ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 373

Idatalvike

Idatalvike on talvikese alamliik. Ta on levinud Venemaa lääneoblastitest ja Balkani poolsaare idaosast kuni Kaukasuse, Altai, Baikali ja Mongooliani. Ta erineb meil tavalisest talvikese nominaatvormist sulestiku heledama värvuse järgi. Idatalvike ...

Maasirk

Maasirk on perekond linde tsiitsitajalaste sugukonnast. Selle perekonna liigid elavad üksnes Galápagose saartel. Tänu Charles Darwini uurimistööle said nad laialt tuntuks kui Darwini vindid. Darwin oletas, et kõik maasirgud on põlvnenud ühest eel ...

Tsiitsitaja

Tsiitsitaja on tsiitsitajalaste sugukonda kuuluv linnuperekond. Eestis on seitse liiki tsiitsitajaid: Väiketsiitsitaja Emberiza pusilla Mustpea-tsiitsitaja Emberiza melanocephala Kuldtsiitsitaja Emberiza aureola Põhjatsiitsitaja Emberiza rustica ...

Tuulaslased

Tuulaslased on lindude sugukond värvuliste seltsist. Sugukonnas on 20 liiki peamiselt Australaasias levinud peamiselt vareselaadseid linde. Sugukonna süstemaatika on keeruline. Üldiselt on sugukonda Artamidae peetud kuuluvaks ainult perekonda Art ...

Karravong

Karravong on Cracticidae või tuulaslaste sugukonda kuuluv Austraalia endeemne lindude perekond. Nimetus karravong on onomatopoeetiline ja tuleb pugal-karravongi häälitsusest. Karravongid on vareslaste kauged sugulased. Karravongidel on tume sules ...

Tuulas

Tuulased on levinud Indias, Sri Lankal, Lõuna-Hiinas, Kagu-Aasias, Filipiinidel, Palaul, Indoneesias, Uus-Guineas, Melaneesias, Austraalias ja Fidži saartel. Tuulaseid on umbes kümme liiki.

Varblaslased

Varblaslased on lindude sugukond, mis kuulub värvuliste seltsi. Sellesse sugukonda kuulub 11 perekonda kokku 51 liigiga. Eestis esineb kaks liiki varblaslasi, need kuuluvad perekonda varblane.

Vareslased

Esimesed teadaolevad vareslased pärinevad keskmiotseenist 17 miljonit aastat tagasi. Nad kuuluvad väljasurnud perekondadesse Miocorvus leitud Prantsusmaalt ja Miopica Ukrainast, mis võivad olla tänapäeva vareslaste esivanemad, aga see võib olla l ...

Laanenäär (perekond)

Laanenäär on Euraasias ja Põhja-Ameerikas levinud kolme liigiga perekond vareslaste sugukonnast. Ameerika laanenäär Perisoreus canadensis Laanenäär Perisoreus infaustus Hiina laanenäär Perisoreus internigrans

Mustvares

Mustvares on liik linde varese perekonnast. Pikka aega käsitleti hallvarest ja mustvarest ühe liigi kahe alamliigina Corvus corone cornix ja Corvus corone corone, kuivõrd nad kokkupuutealal omavahel ristuvad. Mustvares pesitseb Mandri-Euroopa lää ...

Mänsak (perekond)

Mänsakute perekonda kuulub kolm liiki: Nucifraga multipunctata Gould, 1849 - kašmiiri mänsak. Nucifraga caryocatactes Linnaeus, 1758 - mänsak Nucifraga columbiana Wilson, A, 1811 - hallmänsak

Seedrimänsak

Seedrimänsak on mänsaku alamliik. Ta elab Siberi taigas Uuralitest idas kuni Vaikse ookeani rannikuni, ja Sahhalini saarel. Seedrimänsaku põhitoit on seedermänni seemned. Seemnete ikaldusaastatel rändab ta suurte parvedena lääne suunas. Eestis on ...

Vares

Eestis elavad järgmised vareseliigid: Hakk Corvus monedula Künnivares Corvus frugilegus Ronk ehk kaaren Corvus corax Hallvares Corvus cornix

Araabia vadavilbas

Araabia vadavilbas on vilbaslaste sugukonda ja vadavilbase perekonda kuuluv värvuline. Ta elab peamiselt Araabia poolsaare lõunaosas. Araabia vadavilbase käitumist ja morfoloogiat uurides sõnastas Iisraeli evolutsioonibioloog Amots Zehavi 1970nda ...

Vintlased

Vintlased on lindude sugukond värvuliste seltsist. Vintlased on suur rühm jämeda nokaga linde. Nad on jässaka keha, ümara pea ja lühikese kaelaga. Tiivad on keskmise pikkusega. Sulestik on paks, tihe ja tavaliselt kirev. Mõnel troopikaliigil on p ...

Käbilind

Käbilind on linnuperekond vintlaste sugukonnast. Käbilindude nokk on ristamisi üksteisest üle ulatuvate otstega. Käbilinnud elavad põhjapoolkeral. Nad on hulgulinnud ja nende liikumised sõltuvad okaspuude seemnete saagikusest. Nad alustavad pesit ...

Ohakalind (perekond)

Ohakalind on linnuperekond vintlaste sugukonnast. Selle perekonna liigid on levinud Euraasias, Aafrika põhja- ja kirdeosas ja mõlemal Ameerika mandril. Ohakalindu ja rohevinti on introdutseeritud Ameerikasse, Austraaliasse ja Uus-Meremaale. Eesti ...

Šoti käbilind

Šoti käbilind on linnuliik vintlaste sugukonnast käbilinnu perekonnast. Elab paikselt Šotimaa männikutes. Välimuse poolest on ta nagu männi-käbilind, kuid natuke väiksema nokaga ja alanoka tipp võib külgvaates olla nähtav. Paljusid isendeid pole ...

Vint (perekond)

Vint on lindude perekond vintlaste sugukonnast. Eestis elavad järgmised perekonda kuuluvad liigid: Metsvint Fringilla coelebs Põhjavint Fringilla montifringilla

Västriklased

Västriklased on saledate väheldaste putuktoiduliste värvuliste sugukond. Liike on sugukonnas kokku umbes 65. Västriklased eelistavad elamiseks avamaastikku, osa elab ka mägedes. Västriklastel on väike pea ja peenikesed jalad, pikk saba ning peeni ...

Kiur

Kiur on västriklaste sugukonda kuuluv linnuperekond. Perekonda kuulub umbes 40 liiki. Liike: Anthus rubescens Anthus brachyurus Anthus trivialis Anthus hellmayri Anthus nyassae Anthus pallidiventris Anthus cervinus Anthus chacoensis Anthus lutesc ...

Mustpea-hänilane

Mustpea-hänilane on hänilase alamliik. Mõnes süsteemis käsitletakse teda eraldi liigina. Rohkete hübriidide esinemise tõttu on mustpea-hänilase eristamine teistest hänilase alamliikidest keeruline. Mustpea-hänilane on Eestis eksikülaline.

Põhjahänilane

Põhjahänilane on hänilase alamliik. Mõnes süsteemis käsitletakse teda eraldi liigina. Erinevalt lambahänilasest puudub põhjahänilase isaslinnul valge kulmutriip. Põhjahänilane on Eestis hajusalt levinud haudelind ja tavaline läbirändaja. Asustab ...

Tõmmu-linavästrik

Tõmmu-linavästrik on linavästriku alamliik. Ta on levinud Briti saartel ja nendega piirneva Mandri-Euroopa rannikul. Tõmmu-linavästrik on Eestis eksikülaline.

Õgija

Õgija on õgijalaste sugukonda kuuluv linnuperekond. Eestis võib kohata kuut liiki sh kahte alamliiki õgijaid: Kõnnuõgija Lanius isabellinus Punasaba-kõnnuõgija Lanius isabellinus phoenicuroides Lõuna-hallõgija Lanius meridionalis Stepi-hallõgija ...

Öösorr (perekond)

Öösorr on lindude perekond öösorriliste seltsis. Eesti esineb üks selle perekonna liik – öösorr Caprimulgus europaeus. Euroopas esineb veel punakael-öösorr Caprimulgus ruficollis, kelle levila on Pürenee poolsaarel. 2010. aastal moodustati varem ...

Ahv

Ahvideks nimetatakse teatud liike ja liikide rühmi esikloomaliste seltsis, eelkõige infraseltsis Simiiformes. Strepsiriinseid primaate ja teisi esikloomaliste taksoneid ei nimetata ahvideks. Kladistiliselt on ka inimahvlased ahvid, kuid ajaloolis ...

Inimahvlased

Hominoidea on esikloomaliste ülemsugukond, millesse kuulub ka inimene. Inimahvid jagunevad kahte sugukonda: Inimlased Hominidae on orangutanid, gorillad, šimpansid ja inimesed, tuntud kui "suured inimahvid". Gibonlased Hylobatidae koosnevad 4-st ...

Kaputsiinahv

Kaputsiinahv on Lõuna-Ameerikast pärit ahvide perekond, mis kuulub haploriinsete primaatide alamseltsi. Varasema klassifikatsiooni järgi olid graatsilised ja robustsed kaputsiinahvid ühes perekonnas, kuid 2011. aastal uuendati süstemaatikat ja ro ...

Kääbusmarmosett

Kääbusmarmosett on maailma väikseim ahv. Kääbusmarmosett kaalub umbes 100 g. Pere grupis sigib vaid üks paar. Vastsündinud, tavaliselt kaksikud, ronivad kohe isaslooma kukile. Emasloom käib neid vaid imetamas. Kääbusmarmosette on ka Tallinna Loom ...

Lemuroidea

Lemuroidea on strepsiriinsete primaatide ülemsugukond, mis võidakse arvata infraseltsi Lemuriformes. Sinna arvatakse sugukonnad Lemuridae leemurlased ja Lepilemuridae sel juhul on neid 44 liiki või peale nende ka Indriidae indrilased; sel juhul o ...

Microcebus jollyae

Karvastik on punakaspruun, kõhul hall, ninal on väike valge laik. Pea on ümar, suurte silmade ja kõrvadega. Tüvepikkus 211–219 mm, sabapikkus 121–123 mm ja kaal 61 g.

Möiraahv

Möiraahvi perekonda kuulub 12 liiki: Alouatta sara Alouatta belzebul Alouatta nigerrima Alouatta discolor Alouatta arctoidea Alouatta guariba Guatemala möiraahv, Alouatta pigra Alouatta caraya Alouatta ululata Mantel-möiraahv, Alouatta palliata A ...

Poolahvilised

Poolahvilised ehk leemurilised ehk poolahvid on varasem esikloomaliste takson, mis hõlmab praeguse strepsiriinsete primaatide alamseltsi ning lisaks veel kandlased, tupaialased või mõlemad. Nad moodustavad parafüleetilise rühma. Nimetus viitab se ...

Strepsiriinsed primaadid

Strepsiriinsed primaadid on esikloomaliste alamselts. Vanema süstemaatika järgi kuuluvad sellesse alamseltsi poolahvilised, välja arvatud kandlased, kes kuuluvad haploriinsete primaatide hulka, ja tupaialased, kes on arvatud eraldi tupaialiste se ...

Nokissiil

Nokissiil ehk nokis-sipelgasiil on ainupiluline, kes kuulub sipelgasiillaste sugukonda ja nokissiilide perekonda.

Nokkloom

Nokkloom ehk ornitorünhus on ainus liik imetajate klassi ürgimetajate alamklassi ainupiluliste seltsi nokkloomlaste sugukonna nokklooma perekonnast. Nokkloom on väike poolveelise eluviisiga imetaja. Ta on üks kummalisemaid imetajaid, sest ta mune ...

Nokkloom (perekond)

Nokkloom on perekond ürgimetajate alamklassi ainupiluliste seltsi nokkloomlaste sugukonnast. Perekonna esmakirjeldaja on Johann Friedrich Blumenbach 1800. Tänapäevastest liikidest kuulub sellesse ainsana nokkloom Ornithorhynchus anatinus.

Nokkloomlased

Nokkloomlased on imetajate sugukond ürgimetajate alamklassi ainupiluliste seltsist. Ta on sipelgasiillaste kõrval üks kahest ainupiluliste sugukonnast. Tänapäevastest loomadest kuulub sellesse ainult nokkloom nokklooma perekonnast. Nokkloomlaste ...

Sipelgasiil

Sipelgasiil on ainupiluliste seltsi kuuluv pikkade okastega ürgimetaja; pikkus kuni 40 cm. Koon on pikk, hambad puuduvad, pikk limane keel on kohastunud sipelgate ja termiitide haaramiseks käikudest. Ta muneb 1-2 muna ja haub neid kõhul olevas ku ...

Sipelgasiillased

Sipelgasiillased on ürgimetajate sugukond ainupiluliste seltsist. Tänapäeval eksisteerib kaks perekonda: sipelgasiil Tachyglossus nokissiil Zaglossus

Jäneselised

Olenevalt kliimast ja liigist võib tiinus kesta jäneselistel 28 päeva harilikel küülikutel või rohkem kui 50 päeva mõnedel jäneslastel, kes elavad polaaralade ligi. Sündimus võib paljudel jäneselistel olla lühikese kande- ja arenguaja, varase sug ...

Jänes

Jänes on jäneseliste seltsi jäneslaste sugukonda kuuluv perekond. "Loomade elu" järgi on jänese perekond pärisjäneslaste alamsugukonna ainus perekond. Sellesse kuulub 15 liiki, mis asustavad eeskätt parasvöötme avamaastikke ja metsi. Üksikud liig ...

Jäneslased

Jäneslased on sugukond jäneseliste seltsis. Eesti pärismaises faunas kuuluvad sellesse sugukonda vaid kaks liiki – jänese perekonna liigid halljänes ja valgejänes.

Kapi jänes

Kapi jänes on tüüpiline jänes: tal on arenenud jalad jooksmiseks ja hüppamiseks ning suured silmad ja kõrvad ümbruse seiramiseks. Silma ümber on tavaliselt valge rõngas. Karvkate on peenike ja pehme. Selle värvus varieerub helepruunist punakani j ...

Pika

Pika elutseb peamiselt külmades piirkondades Aasias, Põhja-Ameerikas ja üksikutes Ida-Euroopa osades. Enamik liike elab kivistel mäenõlvadel, kus varjupaigaks on nõlvade sees olevad lõhed. Mõned pikad, kes on põliselanikud stepialadel, oskavad en ...

Sooküülik

Sylvilagus bachmani Alamperekond Microlagus Sylvilagus nuttallii Sylvilagus obscurus Sylvilagus floridanus – florida sooküülik Sylvilagus robustus Sylvilagus transitionalis Sylvilagus cognatus Sylvilagus audubonii Alamperekond Sylvilagus Sylvilag ...

Kabjalised

Kabjalised on imetajate klassi kuuluv selts. Kabjalisi iseloomustab hästiarenenud kolmas varvas, mida läbib jäseme pikitelg. Teised varbad on nõrgalt arenenud või puuduvad. Kabjalistel ei ole rangluud ja magu on lihtne. Nisasid on vaid üks paar, ...

Mära

Mära on täiskasvanud emane hobune või muu kabjaline, enamasti siiski hobuslane, aga ka kaamel. Nooremad järgud kannavad nimetusi varss ja sälg.

Ninasarviklased

Nägemine on ninasarvikul keskpärane, kuid haistmine ja kuulmine suurepärased. Nad on paksunahalised nagu elevandidki. Vaatamata oma kehakaalule suudavad ninasarvikud galopeerida sama kiiresti kui hobune.