Rootsi aadlisuguvõsa. See on vanim tänaseni säilinud Rootsi aadlisuguvõsa. Selle olemasolu on dokumentaalselt teada 1280. aastast. 1625 immatrikuleeriti Rootsi rüütelkonda Nr.13. 31. detsembril 2006 ...

Oxenstierna

Oxenstierna oli rootsi aadlisuguvõsa. Arvatavaid suguvõsa esindajaid on teada juba enne 14. sajandi keskpaika, kui nad omasid suuri maa-alasid Södermanlandis ja Upplandis.

Stålhammar

Stålhammar on Rootsi aadlisuguvõsa, mis põlvneb Per Jönsson Hammarist, kes aadeldati 30. augustil 1650 Stålhammari nime all.

Tre Rosor

Tre Rosor oli Rootsi aadlisuguvõsa. Suguvõsa meesliin kadus 17. sajandi algul. Nime "Tre Rosor" kolm roosi panid genealoogid suguvõsale pärast 17. sajandit, lähtudes nime panekul vapil olevast kolmest punasest roosist. Suguvõsast on teateid alate ...

Å kihelkond

Å kihelkond on kihelkond Rootsis Östergötlandi läänis. Selle keskus on Å kirik Norrköpingi vallas Å külas. Kihelkonna pindala on 25 km², elanike arv 193 1989. Å kogudus kuulub Linköpingi piiskopkonna Vikbolandeti ja Hammarkindi praostkonna Kuddby ...

Rootsi kuninglik perekond

kuningas Karl XVI Gustav sündinud 30. aprillil1946, kuningas alates 15. septembrist 1973 Kuningas ja kuninganna kuninganna Silvia sündinud 23. detsembril 1943, kuninganna alates 19. juunist 1976 printsess Madeleine sündinud 10. juunil 1982 kroonp ...

Rootsi troonipärimisjärjekord

Rootsi troonipärimisjärjekord on troonipärimiskorra alusel koostatud järjestatud nimekiri inimestest, kellel on teoreetiline õigus Rootsi kuningriigi troonile valitseva monarhi surma või troonist loobumise korral. Nimekiri muutub sündide ja surma ...

Boriss Pankin

Boriss Pankin on endine Nõukogude Liidu diplomaat ja poliitik ning endine Venemaa diplomaat. Ta oli viimane Nõukogude Liidu välisminister 1991 ja pikaaegne Nõukogude Liidu suursaadik Rootsis.

Feldmarssal-leitnant

Austria sõjaväes oli feldmarssal-leitnandi auaste kõrgem kindralmajorist ja madalam täiskindralist.

Häme lääni jalaväerügement

Häme lääni jalaväerügement ehk Tavastehusi lääni jalaväerügement, ka Hämeenlinna jalaväerügement oli Rootsi kuningriigi sõjaväeline üksus Soomes aastatel 1626−1809.

Rootsi merevägi

Rootsi merevägi asutati ametlikult 7. juunil 1522. Rootsi merevägi on osalenud meresõjalise jõuna umbes 20 sõjas. Neist pikimad on olnud Poola-Rootsi sõda 1600–1629 ja Põhjasõda 1700-1721. Viimane sõjana käsitletav konflikt, kus merevägi osales, ...

Rootsi sõjalipp

Rootsi sõjalipp on kolme keelega Rootsi lipp, mida kasutavad Rootsi kaitsejõud ja Kaitseministeerium. Lipu proportsioonid on 1:2 arvestatud on ka keeli. Seda lippu kasutatakse ka sõjalaevude plaguna, mille proportsioonid on samad, kuid mõõtmed vä ...

SFS 1982: 269

§ 1. Rootsi lipp on sinine kollase ristiga. Rist asetseb lipu külgede suhtes risti vinkelrätt. § 2. Lipp on sirgelt lõigatud tvärskuren või kolme keelega tretungad. Sirgelt lõigatud lipu kõrgus suhtub selle pikkusesse suhtes 10:16. Sisemistel väl ...

SFS 1983: 826

Rootsi lipu värvid, mis Rootsi lipu seaduse 1982:269 § 3 kohaselt on väljal hele kesksinine ljust mellanblå ja ristil kuldkollane guldgul, määratletakse Rootsi standardis SS 019100 kasutatavate tähistuste Natural Colour System, NCS järgi järgmise ...

Curtea Nouă

Curtea Nouă ehk Uus palee oli Țara Rumânească ehk Valahhia vürstiriigi valitsejate elukoht aastatel 1776–1812, mis asus Mihai Vodă kloostri kõrval Rumeenia pealinnas Bukarestis, Dealul Spirii, praegu tuntud Arsenal e. Dealul Arsenalului nimelisel ...

Hirvesoku Maja

Hirvesoku maja on kõige kauem säilinud maja Sighișoaras, Rumeenias ja see ehitati 17. sajandil. Talle pandi selline nimi maja nurga külge kinnitatud isahirve pea tõttu.

Kool künkal (Sighișoara)

Kool künkal on õppeasutus Rumeenias Sighișoaras. See asub künka otsa viivate puidust treppide kõrval. Kool asutati aastal 1619.

Maja Kivil

Maja kivil on hoone Rumeenias Sighișoaras, mis ehitati pärast 1676. aasta suurt tulekahju. Seda kasutatakse kultuurikeskusena.

Sighișoara Veneetsia maja

Veneetsia maja on hoone Rumeenias Sighișoaras, mis sai oma nime akende kujunduse järgi, mis jäljendavad Veneetsia stiili. Hoone valmis 16. sajandil. Legend räägib, et Sighișoara linnapea armus Veneetsia neidu, kelle ta tõi Sighișoarasse. Nad olid ...

Topologi viadukt

Topologi viadukt on raudbetoonist viadukt Râmnicu Vâlcea linna ja Vâlcele küla vahel Rumeenias. 1440 meetri pikkune endine raudteesild kulgeb üle Doonau lisajõe Topologi oru ning on üks pikemaid ja kõrgemaid kogu riigis. Sillal on 39 sammast, mil ...

Transilvaania lavamaa

Transilvaania lavamaa on Kesk-Rumeenias asuv platoo, mida piiritlevad Ida-Karpaadid ja Lääne-Transilvaania mäed. Lavamaal asub Transilvaania tasandik.

Transilvaania tasandik

Transilvaania tasandik on etnogeograafiline ala Transilvaania lavamaal. Kesk-Rumeenia lagendikku piiritlevad jõed: Someșul Mare põhjas ja Someșul Mic läänes ning Mureș lõunas ja idas. Praegu on selle elanikkond segu ungarlastest ja rumeenlastest. ...

Rumeenia ungarlased

Rumeenia ungarlased on 2011. aasta rahvaloenduse järgi Rumeenia suurim vähemusrahvus, riigis on 1 227 623 ungarlast, kes moodustavad riigi elanikkonnast 6.1%. Suurem osa Rumeenia ungarlastest elab aladel, mis enne 1920. aasta Trianoni rahulepingu ...

Rumeenia peaminister

Rumeenia peaminister on Rumeenia valitsusjuht. Peaministri kandidaadi esitab Rumeenia president ja selle kinnitab parlamendi Saadikutekoda Camera Deputatilor. Alates 7. detsembrist 2020 on peaministri kohusetäitja rahvusliberaal Nicolae Ciucă.

Câmpia Turzii lennuväebaas

Câmpia Turzii lennuväebaas on sõjaväelennuväli Rumeenias Cluji maakonnas, umbes 4 kilomeetri kaugusel Câmpia Turzii linnast lõunas. Siin dislotseerub 71. lennuväebaas, mida kasutavad 711. ja 712. hävitajaeskadrill kasutatavad hävituslennukid on M ...

Rumeenia vapp

Rumeenia vapp on Rumeenia Vabariigi riigivapp. Vapp kinnitati 10. septembril 1992. See põhineb Rumeenia Kuningriigi väikesel vapil, mis oli kasutusel aastatel 1922–1947. Vapi keskne element on kuldne kotkas, kes hoiab nokas kuldristi ning küünist ...

Rumeenia Õigeusu Kirik

Rumeenia Õigeusu Kirik ehk Rumeenia patriarhaat on üks autokefaalsetest õigeusu kirikutest. Autokefaalia ehk kirikliku iseseisvuse kuulutas Rumeenia Õigeusu Kirik välja 1872. aastal, Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh tunnustas seda 1885. aa ...

Rumeenia Õigeusu Kiriku patriarh

Rumeenia Õigeusu Kiriku patriarh on Rumeenia Õigeusu Kiriku eestseisja tiitel alates 1925. aastast. Rumeenia Õigeusu Kirik kuulutati autokefaalseks 1872. aastal vastu võetud seadusega. Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh kinnitas Rumeenia kir ...

1. Detsembri Ülikool

1. Detsembri Ülikool on ülikool Rumeenias Alba Iulias. Ülikooli nimi viitab sellele, et 1. detsembril 1918 liideti Transilvaania Rumeeniaga. Leping kirjutati alla Alba Iulias. Ülikool asutati 1991.

Alexandru Ioan Cuza ülikool

Alexandru Ioan Cuza ülikool on ülikool Rumeenias Iașis. Ülikool asutati 1860. Ülikoolis õpib üle 25 000 üliõpilase 2013.

Bukaresti ülikool

Bukaresti ülikool on ülikool Rumeenias Bukarestis; ühtlasi riigi suurim ülikool. Ülikool asutati 1694 ja täieõiguslikuks ülikooliks sai 1864. Ülikoolis õpib umbes 34 000 üliõpilast 2009.

Constanța Ovidiuse Ülikool

Constanța Ovidiuse Ülikool on 1990. aastal asutatud riiklik ülikool Constanța linnas Rumeenias. Ülikoolis õpib üle 20 000 üliõpilase. Kokku valmistatakse üliõpilasi ette bakalaureuseõppes 63 erialal, magistriõppes 62 erialal ja doktoriõppes 7 eri ...

Commerzbank Tower

Commerzbank Tower on pilvelõhkuja Saksamaal Frankfurdi kesklinnas, Commerzbank AG peakorter. Hoonel on 56 korrust ja see on 259 m kõrge. Selle arhitekt on Norman Foster. Hoone ehitati aastatel 1994–1997. Commerzbank Tower on maailma esimene nn ök ...

Hockenheimring

Hockenheimring on võidusõiduringrada Saksamaal Hockenheimis. Rada asub linna idapoolses ääres. Selle geograafilised koordinaadid on 49° 19′ 40″ N, 8° 33′ 57″ E. Rada avati 25. mail 1932. Aastal 2001 ehitati rada põhjalikult ümber; seda lühendati ...

Ruhmeshalle

Ruhmeshalle on Dooria stiilis kahe tiiva ja peamise vahemikuga kolonnaadpaviljon Münchenis. 1850. aastal valminud ehitise projekteeris arhitekt Leo von Klenze endise Baieri kuninga Ludwig I heaks. See asub Müncheni linnaväljaku Theresienwiese äär ...

Römer

Römer on Saksamaal Frankfurdis asuv keskaegne hoone, mida kasutati raekojana. Römer on linna üks tähtsamaid vaatamisväärsusi. Hoone fassaad on astmikviiluna.

Tecki linnus

Tecki linnus on keskaegne mägilinnus Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal Esslingeni maakonnas Oweni linna haldusalas Albtraufi juures 773 m kõrguse Tecki mäe tipus, Kirchenheim unter Teckist edelas. Ta piirneb Bissingen an der Tecki vallaga. A ...

Altes Land

Altes Land on parandatud paduriala Alam-Saksi ja Hamburgi piirialal. Piirkond asub Hamburgist allavoolu Elbe edelakaldal ümber Stade, Buxtehude, Jorki ja Samtgemeinde Lühe. Hamburgis hõlmab see Neuenfelde, Cranzi, Francopi ja Finkenwerderi kvarta ...

Damme mäed

Damme mäed asuvad Weseri-Emsi veelahkmel: kõik ojad ja jõed, mis voolavad seljakult itta, voolavad Hunte kaudu Weserisse; need, mis voolavad läände, voolavad Hase kaudu Emsi.

Emsland

Emsland on piirkond Emsi jõe ääres Alam-Saksimaa lääneosas ja Nordrhein-Westfaleni põhjaosas. See jaguneb niinimetatud Hannoveri ja Vestfaali Emslandiks.

Hannoversche Moorgeest

Hannoveri rabaliivik on õrnalt lainjas maastik Hannoveri ja Nienburgi vahel Saksamaa Alam-Saksi liidumaal, mis katab umbes 800 km² pindala. See kuulub Loode-Saksamaa rabapiirkonda, mis katab jääajal moodustunud geestimaastiku ja mis ulatub Hollan ...

Hildesheimi mets

Hildesheimi mets paikneb Innerste kõrgustikul, osana Alam-Saksi kõrgustikust, Leine läänes, Innerste põhjas ja Lamme idas orgude vahel. Need tiheda metsaga künkad, mis külgnevad idas Saubergega ja asuvad mõni kilomeeter Vorholzist lääne-edelas, k ...

Kreis

Kreis on Saksamaa kommunaalõiguse järgi valdade ühendus ja territooriumide koondis. See haldab oma territooriumi valdade omavalitsuste printsiibil.

Kreisivaba linn

Kreisivaba linn on Saksamaa Liitvabariigis 3. järgu haldusüksus, kreisiga võrdsustatud linn. Baden-Württembergis nimetatakse neid linnkreisideks Stadtkreis. Kreisivaba linn on kommunaalne territoriaalne korporatsioon, millel on Saksamaa omavalits ...

Liidumaa

Liidumaa on Saksamaa kui liitriigi liikmesriikide nimetus. See nimetus on õigupoolest eksitav, sest ta rõhutab maade kuulumist liitu ega toonita piisavalt nende omariiklust. Saksamaa Liitvabariigi liikmesriikide korrektne ja põhiseaduslik nimetus ...

Lõuna-Saksamaa

Lõuna-Saksamaa on kindlalt piiritlemata piirkond Saksamaa lõunaosas. Reeglina loetakse Lõuna-Saksamaaks Baierit, Baden-Württembergi ja Hesseni lõunaosa Mainist lõunas, kuid mõnikord isegi Pfalzi ja Saarimaad. Saarimaa, Rheinland-Pfalz, Baden-Würt ...

Lõuna-Schleswig

Lõuna-Schleswig on ajaloolise Schleswigi hertsogkonna lõunaosa, hilisema Preisimaa Schleswig-Holsteini provintsi osa, mis 1920. aastal jäi rahvahääletuse tulemusel Saksamaale. Schleswigi hertsogi tiitli sai Saksa riigilt Lõuna-Jüütimaa krahv jarl ...

Põhja-Saksamaa

Hansa Liit on Põhja-Saksamaa linnade ajaloo ja kultuuri ühiseks osaks, ala tänapäevaseks keskuseks on Hamburg. Ajalooliselt on piirkonnas räägitud alamsaksa keelt. Põhja-Saksamaal on ajalooliselt olnud luterlik - Schleswig-Holstein on Saksamaa kõ ...

Reini hiidlinnastu

Reini hiidlinnastu on hiidlinnastu Saksamaal Reini - Ruhri - Maini piirkonnas. Administratiivselt kuulub Kesk-Euroopa suurim linnastu Nordrhein-Westfaleni liidumaa koosseisu, mille pealinn on Düsseldorf. Megapolise tuuma moodustavad omavahel kokk ...