ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 354

Nikolai Berdjajev

Nikolai Berdjajev oli vene poliitiline ja religioosne filosoof, üks eksistentsialismi alusepanijaid Venemaal. Paljude kaasaegsete arvates oli ta mõtleja, kes suutis teistest enam ellu viia 20. sajandi alguse vaimse taassünni ideed. Algul oli ta m ...

Jevgeni Bobrov

Jevgeni Aleksandrovitš Bobrov oli vene filosoof, kirjandus- ja filosoofiaajaloolane, Gustav Teichmülleri õpilane. Enda filosoofiadoktriini nimetas ta kriitiliseks individualismiks.

Bernard Bõhhovski

Bernard Emmanuilovitš Bõhhovski oli vene nõukogude filosoof. Filosoofiadoktor, professor. Lisaks dialektilisele materialismile keskendus ta neotomismile ning George Berkeley, Soren Kierkegaardi, Ludwig Feuerbachi ja Schopenhaueri filosoofiale. 3- ...

Aleksandr Dugin

Aleksandr Geljevitš Dugin on vene filosoof, ideoloog, politoloog ja poliitik. Dugin on kaasaegse traditsionalismi, eurasianismi ja natsionaalbolševismi üks peamisi ideolooge. Ta on olnud kolme neid suundi esindava poliitilise liikumise Natsionaal ...

Aleksandr Herzen

Aleksandr Ivanovitš Herzen 1812 Moskva – 21. jaanuar 1870 Pariis) oli Vene läänemeelne kirjanik, filosoof ja revolutsionäär, keda tuntakse Vene sotsialismi rajajana. Herzeni isa oli rikas mõisnik Ivan Aleksejevitš Jakovlev 1767–1846. Ema oli 16-a ...

Ivan Iljin

Ivan Aleksandrovitš Iljin oli vene filosoof ja publitsist. Iljin pärines Moskva aristokraatide perekonnast. 1906. aastal lõpetas Keiserliku Moskva Ülikooli õigusteaduskonna ning jäi sinna tööle. 1909. aastast töötas ta eradotsendina. 1918. aastal ...

Sofja Janovskaja

Sofja Aleksandrovna Janovskaja oli nõukogude matemaatik, filosoof, pedagoog ja nõukogude matemaatikafilosoofia koolkonna looja. Janovskaja on läinud ajalukku eelkõige kahe saavutusega. Ta avastas Karl Marxi matemaatilised käsikirjad, mille vene t ...

Erik Judin

Erik Grigorjevitš Judin oli Venemaa filosoof, Moskva metodoloogiaringi üks liidreid. Tema põhilised uurimisalad olid tänapäeva metodoloogia loomus ja eripärad, süsteemkäsitus ning tegevus.

Vladimir Kantor

Vladimir Kantor on vene kirjandusteadlane, filosoof ja kirjanik. Ta lõpetas 1969. aastal Moskva Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonna ja 1973. aastal aspirantuuri Kunstide Ajaloo Instituudis. Alates 1974. aastast töötab ta ajakirjas Voprosõ fil ...

Pavel Kopnin

Pavel Vassiljevitš Kopnin - 27. juuni 1971, Moskva) oli vene ja ukraina filosoof, filosoofiateaduste doktor, professor, NSV Liidu Teaduste Akadeemia korrespondentliige, Ukraina NSV Teaduste Akadeemia akadeemik. Käsitles tänapäevaseid tunnetusteoo ...

Aleksei Kozlov (filosoof)

Aleksei Aleksandrovitš Kozlov 1831 Moskva – 12. märts 1901 Peterburi) oli vene filosoof. Ta oli Gustav Teichmülleri õpilane. Teichmüllerilt päritud personalistlik filosoofia avaldas Kozlovi kaudu mõju reale vene filosoofidele – Jevgeni Bobrov, Se ...

Pavel Kuznetsov

Pavel Veniaminovitš Kuznetsov on vene filosoof, kirjanik, kirjanduskriitik ja publitsist. Rea vene ja lääneeuroopa filosoofia- ja kirjandusajalugu käsitlevate teoste autor. On avaldanud artikleid ajakirjades Voprossõ Filosofii, Zvezda, Novõi Mir, ...

Nikolai Losski

Nikolai Losski 1870 Krāslava – 24. jaanuar 1965 Pariis) oli vene filosoof. Ta pagendati aastal 1922 Nõukogude Venemaalt, elas 1922–1942 Prahas, 1942–1945 Bratislavas. aastast 1947 USA-s New Yorgis. Nikolai Losski suri 24. jaanuar 1965 Pariisis, t ...

Boriss Mejerovski

Boriss Vladimirovitš Mejerovski oli vene filosoof, Lääne-Euroopa filosoofia ja teadusliku ateismi teooria spetsialist. Filosoofiadoktor, professor. Üks "Ateistliku sõnaraamatu" autoreid. Ta on uurinud eelkõige Valgustusaja filosoofiat ning inglis ...

Vassili Nalimov

Vassili Nalimov oli komi rahvusest Venemaa filosoof ja statistik. Ta osales Eestis mitmel teoreetilise bioloogia ja matemaatilise statistika üritusel 19870ndail ja 1980ndail aastail.

Igor Narski

Igor Sergejevitš Narski oli vene filosoof, filosoofia ajaloo spetsialist, silmapaistev nõukogude kultuuri tegelane. Filosoofiadoktor, professor. Eesti keeles on ilmunud Narski sulest David Humei, Gottfried Wilhelm Leibnizi ja Immanuel Kanti elulood.

Mihhail Ovsjannikov

Mihhail Fedotovitš Ovsjannikov oli vene nõukogude filosoof. Moskva Riikliku Ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan, filosoofiadoktor, professor. Tuntud eelkõige Hegeli spetsialistina. Ta lõpetas aastal 1939 Moskva riikliku pedagoogilise instituudi ...

Grigori Pomerants

Grigori Solomonovitš Pomerants oli juudi päritolu Vene kirjandusteadlane, kultuuriteoreetik, filosoof ja õiguskaitsja. Grigori Pomerants sündis 13. märtsil 1918 Vilniuses. 1940 lõpetas Moskva Ajaloo-, Filosoofia- ja Kirjandusinstituudi vene kirja ...

Vadim Rudnev

Vadim Petrovitš Rudnev on vene semiootik ja filosoof. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli vene keele ja kirjanduse erialal, Juri Lotmani õpilasena. Kirjutab muuhulgas psühholoogia, psühhiaatria ja psühhoteraapia teemadel.

Vadim Sadovski

Vadim Sadovski oli vene filosoof. Filosoofiadoktor, professor. Süsteemiteooria edendajaid Venemaal. Ta lõpetas aastal 1956 Moskva Riikliku Ülikooli filosoofiateaduskonna.

Vassili Sokolov

Vassili Vassiljevitš Sokolov oli vene filosoof ja filosoofiaajaloolane, Lääne-Euroopa filosoofia spetsialist, keskendus eriti Spinoza uurimisele. Lõpetas Moskva Riikliku Ülikooli filosoofiateaduskonna 1943. aastal. Teeneline professor, Venemaa lo ...

Galina Streltsova

Galina Jakovlevna Streltsova on vene filosoof ja filosoofiaajaloolane, Moskva Riikliku Ülikooli teeneline professor ja Mihhail Lomonossovi preemia laureaat, kes on tuntud eelkõige Blaise Pascali spetsialistina. Lõpetas Moskva Riikliku Ülikooli fi ...

Georgi Štšedrovitski

Georgi Štšedrovitski oli vene filosoof ja metodoloog. Moskva metodoloogiakoolkonna asutaja ja juht. Ta töötas välja nn ODI mängu ehk "Štšedrovitski mängu", oli umbes 100 mängu peakorraldaja. On teada Georgi Štšedrovitski viibimisest Tartus ja Kää ...

Vadim Vassiljev

Vadim Valerjevitš Vassiljev on vene filosoof. Ta töötab 2003. aastast Moskva Riikliku Ülikoolis filosoofiaprofessorina. Tema peamised uurimisalad on uusaja filosoofia, analüütiline filosoofia, metafüüsika, eetika ja teadvusefilosoofia. Tal on uur ...

Anatoli Vetrov

Anatoli Aleksejevitš Vetrov oli Venemaa filosoof ja semiootik. Ta lõpetas Moskva Riikliku Ülikooli. Aastast 1971 kuni surmani töötas TA filosoofia instituudis peegeldusteooria ja tänapäeva filosoofilise tunnetuse sektoris сектор теории отражения ...

Dmitri Volkov

Dmitri Borissovitš Volkov on vene ettevõtja, filosoof ja metseen. Kaasates välisinvestoreid, asutas ta 1998. aastal teistel andmetel 2003 infotehnoloogia valdkonnas tegutseva valdusühingu Social Discovery Ventures, mis on osalenud investorina ena ...

Vene keel

Vene keel on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel. Valdav osa vene keelt emakeelena rääkijaid elab Venemaal. Suuremad vene keelt emakeelena rääkijate kogukonnad on veel Ukrainas, Kasahstanis, Valgevenes, Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides. 2005. a ...

Dali sõnaraamat

Vene keele seletav sõnaraamat oli Vladimir Dali koostatud vene keele sõnaraamat; ühtlasi üks mahukamaid vene keele sõnaraamatuid. Raamat ilmus 1863–1866 neljas köites. Raamat sisaldab umbes 200 000 sõna ja umbes 30 000 vanasõna, kõnekäändu, mõist ...

Vene tähestik

Vene tähestik on kirillitsal põhinev tähestik, mida kasutatakse vene keele kirjutamiseks. Viimane suurem kirjareform toimus aastatel 1917–1918, mil tähestikust eemaldati neli tähte І і,Ѣ ѣ,Ѳ ѳ,ѵ ja lisati kaks tähte "ё" ja "й" Tänapäeval kuulub v ...

Venekeelne Vikipeedia

Venekeelne Vikipeedia on Vikipeedia venekeelne versioon. Ta kuulutati välja 11. mail 2001 ja sai alguse 20. mail 2001. Venekeelne Vikipeedia on artiklite arvult 7. kohal. Seal on 1 716 646 artiklit ja 6 544 710 lehekülge. Seal on 2 962 052 regist ...

Ѣ

ѣ on kirillitsa täht, mis tähistas vanaslaavi ja vanavene keeles pikka täishäälikut. Tänapäeva vene keeles kasutatakse Ѣ asemel tähte E ja ukraina keeles tähte I. Venemaal kasutati jätti kuni bolševike vene keele õigekirja reformini 1918. aastal, ...

Anna Karenina

Anna Karenina on vene kirjaniku Lev Tolstoi romaan, mis esmakordselt avaldati aastail 1875–1877 järjejutuna ajakirjas Russki Vestnik, kuid ajakirja toimetaja Mihhail Katkovi tülide tõttu Tolstoiga ei avaldatud romaani täies mahus. Aastal 1878 töö ...

Idioot (Dostojevski)

Rogožin kannatas ära kaks kuud peaajupõletikku, ja kui paranes, siis ka kohtuprotsessi. Kohtus tunnistas Rogožin kõik ausalt üles, kuid ei vaielnud vastu oma advokaadile, kes üritas tõendada, et Rogožini kuritegu oli peaajupõletiku tagajärg, et h ...

Peterburg

"Peterburg" on Andrei Belõi sümbolistlik romaan, mis ilmus aastatel 1913–1914 ning ümbertöötatuna ja lühendatuna 1922. aastal. Romaani tegevus toimub Peterburis 1905. aasta revolutsiooni ajal. Peategelane on noor revolutsionäär Nikolai Apollonovi ...

Vaikne Don

"Vaikne Don" on Mihhail Šolohhovi romaan. Šolohhov alustas "Vaikse Doni" kirjutamist Vjošenskaja staniitsas, kuhu ta aastal 1926 elama asus. Romaan ilmus neljas köites 1928 1. ja 2. köide, 1932 3. köide, 1940 4. köide). Romaanil on perekonnakroon ...

Ülesküntud uudismaa

"Ülesküntud uudismaa" on vene kirjaniku Mihhail Šolohhovi romaan, mis kirjeldab kollektiviseerimist Doni jõe äärses külas. Romaan koosneb kahest osast, millest esimene osa ilmus 1932 ja teine 1959. Romaanis on värvikalt kujutatud erinevaid inimtü ...

Jakster Tjaštenja

Jakster Tjaštenja on Mordvas Saranskis ilmuv mokšakeelne lasteajakiri. Ajakiri ilmub alates 1932. aastast sagedusega üks kord kuus. Aastatel 1933–1941 oli ajakirja nimi Jakster Galstuk Punane Rätik. 1964. aastal taastati väljaanne ajakirja Mokša ...

Katorga i Ssõlka

Katorga i Ssõlka oli Moskvas aastatel 1921–1935 ilmunud ajalooteemaline ajakiri, mis käsitles revolutsioonilise võitluse ajalugu ja tsaarivõimude repressiivpoliitikat. Ajakirja andis välja Üleliiduline Endiste Poliitvangide ja Asumiselesaadetute ...

Krokodil

Krokodil asutati 1922. aastal ajalehe Рабочая газета Tööliste leht lisana ja seda anti välja kõrvuti paljude teiste satiiriajakirjadega nagu Заноза Pind või Kiusupunn, Прожектор Prožektor jt. Ajakiri ilmus kolm korda kuus. Tiraaž oli kuni 6.5 mil ...

Mokša (ajakiri)

Mokša on Mordvas Saranskis ilmuv mokšakeelne kirjandus- ja kultuuriajakiri. Ajakiri ilmub alates 1928. aasta märtsist. Aastatel 1931–1941 kandis ajakiri nime Kolhozon Erjaf Kolhoosi Elu. Aastatel 1941–1956 ajakiri ei ilmunud. 1956. aastal taastat ...

Ogonjok

Ogonjok on Venemaa ajakiri, mille esimene number ilmus 1899. aastal. Ajakirja toimetus asub Moskvas. Ajakirja annab aastast 2009 välja Kommersant Publishing Group. Ajakirja esimene number ilmus 21. detsembril 1899 ukj. 1918. aastal lõpetas ajakir ...

Ontšõko

Ontšõko on Mari Eli Vabariigis Joškar-Olas ilmuv marikeelne kirjandus-ja kultuuriajakiri. Ajakiri ilmub alates 1926. aastast. Ajakiri on kandnud ka nimesid U vii, Rodina vertš, Marii almanah. 2017. aastast on ajakirja peatoimetaja Igor Popov.

Oskolki

Oskolki oli ajakiri, mis ilmus Venemaal Peterburis aastail 1881–1916. Ajakiri ilmus korra nädalas ning oli liberaalse hoiakuga kirjanduslik-kunstiline huumoriajakiri. Esimene peatoimetaja oli Roman Golike. Aastal 1882 sai peatoimetajaks Nikolai L ...

Patšemõš

Patšemõš on Mari Eli Vabariigis ilmuv marikeelne huumori- ja satiiriajakiri. Ajakirjal on ka venekeelne paralleelväljaanne Ossa. Ajakiri ilmub alates 1958. aastast, ilmumissagedus on üks kord kuus. Ajakirja tiraaž on 2000 eksemplari.

Russki Newsweek

Russki Newsweek oli aastatel 2004–2010 Moskvas ilmunud venekeelne uudisteajakiri. Russki Newsweek hakkas ilmuma juunis 2004 Saksamaa kirjastuskontserni Axel Springer AG Venemaa tütarettevõtte Axel Springer Russia väljaandena sagedusega üks kord n ...

Sjatko

Sjatko on Mordvas Saranskis ilmuv ersakeelne kirjandus- ja kultuuriajakiri. Ajakiri ilmub alates 1929. aastast. Sõja ajal ilmus ajakirja asemel almanahh Iznjamo Võit. 1956. aastal taastati ajakiri nime Suran Tolt Sura Tuled all. 1965. aastal anti ...

Sovetiš Heimland

Sovetiš Heimland oli Moskvas aastatel 1961–1991 ilmunud jidišikeelne kirjanduslik, kultuurilooline ja ühiskondlik-poliitiline ajakiri, NSV Liidu Kirjanike Liidu häälekandja. Kuni 1965. aastani ilmus ajaleht kord kahe kuu jooksul, alates 1965. aas ...

Za Ruljom

Za Ruljom on Moskvas alates 1928. aasta aprillist ilmuv autoajakiri. Sõja tõttu katkes ajakirja ilmumine 1941. aastal, uuesti hakkas ajakiri ilmuma 1956. aastal. Ajakiri ilmub üks kord kuus, 2010. aastal oli tiraaž 460 000 eksemplari.

Živaja Starina

Živaja Starina on 1992. aastal Riikliku Vene Folkloori Keskuse asutatud folkloristika ja pärimuskultuuri ajakiri, mis hakkas ilmuma 1994. aastal ja jätkab aastatel 1890–1917 ilmunud samanimelise ajakirja ülesannete ja temaatikaga. Ajakiri keskend ...

Tšajan

Tšajan on Tatarstanis Kaasanis ilmuv huumori- ja satiiriajakiri. Ajakiri ilmub tatari ja vene keeles üks kord kuus. Ajakiri hakkas ilmuma 1923. aasta jaanuaris. Seoses sõja algusega katkes ilmumine 1941. aasta suvel, see taastati 1951. aasta dets ...