ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 392

Loorkull

Loorkull on haugaslaste sugukonda kuuluv linnuperekond. Perekonda kuulub Eestis neli liiki: soo-loorkull Circus pygargus stepi-loorkull Circus macrourus välja-loorkull Circus cyaneus roo-loorkull Circus aeruginosus

Merikotkas (perekond)

Perekonda kuulub 8 liiki. Haliaeetus vocifer – kilg-merikotkas Haliaeetus leucocephalus – valgepea-merikotkas Haliaeetus vociferoides – madagaskari merikotkas Haliaeetus leucogaster – hele-merikotkas Haliaeetus pelagicus – hiid-merikotkas Haliaee ...

Stepikotkas

Stepikotkas on haugaslaste sugukonda kotka perekonda kuuluv linnuliik. Stepikotkas on Euroopas väga haruldane arvestamata Venemaad. Stepikotkas on Eestis eksikülaline.

Valgepea-merikotkas

Valgepea-merikotkas on liik kotkaid haugaslaste sugukonnast merikotka perekonnast. Valgepea-merikotkad elavad Põhja-Ameerikas. Valgepea-meriotkas on Ameerika Ühendriikide rahvuslind.

Pütlased

Pütlased on pütiliste seltsi ainusugukond veelinde. Sugukonda kuulub 6 perekonda 22 liigiga. Pütlased on laialdaselt levinud mageveelinnud, kes rändel ja talvel viibivad ka mererannikutel.

Kõrvukpütt (perekond)

Kõrvukpütt on Lõuna-Ameerikas levinud perekond pütlaste sugukonnas. Siia kuulub kaks liiki: Rollandia microptera titicaca pütt. Rollandia rolland kõrvukpütt

Pütt (perekond)

Pütt on pütiliste seltsi pütlaste sugukonda kuuluv veelindude perekond. Sellesse kuulub kümmekond liiki: Podiceps gallardoi – lumipütt Podiceps auritus – sarvikpütt Podiceps nigricollis – mustkael-pütt Podiceps occipitalis – hõbepütt Podiceps cri ...

Viirpea-pütt (perekond)

Viirpea-pütt on Austraalias ja Uus-Meremaal levinud perekond pütlaste sugukonnas. Siia kuulub kaks liiki: Poliocephalus rufopectus maoori pütt poliocephalus viirpea-pütt

Väikepütt (perekond)

Väikepütt on lindude perekond pütlaste sugukonnas. Sellesse perekonda kuulub viis liiki, millest neli on levinud Vanas Maailmas ja üks Uues Maailmas: väikepütt Tachybaptus ruficollis austraalia väikepütt Tachybaptus novaehollandiae ameerika väike ...

Vöötnokk-pütt (perekond)

Podilymbus on Ameerikas levinud kahe liigiga perekond pütlaste sugukonnast. Üks liik, atitláni pütt Podilymbus gigas, on välja surnud. Laialt on levinud vöötnokk-pütt Podilymbus podiceps.

Rähnlased

Rähnlasi on kokku umbes 200 liiki. Sugukonda on arvatud järgmised alamsugukonnad: Picumninae – umbes 30 liiki nende seas Eesti liike ei ole. Nesoctitinae – 1 liik Haiti saarel; Jynginae – 2 liiki, sealhulgas väänkael Jynx torquilla; Picinae – sel ...

Kirjurähn

Eestis elab nelja liiki kirjurähne. Dendrocopos major – suur-kirjurähn – väga tavaline Dendrocopos leucotos – valgeselg-kirjurähn – vähearvukas Dendrocopos minor – väike-kirjurähn – kaunis tavaline Dendrocopos medius – tamme-kirjurähn – varem har ...

Rähn

Picus puniceus võra-roherähn Picus rabieri punakael-roherähn Picus mentalis pagu-roherähn Picus erythropygius kuldpugu-roherähn Picus vittatus palmi-roherähn Picus awokera jaapani roherähn Picus viridanus birma roherähn Picus chlorolophus punakul ...

Haigurlased

Haigurlased on pelikaniliste seltsi kuuluv sugukond pikajalgseid magevees toituvaid seltsingulisi linde. Sugukonda kuulub 72 linnuliiki. Eestis kohatud seitse liiki on järgmised: hüüp, väikehüüp, ööhaigur, siidhaigur, hõbehaigur, hallhaigur ja pu ...

Toonekurglased

Toonekurglased on lindude sugukond toonekureliste seltsist. Sugukonnas on 19 liiki, mis tavaliselt paigutatakse 6 perekonda: irvnokk Anastomus Anastomus oscitans valge-irvnokk Anastomus lamelligerus ehk Hiator lamelligerus must-irvnokk toonekurg ...

Albatroslased

Albatroslased on sugukond suuri merelinde, kes on fülogeneetiliselt tihedalt seotud torminiglaslaste ja tormipääsulastega. Siia kuulub 4 perekonda 13–24 liigiga. Albatroslased on laialt levinud Lõuna-Jäämeres ja Vaikse ookeani põhjaosas, neid ei ...

Albatross

Albatross on albatroslaste sugukonda kuuluv perekond linde. Teada on 6 tänapäevast ja umbes sama palju fossiilset albatrossiliiki. Fossiilsete liikide jaotus perekondade vahel ei ole veel selge. Väljasurnud albatrosside säilmeid on leitud mitmelt ...

Atlantise tormilind

Atlantise tormilind on tormilindlaste sugukonda tormilinnu perekonda kuuluv lind. Teaduslikult kirjeldas atlantise tormilindu esimesena Tiroolis elanud itaallasest arst ja loodusteadlane Giovanni Antonio Scopoli aastal 1769. Tema üldpikkus on 45– ...

Gongon-tormilind

Gongon-tormilind on linnuliik tormilindlaste sugukonnast. Linnu üldpikkus on 33–36 cm, tiiva siruulatus 84–91 cm. Ta pesitseb Bugio saarel Desertase saartest lõunapoolseim, Madeira lähedal ja Roheneemesaartel 300–400 m kõrgusel kaljulõhedes – Bug ...

Jää-tormilind

Jää-tormilind on linnuliik tormilindlaste sugukonnast. Linnu üldpikkus on 45–50 cm, tiibade siruulatus 102–112 cm. Jää-tormilind on tavaline Põhja-Atlandi ookeanil. Ta toitub veepinnal ujuvaist kalarappeist.

Nõgi-tormilind

Nõgi-tormilind on linnuliik tormilindlaste sugukonnast. Tema üldpikkus on 26–28 cm, tiibade siruulatus 68–73 cm. Ta pesitseb Desertase saartel Madeira lähedal, lõunapoolsematel Assooridel, Kanaari saartel ja Roheneemesaartel.

Tuvilased

Tuvilased on lindude sugukond tuviliste seltsist. Kõik liigid peale turteltuvi elutsevad inimasulate läheduses. Tuvid pole küll rändlinnud v.a turteltuvid, kuid nad on kodutee leidmises väga osavad nt kodutuvi. Tuvid toituvad enamjaolt teraviljas ...

Bülbüllased

Bülbüllased on looduslikult levinud Aafrikas peale Sahara, Madagaskaril, Komooridel, Maskareenidel, Seišellidel, Lähis-Idas, Lõuna-Aasias, Jaapanis, Taiwanis ja Malai saarestikus peale mõne Maluku saare ja Uus-Guinea. Mõnda liiki on introdutseeri ...

Punapõsk-bülbül

Punapõsk-bülbül on bülbüllaste sugukonda kuuluv värvuline. Lind on levinud Aasias Indiast Kagu-Aasia ja Hiinani. Inimene on teda introdutseerinud Uus-Lõuna-Walesi, Los Angelesse, Mauritiusele ja Floridasse. Punapõsk-bülbüli elupaigaks on hõredad ...

Lehtlalindlased

Enamik liike rajab pesitsemise alguses maapinnale omapärased onnid ja ehib nende ümbruse värvikate esemetega, näiteks õite ja teokarpidega. Need lehtonnid on mängu- ja paaritumiskohad. Mõned liigid lehtonne ei ehita. Päris pesa ehitatakse puu ots ...

Paradiisilindlased

Üle 30 liigi on levinud Uus-Guinea saarel, mõned liigid ka selle lähisaartel, Maluku saartel ja Austraalia idaosas. Paljudel liikidel on väga piiratud levila.

Foja paradiisilind

Foja paradiisilind on liik või alamliik paradiisilindlaste sugukonnast. Elab Foja mägedes Uus-Guineas.

Kalju-puukoristaja

Kalju-puukoristaja on puukoristajalaste sugukonda puukoristaja perekonda kuuluv linnuliik. Ta on märksa suurem ja heledam kui puukoristaja. Kalju-puukoristaja keha ülaosa on hall, alaosa aga hele ning tal on pikk ja kitsas allapoole kaarduv tume ...

Käosulane (perekond)

Käosulased on levinud Euroopas, Lääne-Aasias ja Loode-Aafrikas. Parasvöötmes pesitsevad käosulased on rändlinnud, talvituvad ekvatoriaalses ja lähisekvatoriaalses Aafrikas ning Edela- ja Lõuna-Aasias.

Lehelind

Lehelind on värvuliste seltsi põõsalindlaste sugukonda kuuluv lindude perekond. Lehelinnud on umbes varblasesuurused roheka värvusega linnud. Enamik on ülalt rohekad või pruunikad ja altpoolt valkjad või kollakad. Üldiselt on nad väga vähemärgata ...

Nõlva-lehelind

Nõlva-lehelind ehk rohe-lehelind on põõsalindlaste sugukonda kuuluv linnuliik. Nõlva-lehelind on Eestis levinud ebaühtlaselt eelkõige Põhja- ja Ida-Eestis ja väikesearvuline; haudelind.

Põõsalind

Põõsalind on põõsalindlaste sugukonda kuuluv lindude perekond. Esimesena kirjeldas põõsalinde teaduslikult itaalia bioloog Giovanni Antonio Scopoli 1769. Tänapäeval arvatakse põõsalindude hulka 28 liiki.

Roolind

Acrocephalus arundinaceus – rästas-roolind Acrocephalus agricola – padu-roolind haruldane Acrocephalus scirpaceus – tiigi-roolind Acrocephalus palustris – soo-roolind ehk putke-roolind Acrocephalus dumetorum – aed-roolind Acrocephalus schoenobaen ...

Tiigi-roolind

Tiigi-roolind on põõsalindlaste sugukonda kuuluv linnuliik. Tiigi-roolind on Lääne-Eestis harilik, ent sisemaal väikesearvuline; haudelind.

Pääsulased

Pääsulased on värvuliste seltsi laululindude alamseltsi kuuluv lindude sugukond. Siia kuulub ka eesti rahvuslind suitsupääsuke. Sugukonda kuulub 19 perekonda umbes 83 liigiga. "Loomade elu" eristas 20 perekonda 79 liigiga. Pääsulased elavad kõikj ...

Roostepääsuke

Roostepääsuke on pääsulaste sugukonda roostepääsukese perekonda kuuluv lind. Teaduslikult kirjeldas roostepääsukest esimesena soomerootsi vaimulik, maailmarändur ja loodusteadlane Erik Laxmann 1769 nimega Hirundo daurica Altai kraist Zmeinogiorsk ...

Roostepääsuke (perekond)

Roostepääsuke on värvuliste seltsi pääsulaste sugukonda kuuluv lindude perekond. Pääsulaste sugukonnas on roostepääsukesed suhteliselt hiljuti välja arenenud linnurühm. Areng on kulgenud pesa keerukamaks muutumise suunas. Kõige vanapärasemad pääs ...

Suitsupääsuke (perekond)

Suitsupääsuke on perekond pääsulaste sugukonnas. Eestis elab neist suitsupääsuke. Paljudel selle sugukonna liikidel on sinakas seljaosa. Nende peaosas on punakat tooni ja alaosas sageli valgeid või roostekarva osi. Kõiki suitsupääsukese perekonna ...

Rästaslased

Rästaslased on lindude sugukond värvuliste seltsist. Sugukonda kuuluvad järgmised Eestis elutsevad lindude perekonnad: täks Saxicola kivirästas Monticola sinisaba Tarsiger rästas Turdus kivitäks Oenanthe punarind Erithacus lepalind Phoenicurus öö ...

Lepalind (perekond)

Lepalinnud pärinevad Kesk-Aasia mäestikest ja platoodelt, kust nad on levinud ja lahknenud mitmele poole Aasias Atlandi ookeanist Kirde-Hiinani. Tänapäeval elavad lepalinnud Himaalajas, Pamiiris, Hindukušis, Kaukasuses, Taga-Kaukaasias, Alpides, ...

Punarind (perekond)

Punarind on lindude perekond rästaslaste sugukonnast. Kõigil punarindadel on pruun selg ning punane või pruun nägu ja rind, mis kontrasteerub valge või halli alaosaga. Aasia liikidel on emased isastest palju kahvatumad, aga euroopa liigil piirdub ...

Rästas

Rästas on lindude perekond rästaslaste sugukonnast. Eestis elutsevad järgmised rästaliigid: musträstas Turdus merula laulurästas Turdus philomelos hallrästas ehk paskrästas Turdus pilaris vainurästas Turdus iliacus hoburästas Turdus viscivorus Ha ...

Täks

Täks on lindude perekond rästaslaste sugukonnast. Eestist on teada kolm liiki: Euroopa kaelustäks Saxicola rubicola Kaspia kaelustäks Saxicola maurus variegatus Kadakatäks Saxicola rubetra Niidu-kaelustäks Saxicola maurus

Sääliklased

Sääliklased on enamasti värvika sulestikuga linnud. Nad on üsna väikesed ja kehakujult sarnanevad Vana Maailma põõsalindlastega. Parasvöötme liikidel on suguline dimorfism võrreldes palavvöötme liikidega enamasti märksa selgemini väljendunud. Väi ...

Masksäälik

Masksäälik on värvuliste seltsi sääliklaste sugukonda kuuluv lindude perekond. Masksäälikud on Ameerika värvulised. Enamik nendest on Mehhiko ja Kesk-Ameerika paigalinnud, aga lõuna-masksäälik elab suures osas Lõuna-Ameerikast kuni Argentinani ja ...

Mägisäälik

Mägisäälik on värvuliste seltsi sääliklaste sugukonda kuuluv lindude perekond. Mägisäälikute iseloomulik tunnus on valged välimised sabasuled. Sugupooled on sarnased. Vanalindudel on punane, oranž või kollane alapool. Paljudel on kontrastne näomu ...

Selvasäälik

Selvasäälik on Kesk- ja Lõuna-Ameerikas levinud linnuperekond sääliklaste sugukonnast. Enamikule liikidele on iseloomulik oliivroheline või hall keha ülapool ja kollane alapool ning kontrastne näomuster. Liigid Basileuterus ignotus pirre selvasää ...

Sinisäälik

Sinisääliku laulu võib kirjeldada suminaga, "tsi-tsi-tsii".

Tihaslased

Parus carolinensis, Poecile carolinensis ojatihane Parus wollweberi, Baeolophus wollweberi valjastihane Parus semilarvatus, Cyanistes semilarvatus, Sittiparus semilarvatus lauktihane Parus venustulus, Periparus venustulus, Pardaliparus venustulus ...

Tihane

Parus caeruleus – sinitihane Parus montanus – põhjatihane Parus ater – musttihane Parus cinctus – taigatihane Parus palustris – salutihane ehk sootihane Parus cristatus – tutt-tihane Parus major – rasvatihane Parus cyanus – lasuurtihane