ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 391

Räts

Rätsude perekonda klassifitseeritakse järgmised liigid: Asio flammeus – sooräts Asio capensis – aafrika sooräts Asio stygius – tooneräts Asio otus – kõrvukräts Asio madagascariensis Asio abyssinicus – mägiräts

Värbkakk (perekond)

Udumetsa-värbkakk Glaucidium nubicola Glaucidium castanotum Ruanda värbkakk Glaucidium albertinum Kagu-värbkakk Glaucidium brodiei Täpik-värbkakk Glaucidium capense Värbkakk Glaucidium passerinum Peruu värbkakk Glaucidium peruanum Keskameerika vä ...

Vöötkakk (perekond)

Vöötkakk on lindude perekond kaklaste sugukonnast. Perekonda kirjeldas esimesena André Marie Constant Duméril 1806. Tänapäeval elab üks liik – Surnia ulula vöötkakk. Perekonna fossiilsetest liikidest on teada Surnia robusta Pliotseeni lõpust Plei ...

Faasanlased

Faasanlased ehk kanalased on lindude sugukond kanaliste seltsis. Faasanlaste sugukonda kuulub üle 150 liigi. Faasanlased on rasked, maas tegutsevad linnud. Sugukond sisaldab näiteks perekondi faasan, püü, džunglikana Gallus, põldvutt Coturnix, ka ...

Afropavo

Afropavo on linnuperekond faasanlaste sugukonnast. Seda kirjeldas 1936. aastal James Paul Chapin. Perekonna ainus liik on kongo paabulind Afropavo congensis. Afropavo eraldus Miotseeni lõpus. Afropavo on tõenäoliselt paabulinnu Pavo perekonnaga l ...

Ida-sinivutt

Ida-sinivutt on faasanlaste sugukonda põldvuti perekonda kuuluv lind, maailma väikseim kanaline. Teaduslikult kirjeldas ida-sinivutti esimesena Linnaeus 1766. Ta tegi seda kõige laiema levilaga alamliigi C.c. chinensis põhjal, kes elab kõikjal In ...

Kõrvukfaasan

Kõrvukfaasan on kanaliste seltsi faasanlaste sugukonda kuuluv lindude perekond. Kõrvukfaasanid on monogaamsed ning moodustavad eluaegsed paarid.

Paabulind

Paabulind on kaheliigiline lindude perekond faasanlaste sugukonnas kanaliste seltsis. Lisaks tuntakse paabulinnuna ka kongo paabulindu, kes kuulub perekonda Afropavo.

Perdicinae

Perdicinae on kanaliste seltsi faasanlaste sugukonda kuuluv lindude alamsugukond. Neid leidub Euroopas, Aasias, Aafrikas ja Lähis-Idas. Tavaliselt on nad paigalinnud kogu aasta vältel, aga iga liigi kohta see ei kehti. Nad on keskmise suurusega l ...

Puna-džunglikana

Puna-džunglikana ehk bankiva kana on faasanlaste sugukonda džunglikana perekonda kuuluv lind. Viimaste aastate tähtsaks saavutuseks on kana genoomi kaardistamine.

Kalkunlased

Kalkunlased on sugukond kanaliste seltsis, kuhu kuulub vaid üks perekond ja kaks liiki: metskalkun Meleagris gallopavo silmikkalkun Meleagris ocellata Sugukonna levila piirdub Põhja- ja Kesk-Ameerikaga.

Kalkun (perekond)

Kalkun on perekond kanaliste seltsis kalkunlaste sugukonnas. Perekonda kuulub kaks liiki: Silmikkalkun Meleagris ocellata Metskalkun Meleagris gallopavo – sellesse liiki kuulub ka kodukalkun Perekonna levila piirdub Põhja- ja Kesk-Ameerikaga.

Kurglased

Kurglased on lindude klassi kureliste seltsi kuuluv perekond. Kurglased on laialt levinud. Nad puuduvad Antarktikas, Lõuna-Ameerikas, Madagaskaril, Uus-Meremaal ja paljudel Vaikse ookeani saartel. Kurglaste mitmekesisus on kõige suurem Ida-Aasias ...

Ruiklased

Ruiklased on suur sugukond kureliste seltsist, kuhu kuuluvad väikese kuni keskmise suurusega linnud. See sugukond on esindatud arvestatava elurikkusega ja hõlmab perekondi, nagu näiteks rääk, lauk ja tait. Paljud liigid on seotud märgaladega, kui ...

Huik

Porzana spiloptera – pampahuik Porzana atra – nõgihuik Porzana carolina – ameerika huik Porzana tabuensis – putoto-huik Porzana albicollis – tärinhuik Porzana fusca – kaneelhuik Porzana paykullii – mandariinhuik Porzana flaviventer – koldrind-huik

Alklased

Alklased on kurvitsaliste seltsi kuuluv sugukond linde. Eristatakse 11 perekonda 22 tänapäevase liigiga. Alklased meenutavad mustvalge sulestiku, suhteliselt püstise kehahoiaku ja mõne teise eluviisi iseärasuste poolest pingviine. Fülogeneetilise ...

Krüüsel (perekond)

Krüüslid on keskmise suurusega punaste jalgade ja kitsa nokaga pelaagilised linnud. Nende hundsulestik on peamiselt must, puhkesulestik hele ja ülapoolel kirju. Krüüslil ja kirdekrüüslil on kõigis sulestikes valged tiivalaigud, prillkrüüslil on v ...

Põhjatirk

Põhjatirk klassifitseeritakse järgmisteks alamliikideks: Uria lomvia Linnaeus 1758. Uria lomvia heckeri Portenko 1944; Uria lomvia arra Pallas 1811; Uria lomvia eleonorae Portenko 1937;

Tirk

Tirk püüab kalu vee all, tõugates end edasi tugevate tiibade abil.

Kajaklased

Kajaklased on lindude sugukond kurvitsaliste seltsist. Kajaklaste liike ja alamliike on arvatavasti 71. Suurim kajaklaste osa kuulub kajaka perekonna.

Harksaba-kajakas (perekond)

Harksaba-kajakas on lindude perekond kajaklaste sugukonnas. Xema võttis tarvitusele briti loodusteadlane William Elford Leach 1819. aastal. Perekonnas on käsitletud ühte või kahte liiki: harksaba-kajakas Xema sabini, ka Larus sabini öökajakas Cre ...

Kurvitslased

Kurvitslased on lindude sugukond kurvitsaliste seltsist. Kurvitslased on väikese või keskmise suurusega pikanokalised linnud. Neil on pikad peenikesed jalad, mille pikkus on liigiti erinev sõltuvalt sellest, kui sügavas vees nad on kohanenud toit ...

Kurvits (perekond)

Kurvits on lindude perekond kurvitslaste sugukonnas. Perekonnas on seitse või kaheksa liiki, millest kaks on laia levikuga, ülejäänud on saare-endeemid. Euraasias elutseb metskurvits.

Nepp

Nepp on kurvitslaste sugukonda kuuluv linnuperekond. Eestis on kohatud kahte nepi liiki: tikutaja gallinago rohunepp Gallinago media

Neppvigle

Neppvigle on kolme liigiga perekond kurvitsaliste seltsist. "Loomade elu" nimetab neid taussideks. Neppvigled on kehakuju, käitumise ja sulestiku poolest nepi ja vigle vahepealsed. Võrreldes neppidega on neil nokk tipus laienenud ja lamendunud, k ...

Rüdi

Rüdi ehk risla on lindude perekond kurvitslaste sugukonnast. Eestist on teada järgmised liigid: Värbrüdi ehk värbrisla Calidris temminckii Soorüdi ehk soorisla Calidris alpina Kiripugu-rüdi ehk kiripugu-risla Calidris melanotos Tundrarüdi ehk tun ...

Tilder

Tilder on kurvitslaste sugukonda kuuluv linnuperekond. Eestis on kaheksa liiki tildreid: Vihitaja ehk jõgitilder Tringa hypoleuos, ka Actitis hypoleucos Heletilder Tringa nebularia Lammitilder Tringa stagnatilis Mudatilder Tringa glareola Tumetil ...

Tumetilder

Tumetilder on kurvitslaste sugukonda kuuluv linnuliik. Tumetilder on Eestis väikesearvuline läbirändaja ning haruldane mittepesitsev suvilind.

Tiirlased

Tiirlased on kurvitsaliste hulka kuuluv linnusugukond. Sugukonda on arvatud järgmised perekonnad: Phaetusa Gygis Thalasseus Anous Procelsterna Chlidonias – viires Larosterna Sternula Hydroprogne Onychoprion Sterna – tiir Gelochelidon

Tiir

Tiir on tiirlaste sugukonda kuuluv linnuperekond. Tiirud on kajakasarnased linnud. Tiirud on kosmopoliidid. Tiirude süstemaatikas puudub üksmeel.

Viires

Chlidonias leucopteras – valgetiib-viires harv pesitseja Chlidonias niger – mustviires tavalisim Chlidonias hybrida – habeviires väga harv eksikülaline

Tülllased

Tülllased on kurvitsaliste seltsi kuuluv sugukond linde, kuhu kuulub 64–66 liiki. Suurim tülllane on lokutkiivitaja, kelle pikkus on 35 cm ja kaal 370 g. Väikseim on värbtüll pikkusega 18 cm ja kaaluga 35 g. Sugukonnas on kaks alamsugukonda.

Tüll (perekond)

Charadrius hiaticula – liivatüll Charadrius morinellus – roosterind-tüll Charadrius alexandrinus – mustjalg-tüll Charadrius dubius – väiketüll Charadrius leschenaultii – kõrbetüll

Änn

Änn on linnuperekond änlaste sugukonnas. Eestis on neli selle perekonna esindajat: suuränn Stercorarius skua. pikksaba-änn Stercorarius longicaudus söödikänn Stercorarius parasiticus laisaba-änn Stercorarius pomarinus

Jaanalinnulised

Jaanalinnulised lennuvõimetute lindude rühm, mida traditsiooniliselt peetakse seltsiks. Kas neil omavahel mingit pistmist on, ei ole selge. Ühine on neile lennuvõime puudumine. Kuid on veel palju lennuvõimetuid linde, kes ilmselt omavahel sugulus ...

Jaanalind (perekond)

Jaanalind on lindude perekond jaanalinnuliste seltsist. Perekonnas on üks retsentne liik – Struthio camelus. Teada on lisaks 13 väljasurnud liiki.

Kiivilased

Kiivilased on Uus-Meremaa endeemne lennuvõimetute lindude sugukond, milles on 1 perekond 6 liigiga: pruunkiivi, põhjasaare pruunkiivi, väikekiivi, täpikkiivi ja rowi kiivi. Kiivid on umbes kanasuurused. Erinevalt teistest lindudest asetsevad kiiv ...

Moalased

Moalased ehk moad on väljasurnud lennuvõimetute lindude sugukond. Sugukond arvatakse moaliste või jaanalinnuliste seltsi. Sugukonnas on kirjeldatud üheksa liiki kuues perekonnas. Nad olid Uus-Meremaa endeemid. Moad olid taimtoidulised. Nad surid ...

Papagoilased

Papagoilased on lindude sugukond, mis kuulub papagoiliste seltsi. Üks kolmest Psittacoidea ülemsugukonda kuuluvast sugukonnast Psittrichasiidae ja Psittaculidae kõrval.

Aara

Kui arvesse võtta ka linnu saba, on ta peaaegu 1 m pikk. Tõepoolest, ta teeb uskumatut lärmi, tekitades väga erinevaid helisid. Samuti on aara võimekas imitaator, ta suudab sõnu korrata ja telefonihelinat jäljendada.

Arini

Arini on triibus Neotroopilisi linde papagoilaste sugukonnas. Triibusesse kuulub ligi 32 perekonda. Paljud liigid on hiljuti antropogeensetel põhjustel välja surnud.

Lembelind

Lembelind on lindude perekond papagoilaste sugukonnast. Lembelinnud on Aafrika kesk- ja lõunaosas sealhulgas Madagaskaril levinud papagoid. Nad on ka populaarsed lemmiklinnud. Linnud on väga seltsivad. Nimetuse on lembelinnud saanud selle järgi, ...

Psittacini

Psittacini on triibus afrotroopilisi linde papagoilaste sugukonnas. Nende hulka kuulub 8 liiki kahes perekonnas. Paljudel selle triibuse esindajatel on alamliigid.

Koolibrilaste loend

Selles nimekirjas on reastatud 344 koolibrilaste liiki ja 5 alamliiki, mis kuuluvad 111 koolibrilaste perekonda. 111 koolibrilaste perekonda jagunevad aga omakorda kahe koolibrilaste alamsugukonna vahel. See nimekiri ei ole täielik.

Kimalaskoolibri

Isaslind kaalub kõigest 1.6 grammi. Ta on roheline, hallikasvalge kõhualusega, küütleva tulipunase pea ja särava kraega. Emaslinnud on pisut suuremad ja kaaluvad 2 grammi. Nende kael ja pea ei ole nii küütlevad.

Haugaslased

Haugaslased on päevase eluviisiga röövlindude sugukond pistrikuliste seltsist. Süsteemides, kus eristatakse haukaliste ja pistrikuliste selts, kuuluvad haugaslased haukaliste seltsi. Neile on iseloomulikud pikad jalad, ümarad tiivad ja sälkudeta ...

Habekotkas

Habekotkas on linnuliik haugaslaste sugukonnast, habekotka perekonna ainuke liik. Habekotkas on üks suurimaid lennuvõimelisi linde, tema tiibade siruulatus on kuni 2.9 m ja kaal 4.5–7.2 kg. Linnu levila ulatub Lõuna-Euroopast Aafrika, Kesk-Aasia ...

Haugas

Haugas on lindude perekond haugaslaste sugukonnast. Perekonda kuuluvad linnuliikide esindajad on väikse või keskmise suurusega röövlinnud. Eestis elab kaks selle perekonna liiki – raudkull Accipiter nisus ja kanakull Accipiter gentilis.

Kotkas (perekond)

Eestis pesitseb kolm selle perekonna liiki, lisaks on ühte stepikotkas väga harva kohatud. Aquila nipalensis – stepikotkas Aquila chrysaetos – kaljukotkas ehk maakotkas Aquila pomarina – väike-konnakotkas Aquila clanga – suur-konnakotkas

Kuningviu

Kuningviu on viu perekonda kuuluv röövlind. Liik elutseb eelkõige Vaikse ookeani poolsetel Põhja-Ameerika sisealadel, peamiselt Kaljumäestiku ümbruses.