ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 47

Mantelloomad

Mantelloomad on alamhõimkond keelikloomade hõimkonnas. Mantelloomad elavad enamasti meredes. Neid on teada umbes 3000 liiki. Mantelloomadel on seljakeelik vaid looteeas.

Ripikloomad

Ripikloomad on klass, mis kuulub hõimkonda mantelloomad. Need on väikesed, kuni ühe sentimeetri pikkused pelaagilised ehk avavee loomad. Nad toituvad ainuraksetest vetikatest ja protistidest. Ripikloomi söövad kalad ja röövtoidulised zooplanktoni ...

Roomajad

Roomajad ehk reptiilid on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast. Neile on iseloomulik hingamine kopsudega, kahe aordikaare esinemine, paks sarvkihiga nahk ja koorega munad. Roomajad on üks mitmekesisemaid s ...

Diapsiidid

Diapsiidid on roomajate alamklass. Diapsiidide klassi liigitatakse tetrapoodid, kellel kummalgi pool silmakoobaste taga on koljus kaks ava oimuauk.

Kärsspealised

Kärsspealised on roomajate klassi kuuluv selts. See on üks neljast roomajate seltsist, milles on tänapäeval elavaid liike teised on kilpkonnalised, soomuselised ja krokodillilised. Kärsspealiste seltsi kuulub kõigest üks tänapäevane sugukond: tua ...

Soomussisalikud

Ülemseltsi kuuluvad järgmised seltsid: Squamata soomuselised- sünapomorfid Eosuchia. Sphenodontia kärsspealised tuataara Sphenodon

Alveokokk-paeluss

Alveokokk-paeluss on väike paeluss neljanapaliste seltsist, kes on laialdaselt levinud põhjapoolkeral. E. multilocularis ja ka teised perekonna Echinococcus liikmed on patogeenid, kes põhjustavad ehhinokokoosi. E. multilocularis tekitab nakatunu ...

Ehhinokokk

Ehhinokokk on paelusside klassi kuuluv perekond. Ehhinokokkide perekonda kuuluvad paelussid on kosmopoliitse levikuga. Eristatakse viit liiki perekonnast Echinococcus: E. granulosus, E. multiocularis, E. oligarthrus, E. vogeli ja E. shiquicus. Pa ...

Laiuss

Harilik laiuss ehk laiuss on laiussiliste sugukonna laiuslaste perekonda kuuluv parasiit. Laiussi pikkus on tavaliselt üle 10 meetri, ulatudes isegi 20 meetrini. Ussi laius 1–2 cm. Laiuss areneb täiskasvanuks umbes ühe kuu jooksul ja võib peremee ...

Ripsussid

Ripsussid ehk turbellaarid on alamate usside klass lameusside hõimkonnas. Ripsusse võiks lugeda lameusse kõige paremini kirjeldavaks rühmaks. Ripsusside kehapikkus võib olla väiksem kui 1 cm ja ulatuda kuni 60 cm-ni. Suur osa rühmadest elab üksne ...

Piimjas planaar

Piimjas planaar on lameusside hõimkonda kuuluv liik ripsusside klassist. Ta on laialt levinud paljudes madalike järvedes ja jõgedes, sealhulgas Eestis. Piimja planaari keha on lai ja selgmiselt-kõhtmiselt dorsoventraalselt lamendunud. Keha on kun ...

Sadajalgsed

Sadajalgsed on hulkjalgsete alamhõimkonda kuuluv lülijalgsete klass. Nende keha moodustub paljudest lülidest, iga lüli külge kinnitub paar lülilisi jalgu. Sadajalgseil on neli silma ning tugevad lõuad, mille abil nad püüavad putukaid, usse ja tig ...

Vähilaadsed

Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid. Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki.

Aerjalgsed

Aerjalgsete alamklassid on Huulvähilised Mystacocarida Thecostraca Pentastomida Lõpushännalised Branchiura Tantulocarida Aerjalalised Copepoda Klassi kuulub 12 seltsi ja umbes 107 sugukonda.

Armillifer armillatus

Armillifer armillatus on Armillifer perekonna liik aerjalaliste klassist. Armillifer armillatus võib kokkupuutel suuremate madude kehavedelike maoveri või - eritistega, näiteks maokasvandustes, või vähetöödeldud maoliha süües ka inimestele kandud ...

Karpvähilised

Mitte segi ajada kirpvähilistega Amphipoda, kes kuuluvad kõrgemate vähkide rühma Karpvähilised ehk karpvähid ehk ostrakoodid on vähkide klassi kuuluvad loomad. Praeguseks on tuvastatud umbes 50 000 väljasurnud või nüüdisaegset liiki, mis jaguneva ...

Lõpusjalgsed

Lõpusjalgsed on primitiivsete vähkide klass, mille enamik rühmi on mageveelised. Lõpusjalgseid on teada umbes 900 liiki. Sellesse klassi kuuluvad teiste seas vesikirp Daphnia, kes on esindatud ka enamikus Eesti siseveekogudes. Lõpusjalgsete ladin ...

Tavaline hiilgevähk

Tavaline hiilgevähk ehk antarktika krill on sugukonda Euphausiidae kuuluv vähilaadne, kes elab Antarktika merevetes – Lõuna-Jäämeres. Antarktika krill on Antarktika ökosüsteemi võtmeliik. Biomassi seisukohalt arvatakse see liik olevat maakera kõi ...

Vääneljalalised

Vääneljalalised ehk vääneljalgsed on vähkide hõimkonda kuuluv üksnes mereloomade klass. Uuemais süstemaatikais paigutatakse nad aerjalgsete klassi, andes neile siis alamklassi staatuse. "Loomade elu" arvab nad lülijalgsete hõimkonda lõpuslülijalg ...

Must lesk

Must lesk on väga mürgine ämblikuliik perekonnast Latrodectus. See liik on hästi tuntud selgelt eristuva värvusmustriga emaste poolest. Neil on üleni mustalt värvunud keha ja tagakeha alapoolel paikneb punane värvilaik, mis sarnaneb liivakellaga. ...

Steatoda

Steatoda on keraämblikuliste sugukonda kuuluv perekond, kuhu kuulub üle 120 liigi. Tavaliselt on nad tumedat värvi, tagakehal on neil valge triip, millele lisandub veel heledaid täppe ja/või triipe. Neid kiputakse segi ajama musta lesega ja seepä ...

Zooksantell

Zooksantell on perekond endosümbiontseid vaguviburvetikaid. Zooksantellid elavad sümbioosis mitmesuguste mereloomade ja protistidega, eriti on tuntud nende mutualistlik kooselu korallide, sealhulgas meriliiliate perekonnaga Aiptasia. Enamik zooks ...

Aktinobakterid

Aktinobakterid on suure G+C sisaldusega grampositiivsete bakterite hõimkond. Kaks grampositiivsete bakterite hõimkonda – Actinobacteria ja Firmicutes – on valgujärjestusel põhinevate analüüside järgi ühed vanimad bakterite hõimkonnad. Aktinobakte ...

Bifidobakter

Bifidobakterid on grampositiivsed, liikumatud, anaeroobsed bakterid. Bakterite rakud on ebakorrapärase kujuga pulgakesed, mis võivad olla hargnenud ja meenutada hieroglüüfe. Nad ei vaja elutegevuseks hapnikku ja kääritavad suhkruid. Bifidobakteri ...

Frankia

Frankia on perekond lämmastikku fikseerivaid grampositiivseid baktereid, mis moodustavad lehtpuudega sümbioosis juuremügaraid. Pikka aega oli ainuke sellesse perekonda klassifitseeritud liik Frankia alni, mida kirjeldas lepa juurtel 1866. aastal ...

Korünebakter

Korünebakterid on perekond väikseid pleomorfseid eosteta ja kihnuta grampositiivseid pulkbaktereid, mis asetsevad sageli lühikeste ahelatena või hiina kirjamärke meenutavate kogumikena. Korünebakterite nimetus tuleneb vanakreeka sõnadest korynē j ...

Streptomyces

Streptomyces on bakteriperekond, milles on kirjeldatud üle 700 liigi. Sarnaselt teiste aktinobakteritega on Streptomyces ’ed grampositiivsed ja nende genoom on väga GC-rikas. Neid leidub põhiliselt mullas ja lagunevates taimedes. Enamik selle per ...

Streptomycetaceae

Sugukonda Streptomycetaceae liigitatakse käesoleval ajal järgmised bakteriperekonnad: Streptomyces Waksman & Henrici 1943 Streptoverticillium. Kitasatospora - incertae sedis

Tersicoccus phoenicis

Tersicoccus phoenicis on bakteriliik. Bakterit T. phoenicis on leitud kahes kohas: NASA Kennedy Kosmosekeskuses Floridas Euroopa Kosmoseagentuuri hoonetest Prantsuse Guajaanas.

Džedkara

Džedkara oli Vana-Egiptuse Vana Riigi 5. dünastia eelviimane kuningas. Tema valitsemisaeg langes umbes aastatesse 2414–2375 eKr. Tema isiku ja suguluse kohta 5. dünastia kuningaperekonnaga pole siiani midagi teada. Leitud on tema kuue lapse hauae ...

Teti

Teti oli Vana-Egiptuse Vana Riigi 6. dünastia esimene kuningas. Tema valitsemisaeg langes aastatesse 2345 kuni 2333 e.Kr. Tõenäoliselt tapeti ta oma ihukaitsjate poolt.

Unas

Unas oli Vana-Egiptuse Vana Riigi 5. dünastia viimane kuningas. Tema valitsemisaeg langes aastatesse 2375–2345 eKr. Ta laskis ehitada väikese püramiidi Saqqārahsse, Džoseri astmikpüramiidi lähedusse.

Urukagina

Temast pole meil palju teada, muuhulgas on probleeme tekitanud isegi Urukagina nimi, kuna Urukagina puhul pole täpselt teada, kuidas on õige tema nime lugeda. Teadlased on erinevate variantidena pakkunud Iri-KA-gina, Uri-inim-gina, Eri-inim-gin j ...

Džedefra

Džedefra oli Vana-Egiptuse vaarao 4. dünastiast. Ta valitses umbes 2566–2558 eKr. Ta oli Hufu poeg ja Hafra vend. Džedefra suri noorelt, umbes 2558. aastal eKr.

Hafra

Hafra ehk Chephren oli Vana-Egiptuse vaarao 4. dünastiast. Ta valitses umbes 2558–2532 eKr. Ta oli Hufu poeg. Ta oli Giza 2. püramiidi Chephreni püramiidi ja Suure sfinksi Chephreni sfinksi ehitaja.

Hufu

Hufu oli Vana-Egiptuse Vana riigi 4. dünastia teine kuningas. Tema valitsemisaeg langes umbkaudu aastatesse 2589 kuni 2566 e.Kr. Hufu oli kuningas Snofru poeg. Tal oli mitu poega, neist Džedefra oli valitsejaks tema järel. Kuninganna Hetepheres I ...

Menkaura

Menkaura ehk Menkaure oli Vana-Egiptuse vaarao 4. dünastiast. Ta valitses umbes 2532–2504 eKr. Ta oli Hafra ja kuninganna Hamerernebti I poeg ning tõusis valitsejaks pärast Džedefra poja Baka surma. Menkaura isikust ja valitsusajast on väga vähe ...

100

100. aasta Sajandid: 1. sajand eKr - 1. sajand - 2. sajand Aastakümned: 50. aastad 60. aastad 70. aastad 80. aastad 90. aastad - 100. aastad - 110. aastad 120. aastad 130. aastad 140. aastad 150. aastad Aastad: 95 96 97 98 99 - 100 - 101 102 103 ...

110. aastad

110. aastad 110. aastad on aastad 110–119 pKr. Sajandid: 1. sajand - 2. sajand - 3. sajand Kümnendid: 60. aastad 70. aastad 80. aastad 90. aastad 100. aastad - 110. aastad - 120. aastad 130. aastad 140. aastad 150. aastad 160. aastad Aastad: 110 ...

130. aastad

130. aastad 130. aastad on aastad 130–139 pKr. Sajandid: 1. sajand - 2. sajand - 3. sajand Kümnendid: 80. aastad 90. aastad 100. aastad 110. aastad 120. aastad - 130. aastad - 140. aastad 150. aastad 160. aastad 170. aastad 180. aastad Aastad: 13 ...

140. aastad

140. aastad 140. aastad on aastad 140–149 pKr. Sajandid: 1. sajand - 2. sajand - 3. sajand Kümnendid: 90. aastad 100. aastad 110. aastad 120. aastad 130. aastad - 140. aastad - 150. aastad 160. aastad 170. aastad 180. aastad 190. aastad Aastad: 1 ...

150. aastad

150. aastad 150. aastad on aastad 150–159 pKr. Sajandid: 1. sajand - 2. sajand - 3. sajand Kümnendid: 100. aastad 110. aastad 120. aastad 130. aastad 140. aastad - 150. aastad - 160. aastad 170. aastad 180. aastad 190. aastad 200. aastad Aastad: ...

160. aastad

160. aastad 160. aastad on aastad 160–169 pKr. Sajandid: 1. sajand - 2. sajand - 3. sajand Kümnendid: 110. aastad 120. aastad 130. aastad 140. aastad 150. aastad - 160. aastad - 170. aastad 180. aastad 190. aastad 200. aastad 210. aastad Aastad: ...

180. aastad

180. aastad 180. aastad on aastad 180–189 pKr. Sajandid: 1. sajand - 2. sajand - 3. sajand Kümnendid: 130. aastad 140. aastad 150. aastad 160. aastad 170. aastad - 180. aastad - 190. aastad 200. aastad 210. aastad 220. aastad 230. aastad Aastad: ...

190. aastad

190. aastad 190. aastad on aastad 190–199 pKr. Sajandid: 1. sajand - 2. sajand - 3. sajand Kümnendid: 140. aastad 150. aastad 160. aastad 170. aastad 180. aastad - 190. aastad - 200. aastad 210. aastad 220. aastad 230. aastad 240. aastad Aastad: ...

200

200. aasta Sajandid: 1. sajand - 2. sajand - 3. sajand Aastakümned: 150. aastad 160. aastad 170. aastad 180. aastad 190. aastad - 200. aastad - 210. aastad 220. aastad 230. aastad 240. aastad 250. aastad Aastad: 195 196 197 198 199 - 200 - 201 20 ...

170. aastad

170. aastad 170. aastad on aastad 170–179 pKr. Sajandid: 1. sajand - 2. sajand - 3. sajand Kümnendid: 120. aastad 130. aastad 140. aastad 150. aastad 160. aastad - 170. aastad - 180. aastad 190. aastad 200. aastad 210. aastad 220. aastad Aastad: ...

200. aastad

200. aastad 200. aastad on aastad 200–209 pKr. Sajandid: 1. sajand - 2. sajand / 3. sajand - 4. sajand Kümnendid: 150. aastad 160. aastad 170. aastad 180. aastad 190. aastad - 200. aastad - 210. aastad 220. aastad 230. aastad 240. aastad 250. aas ...

210. aastad

210. aastad 210. aastad on aastad 210–219 pKr. Sajandid: 2. sajand - 3. sajand - 4. sajand Kümnendid: 160. aastad 170. aastad 180. aastad 190. aastad 200. aastad - 210. aastad - 220. aastad 230. aastad 240. aastad 250. aastad 260. aastad Aastad: ...

230. aastad

230. aastad 230. aastad on aastad 230–239 pKr. Sajandid: 2. sajand - 3. sajand - 4. sajand Kümnendid: 180. aastad 190. aastad 200. aastad 210. aastad 220. aastad - 230. aastad - 240. aastad 250. aastad 260. aastad 270. aastad 280. aastad Aastad: ...