ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 395

52 Hz vaal

52 Hz vaal, tuntud ka kui "maailma üksikuim vaal", on maailmameres elutsev teadmata liiki vaal, kelle ebatavalist 52-hertsise sagedusega helisignaali on eri paigus tuvastatud alates 1980. aastate lõpust. Tuntud vaalaliikide helisignaalid on madal ...

Amazonase jõedelfiin

Amazonase jõedelfiin, tuntud ka kui boto, bufeo või roosa jõedelfiin on jõedelfiinide sugukonda, hammasvaalaliste seltsi kuuluv liik. Tänapäeval on teada kolm alamliiki: I. g. geoffrensis, I. g. boliviensis ja I. g. humboldtiana. Need kolm alamli ...

Hallvaal

Hallvaal on hallvaallaste sugukonda kuuluv vaalaline. Hallvaalad elavad Vaikse ookeani põhjaosas ja Tšuktši meres. Hallvaalad jagunevad kaheks suureks populatsiooniks: üks populatsioon elab Ameerika ranniku lähedal ja teine Aasia ranniku lähedal. ...

Hammasvaalalised

Hammasvaalalised on vaalaliste alamselts. Hammasvaalalistel on teravad hambad, kuid ükski hammasvaalaline ei oska närida. Hambad on neil ainult saagi püüdmiseks.

Kiusvaalalised

Kiusvaalalised on alamselts veeimetajaid, kes on arvatud vaalaliste seltsi. Kiusvaalalistel on erinevalt hammasvaalalistest hammaste asemel kiusaparaat, millega nad toitu veest filtreerivad. Alamseltsi arvatakse neli perekonda ja 14 liiki. Nüüdis ...

Pringel (perekond)

Pringel perekond vaalalisi sugukonnast pringellased. Läänemeres elab üks selle perekonna liik – pringel Phocoena phocoena, ent Eesti vetesse satub ta harva.

Silevaallased

Sugukond silevaallased Balaenidae Perekond Balaena Grööni vaal Balaena mysticetus Eubalaena japonica Perekond Eubalaena Eubalaena glacialis Lõunavaal Eubalaena australis

Vaalad

Vaalad on vaalaliste seltsi kuuluvad vee-elulised imetajad, kes pole ei delfiinid ja jõedelfiinlased) ega pringlid. Vaaladeks ei loeta ka näiteks mõõkvaala, kes taksonoomilises mõttes kuulub delfiinlaste sekka. Mõnikord mõeldakse vaalade all kõik ...

Vaguvaallased

Perekond Balaenoptera Põhjavaal Balaenoptera borealis Alamsugukond Balaenopterinae Balaenoptera bonaerensis Sugukond vaguvaallased Balaenopteridae Balaenoptera omurai Kääbusvaal Balaenoptera acutorostrata Sinivaal Balaenoptera musculus Vöötvaal B ...

Väikevaallased

Väikevaallased on mereimetajate alamsugukond vaalaliste seltsi sugukonnast Cetotheriidae. Varem arvati väikevaallased eraldi sugukonnaks Neobalanidae Miller, 1923. Alamsugukonda kuulub ainult üks ekstantne perekond väikevaal ühe liigiga väikevaal.

Vöölased

Dasypus novemcinctus üheksavöölane Dasypus hybridus Dasypus pilosus Dasypus septemcinctus Dasypus sabanicola Dasypus kappleri Alamsugukond Dasypodinae Dasypus yepesi Perekond Dasypus rüüvöölane Sugukond Dasypodidae vöölased † Dasypus bellus Alams ...

Harjasvöölane

Perekonna autor on Leopold Fitzinger 1871. Ta pani perekonnale nimeks Dasyphractus. Algul olid selle perekonna liigid perekonna Euphractus koosseisus. Nimetus Chaetophractus on kreekapärane liitsõna, mis annab tähenduseks karvane kilp. Neil on ki ...

Hiidvöölane

Elab metsades ja põõsastutes, harvem avamaastikul. Inimasustusega alasid väldib ja kui ilmubki asulate lähedusse, siis püüavad farmerid teda hävitada, sest toiduotsinguil tuhnib ta põllud üles. Pealegi tuhnib ta väga jõuliselt: tihti torkavad sil ...

Pruun-harjasvöölane

Pruun-harjasvöölane on loomaliik vöölaste sugukonnast harjasvöölaste alamsugukonnast harjasvöölase perekonnast. Varem arvati ta kuusvöölase perekonda ja kandis nime pruun-kuusvöölane.

Rüüvöölane

Perekonda kuulub 7 retsentset liiki. Dasypus septemcinctus Dasypus hybridus Dasypus novemcinctus – üheksavöölane Dasypus yepesi Dasypus sabanicola Dasypus pilosus Dasypus kappleri

Päriskonnalised

Päriskonnalised ehk anuurid on kahepaiksete klassi kuuluv selts. Sõna "anuurid" tähendab kreeka keeles sabatud αν + ουρα saba. Tõepoolest, üksnes mõnel päriskonnalisel on täiskasvanuna lühike saba, enamikul liikidel puudub see täielikult. Siiski ...

Hyalinobatrachium dianae

Hyalinobatrachium dianae on kahepaiksete klassi kuuluv päriskonnaline. Ta kuulub klaaskonnade hulka, mis tähendab, et tema keha on osalt, nimelt altpoolt läbipaistev. Liik avastati Cordillera de Talamanca mäeahelikust Costa Ricast ja kirjeldati k ...

Kannuskonn

Kannuskonn on perekond kahepaikseid sugukonnast kärgkonlased, seltsist päriskonnalised. Varasema taksonoomia kohaselt kuulus sugukonda kannuskonlased Xenopodidae, mis hiljem liideti kärgkonlastega. Perekonda kuulub umbes 20 liiki. Elavad Aafrikas ...

Paedophryne

Paedophryne on perekond konnasid kerakonlaste sugukonnast. Nimi on tuletatud vanakreeka keelest: pais tähendab "laps" ja phrynē "konn". Hetkel on sellest perekonnast teada kuus liiki konnasid, kes kõik on ühed väikseimad konnad ja üldse selgroogs ...

Paedophryne amauensis

Paedophryne amauensis on konnaliik Paapua Uus-Guineast, mis avastati 2009. aasta augustis ja mida ametlikult kirjeldati 2012. aasta jaanuaris. Konn on 7.7 millimeetrit pikk ning sellega maailma väikseim teada olev konnaliik ja väikseim selgroogne.

Suur-kannuskonn

Suur-kannuskonn on liik kahepaikseid kannuskonna perekonnast, seltsist päriskonnalised. Elab Aafrikas. Suur-kannuskonn on palju kasutatud mudelobjekt embrüoloogilistes ja molekulaarbioloogilistes uuringutes.

Jaapani hiidsalamander

Jaapani hiidsalamander, mis tähendab otsetõlkes "hiidpiprakala". Hiidsalamandrite sugukonda kuulub ainult 3 liiki: Jaapani ja Hiina hiidsalamander ning Ida hellbender. Jaapani hiidsalamandri pikkuseks on kuni 1.5 m ja ta võib kaaluda kuni 26 kg n ...

Tähniksalamander

Tähniksalamander on arvatavasti kõige tuntum salamandri liik Euroopas. Ta kaalub umbes 40 grammi ja kasvab 15–25 cm pikkuseks. Tähniksalamander on musta värvi kollaste varieeruvate täppide või triipudega, mõni isend võib olla peaaegu täiesti must ...

Kilpkonnalised

Kilpkonnalised on keelikloomade hõimkonda roomajate klassi kuuluvate loomade selts. Kilpkonnad põlvnevad permi ajastu kotülosaurustest ja saavutasid õitsengu keskaegkonnas. Kilpkonnad võivad elada maismaal, magedas vees või meres, kuid kõik liigi ...

Chelodininae

Chelodininae alamsugukond klassifitseeritakse perekondadeks: Elseya Gray, 1867 Chelodina madukaelkilpkonn Fitzinger, 1826 Elusor Cann & Legler, 1994 Pseudemydura Siebenrock, 1901 Myuchelys Thomson & Georges, 2009 Emydura lühikaelkilpkonn Bonapart ...

Kooldkaelalised

Sellesse alamseltsi kuulub rida sugukondi: klappkilpkonlased Kinosternidae hiidpeakilpkonlased Platysternidae kumerkilpkonlased Testudinidae tabaskokilpkonlased Dermatemydidae lamepeakilpkonlased Emydidae kaimankilpkonlased Chelydridae

Kumerkilpkonlased

Alamsugukond Testudininae Pyxis Indotestudo Stigmochelys Cylindraspis välja surnud Geochelone Homopus – lapikkilpkonn Chelonoidis Astrochelys Hadrianus välja surnud Testudo – kilpkonn ehk päriskilpkonn Colossochelys välja surnud Psammobates Aldab ...

Madukaelkilpkonn

Madukaelkilpkonnad klassifitseeritakse roomajate andmebaasis järgmisteks kilpkonnaliikideks: Chelodina parkeri Rhodin & Mittermeier, 1976 Chelodina burrungandjii Thomson, Kennett & Georges, 2000 Chelodina longicollis austraalia madukaelkilpkonn S ...

Krokodillilised

Krokodillilised on röövtoidulised poolveelise eluviisiga roomajate selts. Nad kujunesid välja 83.5 miljonit aastat tagasi Hilis-Kriidi ajastus ning on lindude lähim elusolev rühm, kuna mõlemad on ürgsisalike rühma ainsad elusolevad rühmad. Krokod ...

Krokodill

†Crocodylus checchiai Maccagno, 1957 †Crocodylus anthropophagus Brochu, Njau, Blumenschine & Densmore, 2010 †Crocodylus palaeindicus Falconer, 1859 †Crocodylus falconensis T. M. Scheyer et al. 2013 †Crocodylus thorbjarnarsoni C. A. Brochu & G. W. ...

Niiluse krokodill

Niiluse krokodillidel klassifitseeritakse roomajate andmebaasis järgmised alamliigid: Crocodylus niloticus pauciscutatus Deraniyagala, 1948 Crocodylus niloticus Laurenti, 1768 Crocodylus niloticus suchus GEOFFROY, 1807. Crocodylus niloticus chams ...

Soomuselised

Soomuselised on roomajate klassi alamklassi diapsiidid kuuluv suurim selts, millesse kuuluvad sisalikud ja maod. Nad moodustavad 95% roomajate liikidest. Seltsi kuuluvad ka kõik Eestis elavad roomajad. Seltsi liikmed on levinud üle kogu maakera, ...

Agaminae

Agaminae alamsugukond klassifitseeritakse järgmisteks perekondadeks: Aphaniotis Peters, 1864 Pseudotrapelus Fitzinger, 1843 Rankinia Wells & Wellington, 1983 Lophognathus Gray, 1842 Sitana Cuvier, 1829 Gonocephalus Kaup, 1825 Pseudocalotes Fitzin ...

Gekolised

Gekoliste ühisjooned on teiste sisalikuliste omast erinev kromosoomistik ja eriline lihas kõrva piirkonnas. Enamasti puudub sarnakaar. Keel on lihakas ja paks ega ole kaheharuline. Arvukad öise eluviisiga gekolised suhtlevad helide abil.

Kameeleonlased

Eelistatuim saak on putukad. Kui mõni putukas on haardeulatuses, sihib kameeleon seda mõlema silmaga, et vahemaa täpselt kindlaks teha. Saagi neelab ta tervelt alla.

Lenddraakon

Lenddraakonid on soomuseliste seltsi agaamlaste sugukonda kuuluvate sisalike perekond. Teaduslikult kirjeldas lenddraakoneid esimesena Linnaeus 1758 ja valis neile niisuguse nimetuse nende lennuvõime tõttu, mis on roomajate seas ebatavaline. Nad ...

Maduskink

Maduskingi perekonda klassifitseeritakse roomajate andmebaasis järgmised liigid: Ophiomorus raithmai Anderson & Leviton, 1966 Ophiomorus persicus Steindachner, 1867 Ophiomorus maranjabensis Kazemi, Farhadi Qomi, Kami & Anderson, 2011 Ophiomorus l ...

Ophidia

Ophidia soomuseliste roomajate taksonoomiline rühm, mille hulka liigitatakse tänapäevased maolised ja maolaadsed sisalikulised. Caldwell jt 2015 on koostanud ofiidide fülogeneetilise puu.

Platynota

Platynota infraseltsi klassifitseeritakse roomajate andmebaasis järgmised sugukonnad: Varanidae Hardwicke & Gray, 1827 – varaanlased. Helodermatidae Gray, 1837 – mürkvaraanlased, Lanthanotidae Steindachner, 1877 – kurtvaraanlased,

Scincomorpha

Infraseltsi Scincomorpha klassifitseeritakse roomajate andmebaasis järgmised sisalikuliste sugukonnad: Xantusiidae Baird, 1858 – öösisaliklased. Teiidae Gray, 1827 – teiulased Lacertidae Gray, 1825 – sisaliklased Gerrhosauridae Fitzinger, 1843 – ...

Sisalikulised

Sisalikuliste süstemaatika pole päris selge. Tavaliselt peetakse sisalikke iseseisvaks alamseltsiks nimega sisalikulised Lacertilia. Sellesse kuuluvad kõik lepidosauruste elusolevad järeltulijad, mis ei ole sfenodondid st tuataara ega maod. Alams ...

Taandurilised

Taandurilised on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts. Nad on samas seltsis sisalikuliste ja maolistega. Taandurilisi iseloomustab pikk keha ning taandarenenud jäsemed ja silmad. Paljudel liikidel on roosakas ja rõngastena paikne ...

Tytthoscincus

Tytthoscincus temasekensis Grismer, Wood, Lim & Liang, 2017

Aerjalalised

Aerjalalised ehk kopepoodid on lülijalgsete hõimkonda kuuluva aerjalgsete klassi alamklass. Aerjalalisi leidub meres ja enamikus mageveeveekogudes. Paljud aerjalalised on planktilise eluviisiga, osa on bentilised. Esineb ka parasiitseid liike. Pl ...

Hormikulised

Hormikulised on aerjalgsete klassi kuuluv väikeste vähilaadsete selts. Hormikulisi on teada umbes 43 sugukonda umbes 2000 liigiga, kes asustavad nii mere- kui mageveekeskkondi. Hormikulisi on varem vaadeldud ka alamseltsina. Hormikulised on osa z ...

Rullikulised

Rullikulised on aerjalgsete klassi kuuluv väikeste vähkide selts, kuhu arvatakse umbes 463 perekonda 3000 liigiga. Enamik rullikuliste sugukondi elab merepõhjas, kuid mõned sugukonnad näiteks Ameiridae ja Parastenocarididae ka magevees. Üksikud r ...

Kõrgemad vähid

Kõrgemad vähid ehk ülemvähid on suurim vähkide alamklass, kuhu kuuluvad näiteks kümnejalalised, ahasvähilised ja hiilgevähilised. Samuti kuuluvad siia kirpvähilised ja eluks maal kohanenud kakandilised. Esimesed ülemvähid tekkisid Maale Kambriumi ...

Kirpvähilised

Kirpvähilised ehk amfipoodid on vähkide alamhõimkonda kuuluv selts. Kirpvähilised meenutavad väliskujult krevette. Neid on kirjeldatud üle 7000 liigi, Eestis elab neid 20 liigi ümber. Enamik kirpvähilisi on mereelulised, kuid neid leidub ka magev ...

Langust

Langust on kümnejalaliste seltsi langustlaste sugukonda kuuluv vähiliste perekond. Langustide hulka kuulub vähemalt 6 liiki. Langusti vastne on pelaagiline ehk vabalt vees hõljuv. Vastse arengujärk kestab 3 kuud. Langust võib elada üle 15 aasta. ...

Leptodora

Leptodora on vesikirbuliste seltsi kuuluv planktiliste vähilaadsete perekond. Leptodora perekonna esindajad on suurimad zooplanktoni koosseisu kuuluvad röövloomad, kes esinevad eutroofsetes ja kalarikastes järvedes. Leptodora on toiduahelas tähts ...