ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 41

Valmistub esimene mängija (romaan)

"Valmistub esimene mängija" on Ameerika Ühendriikide kirjaniku Ernest Clinei düstoopiline ulmeromaan, mis valmis 2011. aastal. Suuresti küberpunki kalduv romaan kirjeldab hilisteismelise Wade Owen Wattsi seiklusi majandusliku, ühiskondliku ja öko ...

Tants lohedega

Tants lohedega on George R. R. Martini romaanisarja "Jää ja tule laul" viies osa. Eesti keeles ilmus raamat kahes köites: "Tants lohedega. 1. raamat" ja "Tants lohedega. 2. raamat". Eestikeelsed kõvaköitelised raamatud on välja andnud kirjastus V ...

20. sajandi muusika

20. sajandi muusika on muusika 20. sajandil. 20. sajandi muusikat pole erinevalt eelnevate sajandite muusikast võimalik kirjeldada üheselt. 20. sajandi muusika puhul räägitakse tihti pluralismist – olukorrast, kui samaaegselt on käibel mitmeid ti ...

Minimalism (muusika)

Minimalism on muusikasuund, milles muusikat luuakse väga väheste muusikaliste vahenditega, peamiselt üksikute muusikaliste ideede kordamise abil pika aja jooksul. Minimalistlikku muusikat hakati looma 1960. aastate alguses. Tuntuim minimalismi es ...

1924. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste 2. klass

1924. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste 2. klass oli Eesti jalgpalli 1924. aasta meistrivõistluste teine tase. 2. klassi meistriks tuli ESS Kalevi teine meeskond Tallinna ESS Kalev 2. Meistrivõistlused mängiti kaks miinust karikasüsteemil, ...

1924. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste 3. klass

1924. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste 3. klass oli Eesti jalgpalli 1924. aasta meistrivõistluste kolmas tase. 3. klassi meistriks tuli ESS Kalevi kolmas meeskond Tallinna ESS Kalev 3. Meistrivõistlused mängiti kaks miinust karikasüsteemil ...

1924. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste 4. klass

1924. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste 4. klass oli Eesti jalgpalli 1924. aasta meistrivõistluste neljas ja ühtlasi viimane tase. 4. klassi meistriks tuli VS Spordi neljas meeskond Tallinna VS Sport 4. Meistrivõistlused mängiti kaks miinus ...

1925. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused

1925. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused olid esimesed ametlikud suusatamise maailmameistrivõistlused, mis toimusid 12.–14. veebruarini 1925 Johannisbadis Tšehhoslovakkias. Kavas olid meeste murdmaasuusatamises 18 km ja 50 km, suusah ...

1927. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused

1927. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused olid 4. suusatamise maailmameistrivõistlused, mis toimusid 3.–5. veebruarini 1927. aastal Itaalias Cortina dAmpezzos. Kavas oli murdmaasuusatamises meeste kaks distantsi: 18 km ja 50 km, suusa ...

1929. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused

1929. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused olid 6. suusatamise maailmameistrivõistlused, mis toimusid 5.–9. veebruarini 1929. aastal Poolas Zakopanes. Kavas olid murdmaasuusatamises meeste kaks distantsi: 17 km ja 50 km, suusahüpped 90 ...

1930. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused

1930. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused olid 7. suusatamise maailmameistrivõistlused, mis toimusid 27. veebruarist 1. märtsini 1930 Norras Oslos. Kavas olid muurdmaasuusatamises kaks meeste distantsi: 17 km ja 50 km, kahevõistlus ja ...

1931. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused

1931. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused olid 1. maailmameistrivõistlused mäesuusatamises, mis toimusid 19.–23. veebruarini Mürrenis Šveitsis. Võistlustel oli mängus 4 komplekti medaleid. Võistlustel osales seitse riiki 56 sportlasega.

1931. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused

1931. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused olid 8. suusaalade maailmameistrivõistlused, mis toimusid 13.–15. veebruarini Oberhofis Saksamaal.

1932. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused

1932. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused olid 2. maailmameistrivõistlused mäesuusatamises, mis toimusid 4.–6. veebruarini 1932 Cortina dAmpezzos Itaalias. Võistlustel oli mängus 6 komplekti medaleid.

1933. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused

1933. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused olid 3. maailmameistrivõistlused mäesuusatamises, mis toimusid 6.–10. veebruarini Innsbruckis Austrias. Võistlustel oli mängus 6 komplekti medaleid.

1933. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused

1933. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused olid 10. suusaalade maailmameistrivõistlused, mis toimusid 8.–12. veebruarini Austrias Innsbruckis.

1934. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused

1934. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused olid 4. maailmameistrivõistlused mäesuusatamises, mis toimusid 15.–17. veebruarini Sankt Moritzis Šveitsis. Võistlustel oli mängus 6 komplekti medaleid.

1934. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused

1934. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused olid 11. suusaalade maailmameistrivõistlused, mis toimusid 20 25. veebruarini Rootsis Sollefteås.

1935. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused

1935. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused olid 5. maailmameistrivõistlused mäesuusatamises, mis toimusid 22.–25. veebruarini Mürrenis Šveitsis. Võistlustel oli mängus 6 komplekti medaleid.

1935. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused

1935. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused olid 12. suusaalade maailmameistrivõistlused, mis toimusid 13.–18. veebruarini Tšehhoslovakkias Vysoké Tatrys.

1936. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused

1936. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused olid 6. maailmameistrivõistlused mäesuusatamises, mis toimusid 21 22. veebruarini Innsbruckis Austrias. Võistlustel oli mängus 6 komplekti medaleid.

1937. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused

1937. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused olid 7. maailmameistrivõistlused mäesuusatamises, mis toimusid 13.–15. veebruarini Chamonixs Prantsusmaal. Võistlustel oli mängus 6 komplekti medaleid.

1937. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused

1937. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused olid 14. suusaalade maailmameistrivõistlused, mis toimusid 14 18. veebruarini Prantsusmaal Chamonixs.

1938. aasta Eesti-Soome maavõistlus maadluses

Eesti A kaotas Soome A-le 2:5 ja Eesti B Soome B-le samuti 2:5. Johannes Kotkas võitis Eesti B-s Hjalmar Nyströmi 3:0. Võitsid veel mõlemad keskkaallased Voldemar Roolaan ja Karl Kullisaar. Maadlusmatši ajal 127 kg kaaluva Arvo Niemeläga sai Kris ...

1938. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused

1938. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused olid 8. maailmameistrivõistlused mäesuusatamises, mis toimusid 5. ja 6. märtsil Engelbergis Šveitsis. Võistlustel oli mängus 6 komplekti medaleid.

1939. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused

1939. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused olid 9. maailmameistrivõistlused mäesuusatamises, mis toimusid 12. ja 15. märtsil Zakopanes Poolas. Võistlustel oli mängus 6 komplekti medaleid.

1939. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused

1939. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused, olid 16. suusaalade maailmameistrivõistlused, mis toimusid 11.–19. veebruarini Zakopanes Poolas. Zakopane sai õiguse korraldada MM-võistlused juba teist korda ajaloos. Võistlused olid viimase ...

1940. aasta suveolümpiamängud

1940. aasta suveolümpiamängud pidid olema XII olümpiaadi kaasaegsed olümpiamängud, kuid need jäid ära Teise maailmasõja tõttu. Nende toimumiskoht pidi algul olema Tōkyō, kuid Jaapani-Hiina sõja tõttu määrati olümpialinnaks Helsingi.

1940. aasta taliolümpiamängud

1940. aasta taliolümpiamängud jäid ära Teise maailmasõja tõttu. Mängude toimumispaigaks oli määratud Sapporo tühistatud Hiina-Jaapani sõja tõttu, siis Sankt Moritz ja lõpuks Garmisch-Partenkirchen.

1944. aasta suveolümpiamängud

1944. aasta suveolümpiamängud pidi olema XIII olümpiaadi kaasaegsed olümpiamängud, kuid need jäid ära Teise maailmasõja tõttu. Mängude toimumispaik pidi olema London.

1944. aasta taliolümpiamängud

1944. aasta taliolümpiamängud pidid toimuma 1944. aasta veebruaris, kuid jäid ära Teise maailmasõja tõttu. Need oleksid olnud 5. taliolümpiamängud. Mängude toimumispaigaks oli 1939. aasta juunis määratud Cortina dAmpezzo Itaalias. Otsus tühistami ...

1948. aasta maailmameistrivõistlused rahvusvahelises kabes

1948. aasta maailmameistrivõistlused rahvusvahelises kabes peeti 13. novembrist 4. detsembrini 22-voorulisena erinevates Hollandi linnades. Need olid pärast Rahvusvahelise Kabeföderatsiooni moodustamist peetud esimesed maailmameistrivõistlused. T ...

1948. aasta male maailmameistrivõistlused

1948. aasta male maailmameistrivõistlused oli viieringiline ringsüsteemis turniir male maailmameistri väljaselgitamiseks pärast maailmameister Aleksandr Alehhini ootamatut ja hämaratel asjaoludel surma temast vabaks jäänud troonile. Turniir peeti ...

1950. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused

1950. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused olid 11. maailmameistrivõistlused mäesuusatamises, mis toimusid 13.–18. veebruarini USAs Aspenis. Võistlustel oli mängus 6 komplekti medaleid.

1950. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused

1950. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused, olid 18. suusaalade maailmameistrivõistlused, mis toimusid 1 6. veebruarini USAs Lake Placidis. Murdmaasuusatamise võistlused toimusid Rumfordis.

1950. aasta korvpalli maailmameistrivõistlused

1950. aasta korvpalli maailmameistrivõistlused olid 1. maailmameistrivõistlused korvpallis, mis toimusid 22. oktoobrist 3. novembrini Buenos Aireses Argentinas. Osales kümme korvpallikoondist. Argentina võitis kuldmedali, alistades Ameerika Ühend ...

1951. aasta maailmameistrivõistlused rahvusvahelises kabes

1951. aasta maailmameistrivõistlused rahvusvahelises kabes peeti erinevates Hollandi linnades. 1.–29. septembrini toimunud matšis kohtusid omavahel kaks hollandlast – tiitlikaitsja Piet Roozenburg ning pretendentide turniiri võitja Reinier Cornel ...

1951. aasta NSV Liidu meistrivõistlused jalgrattasõidus

1.–8. juulini toimus mitmepäevasõit Moskva–Harkiv–Moskva. Osalesid 6 spordiühingu esindused, igaüks 10 sõitjaga. Eestist osales 3 sportlast, neist edukaim oli Nikolai Matvejev, kes võitis ka sõidu esimese ja neljanda etapi, neljandal oli tema jär ...

1951. aasta NSV Liidu meistrivõistlused mootorrattaspordis

Arvult neljas tšempionaat peeti taas Tallinnas Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrajal, 2.–3. septembril. Võistlusmaaks oli meestel 202.38, naistel 101.19 km.

1954. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused

1954. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused olid 13. maailmameistrivõistlused mäesuusatamises, mis toimusid 1 7. märtsini Åres Rootsis. Võistlustel jagati välja 8 komplekti medaleid.

1954. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused

1954. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused, olid 20. suusaalade maailmameistrivõistlused, mis toimusid 13 21. veebruarini Rootsis Falunis. Meeste 18 km suusatamist ei olnud enam kavas ja selle asemele tulid 15 ja 30 km distantsid. Esim ...

1955. aasta Le Mansi 24 tunni võidusõit

1955. aasta Le Mansi 24 tunni võidusõit oli 23. Le Mansi 24 tunni võidusõit ja FIA 1955. aasta sportautode maailmameistrivõistluste neljas etapp. Võistlus toimus 11.–12. juunil 1955 Prantsusmaal Sarthei ringrajal See on läinud ajalukku kui maailm ...

1955. aasta NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes

II NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes peeti 8.–28. septembrini 1955. aastal Minskis. Turniiril jagasid esikohta Maks Šavel ja Iser Kuperman. Järelmatši võitis aga tulemusega 9-7 +=3 -2 Iser Kuperman ning nii kuulus meistritiitel na ...

1956. aasta maailmameistrivõistlused rahvusvahelises kabes

1956. aasta maailmameistrivõistlused rahvusvahelises kabes ehk kolmas olümpiaturniir peeti 5. novembrist 1. detsembrini erinevates Hollandi linnades. See oli turniir "ratastel", nimelt kõik 19 vooru peeti eri linnades. Kanada kabetajad olid maail ...

1956. aasta NSV Liidu meistrivõistlused iluvõimlemises

Peeti ka esimese spordijärgu meistrivõistlused, kus L. Maasing tuli kolmandaks. Võistkonnad: 1. Burevestnik I 400.38 2. Burevestnik II 373.26 3. Tööjõureservid 372.18 4. Spartak 344.25 5. Krõlja Sovetov 326.23 6. Pištševik 292.04 9. Kalev 255.9

1956. aasta NSV Liidu meistrivõistlused jahilaskmises

Võistkonnad: 1. Vene NFSV 52 2. Moskva 49 3. Leningrad 48 4. Ukraina NSV 48 5. Gruusia NSV 42 6. Läti NSV 37 9. Eesti NSV 28 Eraldi peeti naiste võistlused.

1956. aasta NSV Liidu meistrivõistlused jääpurjetamises

Võistkonnad: 1. Burevestnik spordiühing|Burevestnik 30 659 2. ALMAVÜ 23 881 3. Daugava 22 086 4. Sõja-merejõud I 21 713 5. Läti Vabariiklik Jahtklubi 20 167 6. Sõja-merejõud II 19 445 7. Kalev 17 091

1956. aasta NSV Liidu meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses

Võistkonnad: 1. Vene NFSV 125 2. Ukraina NSV 119 3. Moskva 112 4. Gruusia NSV 111 5. Valgevene NSV 105 6. Eesti NSV 93 Eraldi peeti Kiievis 22.–25. veebruaril spordiühingute esivõistlused. Võistkonnad: 1. Kaitseministeeriumi Keskspordiklubi 2. St ...

1956. aasta NSV Liidu meistrivõistlused moodsas viievõistluses

Võistkonnad: 1. Armeenia NSV 12 797 2. Vene NFSV 12 743.5 3. Moskva 8363 4. Kasahhi NSV 8245.5 5. Eesti NSV 8191 6. Leningrad 8101.5 7. Gruusia NSV 8. Ukraina NSV 9. Karjala ANSV 10. Turkmeeni NSV 11. Usbeki NSV

1956. aasta NSV Liidu meistrivõistlused mootorrattaspordis

Võistkondadest võitis AKSK koguajaga 43:27.19.0, järgnesid Tööjõureservid 44:31.34.0 ja Spartak 52:10.20.0.