ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 389

Kooreürask

Ips sexdentatus – männi-kooreürask Ips duplicatus – harkkidane kooreürask Ips amitinus – väike-kooreürask Ips acuminatus – ladva-kooreürask Ips typographus – kuuse-kooreürask.

Molytinae

Alamsugukonda Molytinae liigitatakse järgmised perekonnad, keda võib Euroopas kohata: Neoplinthus Bedel 1884 Pissodes Germar 1817 – pihklane Ita Tournier 1878 Anchonidium Bedel 1884 Leiosoma Stephens 1829 Pseudechinosoma Hustache 1936 Oromia Alon ...

Männikärsakas

Männikärsakate perekonda liigitatakse järgmised putukaliigid: Hylobius pinicola Couper, 1864 Hylobius radicis Buchanan, 1935 Hylobius pales Herbst, 1797 Hylobius Callirus alpheus Reiche 1857 Hylobius Callirus graecus Pic, 1902 Hylobius Callirus t ...

Pihklane

Pihklaste perekonda liigitatakse järgmised Euroopas elavad putukaliigid: Pissodes castaneus De Geer 1775 – tähnikpihklane Pissodes harcyniae Herbst 1795 – kuusepihklane Pissodes piniphilus Herbst 1797 – latipihklane Pissodes piceae Illiger 1807 P ...

Ürasklased

Ürasklased on alamsugukond mardikalisi, kes kuuluvad kärsaklaste sugukonda. Varem käsitleti neid eraldi sugukonnana. Ürasklasi on kirjeldatud üle 6000 liigi, keda jaotatakse ligikaudu 250 perekonda. Enamik kirjeldatud liikidest elutseb troopilise ...

Laibasitikas (perekond)

Laibasitikas on mardikaliste seltsi laibasitiklaste sugukonda kuuluv putukaperekond. Selle perekonna liike leidub peaaegu kõikjal maailmas.

Lepatriinulased

Lepatriinulased on putukate seltsi kuuluv mardikaliste sugukond. Lepatriinude kitiinkestaga kaetud keha on alt lame ning pealt kumer. Nad on kas punase-, kollase- või mustakirjud ja kuni 1 cm pikkused. Lepatriinuliike on üle 4000. Eestis elab nei ...

Naksurlased

Naksurlased on tugeva kehaga sihvakad mardikad. Värvuselt hallid, pruunid või mustad, mõned liigid metalse läikega või eredavärvilised. Nimetuse on nad saanud omapärasest valmikutele omasest käitumisest: selili olles löövad nad end tugeva tõukega ...

Poilased

Poilased on sugukond väikesi värvilisi mardikaid, kes sarnanevad pisut lepatriinulastega. Ka poilaste valmikud ja vastsed, nagu ka lepatriinud, ronivad taimede lehtedel, kartmata enda ärasöömist. Paljud liigid eritavad kaitseks kehaliigestest mür ...

Kilpmardikas

punavööt-kilpmardikas Cassida panzeri, Weise, 1907 Cassida ferruginea, Goeze, 1777 ohaka-kilpmardikas Cassida rubiginosa, Müller, 1776 Cassida murraea, Linnaeus, 1767 hõbetriip-kilpmardikas Cassida nobilis, Linnaeus, 1758 roheline kilpmardikas Ca ...

Roomardikas

Roomardikas on poilaste sugukonda kuuluv perekond mardikalisi. Roomardikate erinevad liigid toituvad erinevate veetaimede lehtedest – valmikud pealpool vett, vastsed tavaliselt sama liiki taime veealustest osadest. Perekonda kuulub 72 liiki.

Teramardikas

Teramardikas on poilaste sugukonda kuuluv mardikaliste perekond. Teramardikaid on umbes 35 liiki. Peaaegu kõigi nende tõugud toituvad liblikõielistel.

Silinderpõrnikas (perekond)

Silinderpõrnikas on põderpõrniklaste sugukonda kuuluv mardikaline. Silinderpõrnikad on levinud nearktises Briti Columbiast Californiani ning idas Idahoni ja palearktilises piirkonnas. Eestist on leitud üks liik, silinderpõrnikas.

Põrniklased

Põrniklased on putukate sugukond mardikaliste seltsist. Eestis leidub üle 70 liigi põrniklasi. Tuntumad neist on puude ja rohttaimede juuri kahjustavate vastsetega harilik maipõrnikas, õitel sageli kohatav kuldpõrnikas Cetonia aurata, metallpõrni ...

Rohuklased

Rohuklased on putukate sugukond mardikaliste seltsist. Sugukonnas on umbes 100 perekonda kokku ligikaudu 1500 liigiga. Eestis 14 liiki. Vastsed elavad enamasti kõdunenud puidus, valmikud aga tihti toituvad õitel.

Rohukas

Rohukas on perekond mardikalisi sugukonnast rohuklased. Rohukad on salede kehakujuga. Nende valmikud toituvad õitel. Perekonnas on umbes 80 liiki. Neist 38 elab Euroopas.

Siklased

Siklased on putukate sugukond mardikaliste seltsist. Üldnimetusena nimetatakse selle sugukonna esindajat sikuks. Siklased torkavad silma eredate värvidega kuid on ka tumedavärvilisi liike ning pikkade tundlatega, mis on sageli kehast tunduvalt pi ...

Sipelgmardiklased

Trichodes – tarumardikas 1 liik Tillus – toonesepahunt 1 liik Necrobia Eestis 3 liiki Opilo 1 liik Opetiopalpus 1 liik Thanasimus – sipelgmardikas 2 liiki

Sitasitikas

Sitasitikas on mardikaliste seltsi ja sitiklaste sugukonda kuuluv putukas, kelle elutsükkel on tihedalt seotud rannaniitude, avatud karjamaade ning sõnnikuga. Seetõttu on sitasitika elu juba paar aastatuhandet olnud käsikäes inimeste ja karjatami ...

Tooneseplased

Tooneseplased on alamsugukond mardikalisi sugukonnast teesklased. Varasemas süsteemis on seda rühma käsitletud kui sugukonda Anobiidae

Tulilased

Tulilased on mardikaliste seltsi kuuluv sugukond, kuhu kuulub ligikaudu 200 liiki. Eestis ja kogu Euroopas leidub vaid kolm liiki. Sugukonnas on 30 perekonda, mis on jaotatud 5 alamsugukonda. Ladinakeelne nimetus Pyrochroidae tuleb kreekakeelsete ...

Ujurlased

Ujurlased on mardikaliste seltsi kuuluv sugukond putukaid. Ujurlasi arvatakse olevat üle 160 perekonna üle 4000 liigiga. Ujurlased on lähedaselt seotud jooksiklastega. Ujurlastel on voolujooneline läikiv ja tugev keha. Nende tagajalad on lamenenu ...

Ujur

Ujur on röövtoiduliste mardikaliste perekond ujurlaste sugukonnast. Ujureid on teada 26 liiki, Eestist on leitud 7. Enamasti elavad nad märgaladel ja tiikides. Ujurlaste Dytiscidae seast on nad kõige suuremad – nende pikkus on 3.4 cm. Kõige suure ...

Vesimardiklased

Vesimardiklased on mardikaliste seltsi kuuluv putukate sugukond. Aastal 1999 ilmunud M. Hanseni kataloogis on neid eristatud 161 perekonda 2803 liigiga. Peaaegu kõik sellesse sugukonda kuuluvad perekonnad on vee-elulised, üksnes Sphaeridinae alam ...

Villimardiklased

Villimardiklaste sugukonda klassifitseeritakse järgmised alamsugukonnad: Tetraonycinae Boving ja Craighead, 1931 Meloinae Gyllenhal, 1810 Nemognathinae Laporte, 1840 Eleticinae Wellman, 1910

Hispaania kärbes

Hispaania kärbes on smaragdroheline mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik. Hispaania kärbse kitiinkest sisaldab väga tugevatoimelist mürki kantaridiini, mis väga väikeses koguses toimib afrodisiaakumina. Valmik on 15–22 mm pikk ja 5–8 mm lai. His ...

Meloinae

Alamsugukonda Meloinae klassifitseeritakse järgmised Euroopas elavadperekonnad: Lagorina Mulsant & Rey 1858 Epicauta Dejean 1834 Trichomeloe Reitter 1911 Mylabris Fabricius 1775 Hycleus Latreille 1817 Berberomeloe Bologna 1989 Lydus Dejean 1821 S ...

Villimardikas

Eestis elab kolm liiki villimardikaid. Meloe brevicollis – lai-villimardikas Meloe proscarabaeus – täkkeline villimardikas Meloe violaceus – sinine villimardikas Eestis kõige tavalisem kolmest liigist

Roheline tirt

Roheline tirt on lehetirtlaste sugukonda kuuluv nokaline. Täiskasvanud isased on 5.7–7 mm pikad, kuid emased on suuremad – 7.5–9 mm.

Lehetäilised

Lehetäilised on putukate rühm nokaliste seltsist. Lehetäilisi on maailmas üle 4400 liigi. Eestist on seni leitud üle 140 liigi lehetäisid, kuid eeldatavasti elab siin vähemalt 250 lehetäiliiki.

Viinapuutäi

Viinapuutäi ; ka füllokseer või viinapuu-lehetäi, varem ka viinamarja-täi) on parasiitne putukaliik. Viinapuutäi on väga väike, peaaegu mikroskoopiliste mõõtmetega kollane putukas. Ta toitub olenevalt arengustaadiumist viinapuu lehtedest või juur ...

Lutikalised

Lutikalised on suurim vaegmoondega putukate alamselts, mille esindajad on levinud peaaegu üle maakera, kui poolusepiirkonnad ja mõned väiksed ookeanisaared välja arvata. Kokku on maailmas teada ligikaudu 40 000 lutikaliiki, Eestis 467. Lutikalise ...

Gerromorpha

Gerromorphia on nokaliste seltsi kuuluv putukate infraselts. Selle rühma esindajad elutsevad peamiselt veepinnal. Rühma kuulub maailmas kokku umbes 1900 liiki.

Halyomorpha halys

Halyomorpha halys on liik kilplutiklaste sugukonnast. Pärismaine Hiinas ja Jaapanis.!990ndail sattus võõrliigina Põhja-Ameerikasse. Aastal 1998 sattus Euroopasse esmalt Zürichis. 2010ndail levis Põhja-Itaalias sedavõrd, et kahjustas märkimisväärs ...

Harklutiklased

Harklutiklased on vee-eluliste putukate sugukond, mis kuulub nokaliste seltsi lutikaliste alamseltsi. Harklutiklasi võib kutsuda "veeskorpioniteks", kuna välisehituselt sarnanevad nad pisut skorpionitega. Harklutikaliste esijalad on spetsialiseer ...

Jõeliuskurlased

Eestis peaks elama neli liiki jõeliuskurlasi: Velia caprai Microvelia reticulata Burmeister, 1835 Microvelia buenoi Drake, 1920 = Microvelia umbricola Wroblewski, 1938 Velia saulii Tamanini, 1947

Kilplutiklased

Kilplutiklased on sugukond lutikalisi, kellel on lai kilbitaolise kattega keha ja kes häirimise korral võivad vinanäärmetest eritada iseloomulikku "lutikahaisu ja -maitsega" vedelikku. Peamiselt toituvad nad taimede mahlast ja on tuntud taimekahj ...

Pisiliuskurlased

Pisiliuskurlased on lutikaliste alamseltsi kuuluvate vee-eluliste putukate sugukond. Vahel arvatakse see rühm jõeliuskurlaste Veliidae alla.

Selgsõudurlased

Selgsõudurlased on kosmopoliitne sugukond vee-elulisi putukaid, kes kuuluvad nokaliste seltsi lutikaliste alamseltsi. Nende nimetus tuleneb sellest, et nad ujuvad vees kõht ülal. Selgsõudurlased sarnanevad ehituselt sõudurlastega. Peamised erinev ...

Sõudurlased

Sõudurlased on lutikaliste alamseltsi kuuluv putukate sugukond. Sõudurlasi on teada umbes 33 perekonda 550 liigiga. Sõudurlased sarnanevad kehaehituselt väga selgsõudurlastega. Sõudurlaste keha on lamenenud ja kuni 1.3 cm pikk. Sõudurlased asusta ...

Ujurlutiklased

Ujurlutiklased on sugukond putukaid lutikaliste alamseltsist. Ujurlutiklased on nii morfoloogiliselt kui ka eluviisilt väga sarnased hiidlutiklastega Belostomatidae. Ujurlutiklased elavad enamasti tiikides ja teistes seisuveekogudes. Ujurlutiklas ...

Vesivaksik (perekond)

Vesivaksik ehk vesivaksur on lutikaliste hulka kuuluv putukate perekond vesivaksurlaste sugukonnast. Nad jooksevad veepinnal, toetudes jalgadega vee pindkilele. Erinevalt liuskurlastest vesijooksikutest, kes toetuvad neljale jalale, toetuvad nad ...

Vesivaksurlased

Vesivaksurlased on hallikat või helepruuni värvi ja suhteliselt suured võrreldes teiste liikidega Gerromorpha infraseltsis. Nad on enamasti ligikaudu 8 mm pikad, kuid võivad kasvada pikemaks kui 15 mm. Nende keha ja jalad on pikad ja saledad, mee ...

Atlandi heeringas

Atlandi heeringas ehk harilik heeringas on heeringlaste sugukonda heeringa perekonda kuuluv kalaliik. Atlandi heeringas jaguneb neljaks alamliigiks. Läänemerd asustab räim Clupea harengus membras. Skandinaavia heeringas ehk kevadkuduheeringas koe ...

Karplased

Karplased ehk karpkalalased on karpkalaliste seltsi kuuluv sugukond kalu. Karplased on suurim mageveekalade sugukond: siia arvatakse umbes 210 perekonda üle 2000 liigiga. Mõned liigid asustavad ka riimveekogusid, meres neid pole. Tuntud karplased ...

Notropis telescopus

Nad elavad peamiselt magedas vees Põhja-Ameerikas: Virginia, Põhja-Carolina, Kentucky, Tennessee, Georgia ja Alabama, aga ka Missouri ja Arkansase veekogudes Ameerika Ühendriigid.

Hailaadsed

Hailaadsed ehk haid on kõhrkalade klassi varilõpuseste alamklassi kuuluv ülemselts. Hailaadsete hulka kuulub 20 sugukonda ja veerand tuhat liiki. Nad on levinud kõigis meredes ja ookeanides. Magevees kohatakse neid harva. Nad asustavad nii rannal ...

Hallhai

Hallhai on hallhailaste sugukonda kuuluv haide perekond. Perekonda kuulub 35 liiki: siid-hallhai Carcharhinus falciformis tömpnina-hallhai Carcharhinus leucas tilstoni hallhai Carcharhinus tilstoni Carcharhinus tjutjot valgepõsk-hallhai Carcharhi ...

Harilik koerhai

Koerhai on pika saleda kehaga, mida katavad väiksed tumedamad täpid. Nahk on kaetud pisikeste soomustega, mis katsudes meenutab liivapaberit, silmad on suured ja musta värvi. Seljauim on väike ja asub keha tagaosas. Viiest ribast koosnevad lõpuse ...

Harilik ogahai

Harilik ogahai ehk katraan on hailiik ogahailaste sugukonnast. Tal on sale, väljavenitatud keha ja terav koon. Selg ja küljed on helehallid kuni pruunid valgete laikudega, kõht on hele. Kummagi seljauime ees on terav oga, mis on vao kaudu ühendus ...