ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 383

Pelargoon

Pelargoon on kurerehalaadsete seltsi kurerehaliste sugukonda kuuluv taimede perekond, kuhu kuulub umbes 250 liiki püsikuid ja sukulentseid põõsaid. Pelargoonid on tuntud ka kui geraaniumid, kuid see võib tekitada segadust Kurereha perekonnaga, mi ...

Soo-kurereha

Soo-kurereha on kurerehaliste sugukonna kurereha perekonda kuuluv taimeliik. Soo-kurereha taimed on enamasti kuni 80 cm kõrgused. Lehed 5–7-li sõrmjalt lõhestunud. Õieraod karvadeta erinevalt mets-kurerehast, millel nad on kaetud nähtavate näärme ...

Begoonia

Begoonia on begoonialiste sugukonda kuuluv mitmeaastaste õistaimede perekond. Perekonda kuulub umbes 1500 liiki püstiseid, ronivaid või rippuvaid rohttaimi või poolpõõsaid. Begooniad kasvavad Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, Aafrikas ja Lõuna-Aasias. Mõ ...

Loorberipuulaadsed

Cronquisti süsteemis liigitatakse loorberipuulaadsete seltsi järgmised sugukonnad: Idiospermaceae Amborellaceae Calycanthaceae Lauraceae – loorberilised Monimiaceae Trimeniaceae. Hernandiaceae Gomortegaceae APG III süsteemis klassifitseeritakse l ...

Maavitsalaadsed

Maavitsalaadsed on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist. APG III süsteemi 2009 järgi kuulub seltsi 5 sugukonda: Hydroleaceae Montiniaceae Solanaceae – maavitsalised Sphenocleaceae Convolvulaceae – kassitapulised

Kassitapulised

Kassitapulised on taimede sugukond maavitsalaadsete seltsist. Kassitapuliste sugukonda kuulub umbes 60 perekonda ja üle 1650 liigi. Enamasti on tegu rohtsete ronitaimedega, kuid leidub ka puid, põõsaid ja rohttaimi.

Maavitsalised

See on mittetäielik nimekiri maavitsaliste sugukonda arvatud perekondadest: Browallia – brovallia Salpiglossis – trompetlill Cyphanthera Scopolia – skopoolia Nierembergia – niirembergia Goetzea Lycium – taralõng Solandra – kuldkarikas Duboisia – ...

Malpiigialaadsed

Malpiigialaadsete seltsi kuulub 28–37 sugukonda, 725 perekonda ja 16 000 kuni 17 000 liiki. Kuus suurimat sugukonda on piimalillelised Euphorbiaceae 6300 liiki, toogpuulised Phyllanthaceae 2000 liiki, naistepunalised Clusiaceae 1000–1500 liiki, m ...

Amasoonase kaapiväät

Amasoonase kaapiväädi liaan on sile ja pruuni värvusega. Üsna pikad lehed, 8–18 sentimeetri pikkused, paiknevad taimel vastakuti. Õied on roosa värvusega.

Kannatuslillelised

Kannatuslillelised on õistaimede sugukond malpiigialaadsete seltsist. Eestis ei kasva sellesse sugukonda kuuluvaid pärismaiseid taimeliike.

Malpiigialised

Malpiigialised on õistaimede sugukond malpiigialaadsete seltsist. Eestis ei kasva sellesse sugukonda kuuluvaid pärismaiseid taimeliike.

Mürdilaadsed

APG III süsteemis klassifitseeritakse mürdilaadsete seltsi järgmised taime sugukonnad: Combretaceae Psiloxylaceae Lythraceae – kukesabalised Alzateaceae Oliniaceae Penaeaceae Melastomataceae Heteropyxidaceae Vochysiaceae Myrtaceae Crypteroniaceae ...

Pajulillelised

Pajulillelised on mürdilaadsete seltsi kuuluv taimede sugukond. Siia sugukonda arvatakse umbes 640.650 liiki. Eluvormilt on nad puud, põõsad ja rohttaimed.

Nelgilaadsed

Nelgilaadsed on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist. APG II süsteemi 2003 järgi kuulus seltsi 29 sugukonda rohkem kui 11 000 liigiga: Tamaricaceae Simmondsiaceae Cactaceae – Kaktuselised Basellaceae – Basellalised Sarcobataceae Ancistrocla ...

Abroonia

Abroonia on imelilleliste sugukonda kuuluv taimeperekond. Perekonda kuulub umbes 35 liiki üheaastaseid või mitmeaastaseid rohttaimi. Abrooniate looduslik levila on Põhja-Ameerikas.

Imelillelised

Imelillelised on taimesugukond nelgilaadsete seltsis. Imelilleliste sugukonda kuulub umbes 33 perekonda 290 liigiga. Sugukonna levila on lai, peamiselt troopika ja lähistroopika, mõned liigid kasvavad ka parasvöötmes. Sugukonnale on iseloomulik a ...

Jojoobipõõsalised

Jojoobipõõsalised on nelgilaadse seltsi kuuluv taimede sugukond. Sugukonda on arvatud üks liik: jojoobipõõsas Simmondsia chinensis. Mõnikord käsitletakse seda liiki ka sugukonnas pukspuulised.

Jojoobipõõsas

Jojoobipõõsas ehk jojoobi ehk simmondsia on jojoobipõõsa perekonda kuuluv tugevalt hargnev igihaljas põõsas, mis kasvab peamiselt kõrbetes. Jojoobipõõsa looduslik leviala on Põhja-Ameerika edelaosa. Jojoobipõõsast teatakse ja kasvatatakse tema se ...

Kaktuselised

Kaktuselised on nelgilaadsete seltsi kuuluv taimede sugukond. Peaaegu kõik kaktused on lihaktaimed. Sõna "kaktus" tuleneb vanakreekakeelsest sõnast κάκτος kaktos, mis tähendas astlalist taime. Kaktuse kodumaa on Ameerika, ta on levinud Patagoonia ...

Kanntaim

Kanntaim ehk kannpõõsas on kanntaimeliste sugukonna ainuke perekond. Perekond hõlmab umbes 160 liiki putuktoidulisi liaane ja epifüüte ning mitmed looduslikud ja kultiveeritud hübriidid. Osa kanntaime leherootsust on muutunud fülloodiks, osa kann ...

Maltsalised

Maltsalised on taimede sugukond nelgilaadsete seltsist. Traditsiooniliselt on maltsalisi käsitletud sugukonnana Cronguisti süsteem. Tänapäeval on molekulaargeneetilised uuringud näidanud sugukonna kuulumist rebasheinaliste Amaranthaceae sugukonda ...

Rebasheinalised

Rebasheinalised on õistaimede sugukond nelgilaadsete seltsist. Sugukonna kitsamas käsitluses eraldatakse temast maltsalised ja portulakilised. Sugukonda kuulub 160 perekonda umbes 2400 liigiga. Suurem osa liikidest on rohttaimed või poolpõõsad, v ...

Uus-Meremaa spinat

Uus-Meremaa spinat, botaanilise nimetusega spinat-ruutlehik, on õistaim ruutlehiku perekonnast kivileheliste sugukonnast­. Seda kasvatatakse ja kasutatakse lehtköögiviljana. Selle laia levikuga liigi areaal hõlmab Ida-Aasiat, Austraaliat ja Uus-M ...

Oalaadsed

Oalaadsed on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist. APG III süsteemi 2009 järgi kuulub seltsi 4 sugukonda: Polygalaceae – Vahulillelised Surianaceae Fabaceae – Liblikõielised Quillajaceae

Barbadose tsesalpiinia

Barbadose tsesalpiinia tsesalpiinialiste sugukonda kuuluv taimeliik. Barbadose tsesalpiinia on igihaljas kuni 3 m kõrguseks kasvav põõsas. Barbadose tsesalpiinia juurtest valmistatud ekstrakt sisaldab uuringute alusel tuberkuloosivastase toimega ...

Tšiili seebikoorepuu

Tšiili seebikoorepuu on ligi 15 m kõrguseks kasvav igihaljas puu. Tšiili seebikoorepuu õied on viietised ja valget kuni kollakasrohelist värvi. Viljas on 10–18 seemet ja vili on pruunikat värvi.

Pajulaadsed

Pajulaadsed on soontaimede selts Cronquisti süsteemis. Sellesse kuulub sugukond pajulised Salicaceae ja kolm perekonda: Chosenia Salix – paju Populus – pappel APL süsteemis on see rühm osa malpiigialaadsete seltsist.

Idaplaatan

Idaplaatan on plaatani perekonda kuuluv liik puid. Idaplaatani looduslik levila piirneb Balkani ja Väike-Aasiaga. Plaatanit on laialdaselt kultiveeritud ja ta on ilupuuna kasutusel Lõuna-Euroopas ja mujal.

Plaatan

Plaatan on taimeperekond puid sugukonnast plaatanilised. Nende lehed sarnanevad kujult hariliku vahtra lehtedega. Tüve koor on laiguline, võib veidi sarnaneda mägivahtra koorega.

Pöögilaadsed

Pöögilaadsed on üldiselt tuultolmlejad põõsad ja puud, mille lehed on kaetud näärmekarvadega. Sageli on nad ühekojalised. Õiel on lihtne, reeglina redutseerunud õiekate ja alumine sigimik väga väikese arvu seemnealgmetega emakkonnas. Vili on tava ...

Lõunapöök

Lõunapöök on pöögilaadsete seltsi kuuluv taimeperekond, ainus perekond lõunapöögiliste sugukonnas. Varem arvati lõunapöök pöögiliste sugukonda. Perekonda kuulub 35 liiki. Ta on levinud lõunapoolkeral Lõuna-Ameerikas ja Australaasias. Lõunapöögi k ...

Pähklipuulised

Alamsugukond Engelhardioideae Alfaroa Oreomunnea – mägipähklipuu Engelhardia Alamsugukond Juglandoidea Triibus Platycaryeae Platycarya Triibus Juglandeae Alamtriibus Caryinae Carya – hikkoripuu Alamperekond Juglandinae Pterocarya – tiibpähklipuu ...

Pöögilised

Formanodendron – 1 liik Formanodendron doichangensis, Kagu-Aasia Colombobalanus – 1 liik Colombobalanus excelsa, Lõuna-Ameerika põhjaosa Castanopsis – ebakastanipuu u 125–130 liiki, Kagu-Aasia Fagus – pöök Chrysolepis – kuldkastanipuu 2 liiki, US ...

Roosilaadsed

Roosilaadsed on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist. Roosilaadsete seltsi kuulub umbes 7700 liiki, mis on jaotatud umbes 260 perekonda. Roosilaadsed jagatakse 9 sugukonnaks, millest suurimad on roosõielised 90 perekonda, 2500 liiki ja nõge ...

Jalakalised

Jalakalised on kaheiduleheliste taimede sugukond, mis kuulub roosilaadsete seltsi. Cronquisti süsteemis kuulub see sugukond nõgeselaadsete seltsi.

Kanepilised

Kanepilised on õistaimede sugukond roosilaadsete seltsist. Kanepilised on kahekojalised rohttaimed. Eestis kasvab 2 kanepiliste sugukonda kuuluvat pärismaist liiki: harilik humal Humulus lupulus ja harilik kanep Cannabis sativa.

Kuisma

Kuisma on kuismaliste sugukonda kuuluv taimeperekond. Perekonda kuulub seitse liiki puid ning suuri põõsaid, mille looduslik levila asub Lõuna-Ameerikas ja Ida-Austraalia antarktilise kliimaga piirkondades. Kaks liiki kasvavad Lõuna-Ameerikas nin ...

Kägipuu

Kägipuu on üks troopiliste metsade eluvorme. Neid peetakse tähtsateks, sest nad kannavad vilja mitmel korral aastas. Viljad on toiduks mitmetele lindudele ja loomadele, näiteks papagoidele ja ahvidele. Samuti võivad erinevad viigipuud anda vilja ...

Mooruspuu

Teadaolevalt on mooruspuul geneetiliselt kõige keerulisema koostisega vili, mis sisaldab 308 kromosoomi. Mooruspuu perekonnas on üle kümne liigi, tuntuim neist on valge mooruspuu M. alba. Valge mooruspuu pärineb Ida- ja Lõuna-Hiinast. Aja jooksul ...

Nõgeselised

Nõgeseliste sugukonda kuulub nii põõsaid, ronitaimi, rohttaimi kui ka mõned puud. Lehed on reeglina lihtlehed ning paljudel taimedel esinevad kõrvekarvad. Õied on ühesoolised ning levikuviisidest on kõige levinum tuultolmlemine.

Sarikalaadsed

Sarikalaadsed on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist. APG III süsteemi 2009 järgi kuulub seltsi 7 sugukonda: Pennantiaceae Griseliniaceae – griseliinialised Apiaceae – sarikalised Myodocarpaceae Pittosporaceae – vaiguseemnikulised Araliace ...

Köömen

Köömen on kahe- või mitmeaastane rohttaimede perekond sarikaliste sugukonnast. Köömne perekonda kuulub koguni 30 liiki taimi, kes kasvavad looduslikult parasvöötmes ja lähistroopikas. Euroopas kasvab viis köömneliiki. Neist tuntuim on harilik köö ...

Sarikalised

Sarikalised on suur õistaimede sugukond, kuhu kuulub umbes 300 perekonda 3000 liigiga. Sarikalistega seostuvad esmalt suurekasvulised ja kõrvetava toimega karuputked, kuid sarikaliste seas on ka tagasihoidlikke, väiksemaid taimi. Tuntuimad sarika ...

Seebipuulaadsed

Seebipuulaadsed on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist. Tuntuimad seebipuulaadsete seltsi esindajad on vaher, harilik hobukastan, hiina litšipuu, harilik rambutanipuu, mangopuu, somaalia mürripuu ja neemipuu. APG III süsteemi 2009 järgi ku ...

Entandrophragma excelsum

Entandrophragma excelsum on meelialiste sugukonda sargapuu perekonda kuuluv puuliik. Ta kasvab pärismaisena Ida-Aafrika vihmametsades Kongo DV idaosas, Rwandas sealhulgas Nyungwe rahvuspargis, Burundis sealhulgas Kibira rahvuspargis, Ugandas, Tan ...

Seebipuulised

Seebipuulised on kaheiduleheliste klassi seebipuulaadsete seltsi kuuluv taimede sugukond. Seebipuuliste hulka kuulub 140–150 perekonda ja 1400–2000 liiki. Nende seas on puid, põõsaid, rohttaimi ja liaane. Seebipuulistele kõige lähedasem sugukond ...

Vahtralised

Vahtralised on taimesugukond seebipuulaadsete seltsist. Sugukonda kuulub kaks kuni neli perekonda umbes 120 liigiga. Peamiselt on need puud või põõsad. Hiljem on vahtraliste sugukond liidetud sugukonnale seebipuulised Sapindaceae. Sellesse suguko ...

Vandliranniku kaaja

Vandliranniku kaaja ehk aafrika mahagon on meelialiste sugukonda kuuluv heitlehine lehtpuu. Vandliranniku kaaja kasvab Lääne-Aafrikas Libeeriast Nigeeriani. Puuliik kuulub ohualtina Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punasesse nimestikku.

Seiglehelaadsed

Seiglehelaadsed on selts katteseemnetaimi. Seltsi kuulub kaks sugukonda: seiglehelised Zygophyllaceae ja ratanjuurelised Krameriaceae.

Tulikalaadsed

Tulikalaadsed on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist. APG II süsteemi 2003 järgi kuulub seltsi 8 sugukonda: Menispermaceae – kilplehikulised Sabiaceae Coriariaceae – parkepõõsalised Lardizabalaceae Sargentodoxaceae Berberidaceae – kukerpuu ...