ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 315

Bundesverband Öffentlicher Banken Deutschlands

Bundesverband Öffentlicher Banken Deutschlands on riiklike ja piirkondlike riigipankade ühendus Saksamaal. VÖB koondab Saksamaa pangandussektori 61 avalik-õiguslikku finantsinstitutsiooni. Koos teiste filiaalidega VÖB on Kesk krediidikomitee liig ...

Junge Union

Junge Union – CDU/CSU noorteühendus Saksamaal. See on suurim noorte poliitiline organisatsioon Saksamaal ja Euroopas.

Konrad Adenaueri Fond

Konrad Adenaueri Fond) on Saksamaa Kristlik Demokraatlikule Liidule lähedane fond. Fondi esimees on kunagine Euroopa Parlamendi president, praegune Euroopa Parlamendi liige Hans-Gert Pöttering. Lisaks on fondil 24 liikmest koosnev juhatus ja 24-l ...

Kraft durch Freude

Natsionaalsotsialistlik ühendus Kraft durch Freude oli poliitiline organisatsioon, mille ülesandeks oli kujundada, kontrollida ja tasalülitada saksa rahva vaba aja sisustamise viise. Organisatsioon tegutses aastatel 1933–1945, kuid enamik projekt ...

Max Plancki Ühing

Max Plancki Ühing on Saksamaa uurimisinstituute ühendav organisatsioon, kuhu kuulub ligi 80 instituuti. MPG peakontor asub Berliinis. MPG asutati 26. veebruaril 1948. MPG eelkäija oli Keiser Wilhelmi Ühing saksa keeles Kaiser-Wilhelm-Gesellschaft ...

Revolutsioonilised Rakud

Revolutsioonilised Rakud oli üks tähtsamaid vasakäärmuslikke terroriorganisatsioone Lääne-Saksamaal. Revolutsioonilised Rakud asutati 1973. aastal Lääne-Saksamaa iseseisvatest sõjaväegruppidest, nagu Autonomen ja Rote Zora. 1976. aastal kaaperdas ...

Saksa Standardiinstituut

Saksa Standardiinstituut on Saksamaa standardite keskasutus. DINi peakontor asub Berliinis. DIN loodi 22. detsembril 1917. Tänapäeval on Saksamaal üle 30 000 DINi standardi ja neid standardeid leiab peaaegu kõigist tehnika valdkondadest.

Verband kommunaler Unternehmen e.V. (VKU)

Verband kommunaler Unternehmen e.V. on organisatsioon, mis esindab Saksamaa munitsipaalettevõtete huvisid Saksamaa ja Euroopa seadusandlike organite ees. VKU ettevõtted tegelevad energeetika, veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätmekäitluse ja heako ...

2020. aasta Tüüringi valitsuskriis

Valitsuskriisi Tüüringis kutsus esile 5. veebruaril 2020 Vaba Demokraatliku Partei kandidaadi Thomas Kemmerichi valimine liidumaa presidendiks. Alates Saksamaa taasühinemisest 1990. aastal oli Tüüringi liidumaal võimul olnud Saksamaa Kristlik-Dem ...

Evangeelne Töörühm

Evangeelne Töörühm on Kristliku-Demokraatliku Liidu ja Kristliku-Sotsiaalse Liidu juurde kuuluv ühendus. EAK on evangeelsete liikmete esindus, mille eesmärgiks on dialoog evangeelsete kirikutega Saksamaal.

Liidupäev

Liidupäev on kahekojalise Saksamaa parlamendi valitav koda. Liidupäev vastab oma ülesannete poolest teiste maade parlamentide alamkojale, kuigi Saksamaa põhiseaduses ei ole sätestatud alam- ja ülemkoda. Parlamendi teiseks kojaks on Bundesrat ehk ...

Reichswehr

Reichswehr oli Saksamaa relvajõudude nimi aastatel 1919–1935. 1933. aastal pärast Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juhi Adolf Hitleri valimist Saksamaa kantsleriks taastati Saksamaal 16. märtsil 1935 maaväed Wehrmacht ja 1. juunil 1935 ...

Ipeli nõgu

Ipeli nõgu on maastikuregioon Slovakkia keskosas, mis on osa Lääne-Karpaatidest ja ühtlasi on see ka läänepoolseim osa Lõuna-Slovaki nõost. Põhjast piirab seda Krupinská planina, kirdest Ostrôžky, aga idas Lučeni nõgu. Nõgu asub Slovakkia ja Unga ...

Lučeni nõgu

Lučeni nõgu on maastikuregioon Slovakkia keskosas, mis on osa Lääne-Karpaatidest ja ühtlasi on see ka keskmine osa Lõuna-Slovaki nõost. Loodest piiravad seda Ostrôžky ja Revúca kõrgustik, sellest idas asub Rimava nõgu, läänes Ipeli nõgu. Nõost lõ ...

Lõuna-Slovaki nõgu

Lõuna-Slovaki nõgu on maastikuregioon Slovakkia lõunaosas, mis on osa Lääne-Karpaatidest ja ühtlasi ka Lučeni-Košice alangust. Selle regiooni kõrgeim tipp on Bukovina, teised kõrgemad tipud on Bučina ja Kamenná hora. Nõos asuvad Rimavská Sobota, ...

Orava (ajalooline piirkond)

Orava on ajalooline piirkond, mis jaguneb Slovakkia Žilina maakonna ja Poola Väike-Poola vojevoodkonna vahel Tatratest põhjas Orava jõe orus. Orava ajalooline keskus on alates 1683 Slovakkia linn Dolný Kubín, mida alguses nimetati ungaripäraselt ...

Pliešovce nõgu

Pliešovce nõgu on maastikuregioon Slovakkia keskosas, mis on osa Lääne-Karpaatidest ja ühtlasi on see ka osa Slovaki keskmäestikust. Nõo pikkus on 20 kilomeetrit, selle laius on 2-5 kilomeetrit ja pindala 107 km². Läbi nõo voolab Neresnica jõgi, ...

Rimava nõgu

Rimava nõgu on maastikuregioon Slovakkia keskosas, mis on osa Lääne-Karpaatidest ja ühtlasi on see ka idapoolne osa Lõuna-Slovaki nõost. Põhjast piiravad seda Slovaki karst ja Revúca kõrgustik, sellest läänes asub Lučeni nõgu, idas Bodva küngasti ...

Rožňava nõgu

Rožňava nõgu on maastikuregioon Slovakkia keskosas, mis on osa Lääne-Karpaatidest ja ühtlasi ka Slovaki maagimäestikust. Selle regiooni kõrgeim tipp on Mních, madalamad alad jäävad aga Sajó kallastele. Nõo keskosas asub Rožňava linn.

Zvoleni nõgu

Zvoleni nõgu on maastikuregioon Slovakkia keskosas, mis on osa Lääne-Karpaatidest ja ühtlasi on see ka osa Slovaki keskmäestikust. Maastik nõos ei ole tasane; seal paikneb ka mitmeid mägesid. Neist kõrgeim on Čierny Diel. Läbi nõo voolab Hroni jõ ...

Žiari nõgu

Žiari nõgu on maastikuregioon Slovakkia keskosas, mis on osa Lääne-Karpaatidest ja ühtlasi on see ka osa Slovaki keskmäestikust. Nõo pikkus on 17 kilomeetrit, maksimaalne laius 11 kilomeetrit ja pindala 120 km². Läbi nõo voolab Hroni jõgi, mille ...

LT vz.34

LT vz.34 oli Tšehhoslovakkias toodetud ja kasutusel olnud kergetank, mis oli esimene Tšehhoslovakkias armee tarbeks väljatöötatud tank. See võeti relvastusse 13. juulil 1935 ning aastatel 1934 – 1935 toodeti firmas CKD kokku 50 masinat.

Ružomberoki Katoliiklik Ülikool

Ružomberoki Katoliiklik Ülikool on ülikool, mis asub Ružomberoki linnas Slovakkias. Ülikool asutati aastal 2000. Ülikoolil on neli teaduskonda: teoloogiateaduskond asub Košices, filosoofiateaduskond, pedagoogikateaduskond ja terviseteaduskond. Se ...

Planica

Planica on org ja suusahüppekeskus Alpides Sloveenia loodeosas, Kranjska Gora linna ja talispordikeskuse lähedal. Edelas ulatub org Triglavi rahvuspargi ja Tamari suusakeskuseni. Planica on põhiliselt tuntud suusahüpete võistluspaigana. Planicas ...

Pokljuka

Pokljuka on metsaga kaetud mägismaa Sloveenia loodeosas Bledi ja Bohinji vallas. See asub 1300 meetri kõrgusel ja on osa Triglavi rahvuspargist. Mägismaa pöögi- ja kuusemetsad langetati suurelt osalt 1700. aastatel; nüüd kasvab sellel kohal põhil ...

Sloveenia Riviera

Sloveenia Riviera nimega tuntakse Aadria mere Trieste lahe ääres asuvat Sloveenia rannikuala. Sloveenia Riviera moodustab osa Istria poolsaarest ja selle pikkus on 46.6 km. Tegemist on turistide seas populaarse mereäärse sihtkohaga, mida iseloomu ...

Štajerska

Štajerska, ka Sloveenia Stüüria või Alam-Stüüria, on Sloveenia kirdeosa piirkond, mis hõlmab endise Steiermargi hertsogkonna kolmandikku selle lõunaosas. Seal elab umbes 705 000 elanikku, mis on 34.5% riigi elanikkonnast. Metsase ja künkliku regi ...

Boris Kutin

Boris Kutin on sloveenia maletegelane, rahvusvaheline organisaator. Kutin on 2014. aastast Euroopa Maleliidu ECU hoolekogu esimees. Varem on ta olnud ECU president 1998–2010 ja ECU aupresident 2011–2014, samuti on ta kuulunud FIDE presidendinõuko ...

Sloveenia vapp

Sloveenia vapp on Sloveenia Vabariigi riigivapp. Vapikilp on sinine. Alt ümbritseb seda punane ääris. Kilbi alumises osas on Aadria merd ning Sloveenia jõgesid sümboliseeriva kahe laine kohal Sloveenia kõrgeima mäe Triglavi kolm tippu. Nende koha ...

Zdravljica

Zdravljica on Sloveenia riigihümn. Žive naj vsi narodi, ki hrepene dočakat dan, Da koder sonce hodi, prepir iz sveta bo pregnan, Da rojak, prost bo vsak, Ne vrag, le sosed bo mejak! Da rojak, prost bo vsak, Ne vrag, le sosed bo mejak!

Ljubljana ülikool

Ljubljana ülikool on ülikool Sloveenias Ljubljanas. Ülikool asutati 1919. Ülikoolis õpib üle 38 000 üliõpilase.

Nova Gorica ülikool

Nova Gorica ülikool on ülikool Sloveenias Nova Goricas. Ülikool asutati 1995. Ülikoolis õpib üle 600 üliõpilase.

Primorska ülikool

Primorska ülikool on ülikool Sloveenias Koperis, Izolas ja Portorožis. Ülikool on nime saanud Primorska piirkonna järgi. Ülikool asutati 2003. Ülikoolis õpib üle 5400 üliõpilase.

Ajan Suunta

Ajan Suunta oli 1932–1944 ilmunud Soome ajaleht, mis oli erakonna Isamaaline rahvaliikumine häälekandja. Ajaleht avaldas kriitilisi artikleid ja väljamõeldisi ka Eesti kohta. Näiteks kirjutati 1933. aastal seal järgmist: "Eesti "seaduslik" valits ...

Helsingin Sanomat

Helsingin Sanomat on Soome ja Põhjamaade suurim tellitav ajaleht. Leht on Soomes tuntud ka lühendiga HS ja hüüdnimega Hesari. 2006. aastal oli lehe keskmine trükiarv nädala sees 426 117 ja pühapäeval 476 211. Lugejate arv on üle miljoni. Ajaleht ...

Ilta-Sanomat

Ilta-Sanomat on Soome suurima levikuga tabloidleht. Ajalehte hakati välja andma 1932. aastal ja nüüd on see Helsingin Sanomate järel Soome suuruselt teine ajaleht. Ilta-Sanomat ilmub kuuel päeval nädalas ja selle argipäevane keskmine trükiarv on ...

Iltalehti

Iltalehti on Soome tabloidleht. Ajalehte hakati välja andma 1980. aastal ning see ilmub kuuel päeval nädalas. Lehe keskmine trükiarv argipäeviti on 133 007.

Kaleva (ajaleht)

Kaleva on Soome sõltumatu päevaleht, mis ilmub Oulus. Ajaleht ilmub seitsmel päeval nädalas. 2013. aastal oli lehe keskmine trükiarv 69 540, leht on tiraažilt Soomes neljas. Ajalehe asutas Juho Raappana aastal 1899. Alates 14. veebruarist 2015 il ...

Kansan Uutiset

Kansan Uutiset on Helsingis ilmuv soomekeelne ajaleht, Vasakliidu häälekandja. Ajaleht hakkas ilmuma 1957. aastal, kui ühendati Soome Kommunistliku Partei häälekandja Työkansan Sanomat ja Soome Rahva Demokraatliku Liidu häälekandja Vapaa Sana. Ne ...

Lapin Kansa

Lapin Kansa on Soomes Lapi maakonnas Rovaniemis ilmuv soomekeelne ajaleht. Ajaleht ilmub seitsmel päeval nädalas. Lapin Kansa asutati 1928. aastal Maaliidu Ida-Lapi häälekandjana. 1958. aastast on Lapin Kansa poliitiliselt sõltumatu ajaleht. Alat ...

Pohjolan Sanomat

Pohjolan Sanomat oli Soomes Lapi maakonnas Kemis ilmuv soomekeelne ajaleht. Pohjolan Sanomatel olid kontorid Kemis ja Tornios. Ajaleht ilmus viiel päeval nädalas. Ajaleht asutati 1915. aastal. 1918–1964 oli Pohjolan Sanomat Maaliidu ja alates 196 ...

Uusi Suomi

Uusi Suomi oli ajaleht, mis ilmus Soomes aastatel 1919–1991. Kuni 1976. aastani oli Uusi Suomi Rahvusliku Koonderakonna häälekandja, seejärel sõltumatu parempoolne ajaleht. Lehe viimane peatoimetaja oli Jarmo Virmavirta.

Kesäranta

Kesäranta on Soome peaministri residents Helsingis Meilahtis. Kesäranta oli algselt arhitekt Frans Ludvig Caloniuse suvevilla. Hoone valmis 1873 ning sai nimeks Villa Bjälbo. Hiljem sai see nimeks Kesäranta.

Lepikon torppa

Lepikon torppa on Urho Kekkose sünnikodu Pielavesi vallas paari kilomeetri kaugusel Pielavesi kirikukülast. Maja aadress on Urho Kekkosentie 121 ja geograafilised koordinaadid 63°13′17″N, 26°47′01″E. Torppa tähendab selles nimes torparimaja. Lepi ...

Mäntyniemi

Mäntyniemi on Soome Vabariigi presidendi ametlik residents. Mäntyniemi valmis 1993. aastal ning see paikneb Helsingis Meilahtis. Hoone on projekteerinud arhitektid Reima Pietilä ja Raili Pietilä ning seal on elanud presidendid Mauno Koivisto, Mar ...

Näsinneula

Näsinneula on vaatetorn Soomes Tamperes. Torn ehitati aastatel 1970–1971. Selle on projekteerinud arhitekt Pekka Ilveskoski. Torni kõrgus on 168 meetrit; see on Põhjamaade kõrgeim vaatetorn. Torn avati 1971. aastal ja see asub Särkänniemi lõbustu ...

Presidendiloss (Helsingi)

Presidendiloss on Soome Vabariigi presidendi residents Helsingis Kruununhaka linnaosas Kauppatori servas. Igal aastal 6. detsembril leiab presidendilossis aset pidulik iseseisvuspäeva vastuvõtt, mis on suurim sündmus lossis kogu aasta jooksul.

Airisto

Airisto on laiem ja lagedam mereala Turu saarestikus Turu lähedal. See on põhja–lõunasihiline, pikkusega paarkümmend kilomeetrit ja sügavusega kuni 80 meetrit.

Karjala kannas

Karjala kannas on Soome lahe ja Laadoga järve vahele jääv maismaa-ala. Maakitsuse lõunapiiriks loetakse Neeva jõge ja loodes on piir Viiburi lahe äärmise paruka juurest, Soomevete põhjast Laadoga läänepoolseima punktini.

Suur-Helsingi

Suur-Helsingi on regioon Soome lõunaosas, mille moodustab neli linna: Helsingi, Espoo, Kauniainen ning Vantaa. 2010. aasta septembris elas Suur-Helsingis umbes 1 043 000 inimest, mis tähendab seda, et iga viies soomlane elab Suur-Helsingi regioonis.