ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 62

Järvevanalased

Järvevanalased on ehmestiivaliste seltsi kuuluv putukate sugukond. Sugukonda arvatakse umbes 100 perekonda. Järvevanalased on levinud peamiselt põhjaparasvöötmes, lõunapoolsematel aladel on neid vähe. Täiskasvanult on järvevanalased enamasti pruu ...

Lõpusehmeslased

Lõpusehmeslased on ehmestiivaliste seltsi kuuluv putukate sugukond. Eestis on vähemalt kolm liiki: Rhyacophila nubila Rhyacophila septentrionis Rhyacophila obliterata

Risuvana

Risuvana on putukaliik ehmestiivaliste seltsist järvevanalaste sugukonnast. Risuvana valmiku kehapikkus on 5–10 mm, tiibade siruulatus on 15–27 mm emasel või 13–25 mm isasel. Tiivad on karvased. Tundlad on erakordselt pikad.

Tunnelehmeslased

Tunnelehmeslased on ehmestiivaliste seltsi kuuluv putukate sugukond. Eestis on vähemalt 4 liiki: Psychomyia pusilla tunnelehmeslane Lype reducta Lype phaeopa Tinodes waeneri harilik kiviehmeslane

Võrgendehmeslased

Võrgendehmeslased on ehmestiivaliste seltsi kuuluv putukate sugukond. Eestis on vähemalt seitse liiki: Polycentropus flavomaculatus harilik võrgendehmeslane Holocentropus picicornis Holocentropus dubius harilik sooehmeslane Plectrocnemia conspers ...

Harjashännalised

Harjashännalised on selts putukaid. Sellesse seltsi kuulub umbes 400 liiki, neist Eestis elab 5. Kaks Eestis elavat harjashännaliste liiki on sünantroopsed – majades elab sageli majasoomukas Lepisma saccharina ja harvem kodusoomukas Thermobia dom ...

Plutomurus ortobalaganensis

Plutomurus ortobalaganensis on sügavaimalt koopast leitud maismaaloom, kes avastati Kruberi koopa sissepääsust 1980 meetrit sügavamalt. Tegemist on ilma silmade ja tiibadeta hooghännalisega. Avastus tehti 2010. aastal CAVEX-i ekspeditsiooni käigu ...

Podura aquatica

Podura aquatica on Poduridae sugukonda kuuluv hooghännaline; sugukonna üks neljast liigist. Liigi levila on holarktiline. Liik elab vaid seisuveekogude pinnal ja on raipesööja inglise keeles scavanger. Isendite pikkus on kuni 1.5 mm ja nad on vär ...

Kahetiivalised

Kahetiivalised on väga suur, kõigil mandritel levinud putukarühm. Praegu on teada üle 125 000 liigi, kuid pole kahtlust, et suur hulk liike on seni kirjeldamata. Eestist on leitud üle 2200 liigi kahetiivalisi, kuid tegelikult peaks neid siin elam ...

Hermetia illucens

Liik on pärismaine neotroopise riikkonnas, kuid on viimaste kümnendite jooksul levinud kõigile mandritele. Liiki võib tänapäeval leida Lõuna-Euroopast, Aafrikast, Austraaliast, Aasiast ja Indoneesiast.

Kaevandikärblased

Kaevandikärblased on sugukond kärbseid, kuhu kuulub umbes 1000 liiki pisikesi, kuni 3 millimeetri pikkusi kärbseid. Enamik liike on ühevärvilised ja tumedat värvi. Omapärane on kaevandikärblaste bioloogia: kõik liigid on taimtoidulised, vähesed l ...

Kõdukärblased

Kõdukärblased on mõne millimeetri pikkuste, väliselt üsna ilmetute kärbeste sugukond. Maailmas umber 3000 liiki. Eestis elab umbes 30 liiki kõdukärblasi, ligikaudu pooled neist kuuluvad perekonda äädikakärbes Drosophila. Sellesse sugukonda kuulub ...

Kägukärbes

Kägukärbes on perekond kahetiivalisi sugukonnast kägukärblased. Maailmas teateakse neid 286 liiki. Neil on karvane pontsakas keha ja pikk piigikujuline imikärss. Nende vastsed elavad erakmesilaste pesades.

Kägukärblased

Kägukärblased on sugukond kahetiivalisi alamseltsist kärbselised. Maailmas teateakse neid umbes 5000 liiki. Sugukonna üks liigirohkeid perekondi on kägukärbes Bombylius, kuhu kuulub 286 liiki.

Kärbselised

Kärbselised on kahetiivaliste alamselts, kuhu kuuluvad Eestis 76 sugukonna esindajad. See rühm on väga vormirikas. Paljud on väiksed, vaevalt 2-3 millimeetrit pikad, näiteks küürkärblased, kõdukärblased, kaevandikärblased. Vähem on suuri vorme, n ...

Ogakärblased

Ogakärblased on kahetiivaliste seltsi kärbseliste alamseltsi kuuluv vormirikas putukate sugukond. Ogakärblasi on teada umbes 1500 liiki 400 perekonnast. Eestis elab üle 30 liigi. Putukate ladinakeelse nimena on mõnikord ekslikult kasutatud ka sõn ...

Parmlased

Parmud on keskmise suurusega või suured kehapikkus 7–26 millimeetrit. Väliselt meenutavad nad suurepealisi jässaka kehaga kärbseid. Iseloomulikud on suured eredavärvilised silmad.

Päriskärblased

Päriskärblased on kärbseliste sugukond, kuhu kuulub umbes 3000 liiki kärbseid. Nad on väliselt sarnased ja meenutavad harilikku toakärbest. Eluviisidelt on nad aga nii valmikute kui vastsete osas erinevad. Toakärbest väljaspool asulaid ei esine, ...

Raudkärblased

Raudkärblased on väike umbes 100-liigiline sugukond äärmiselt spetsialiseerunud imetajate ja lindude ektoparasiite. Eestis kohatavaid raudkärblaste liike on kümmekond. Raudkärblase keha on lai ja lame, tiivad on tihedalt keha vastu surutud või pu ...

Röövkärblased

Röövkärblased on sugukond kärbselisi. Tihedalt karvase kehaga suured röövtoidulised kärbselised. Toituvad enamasti putukatest. Maailmas 5000–7000 liiki. Eestis umbes 30 liiki.

Sirelased

Sirelased kärbseliste sugukond, kuhu kuulub umbes 4500 liiki. Neid võib leida üle kogu maailma. Enamik sirelasi on mimeetilised – neil esineb mimikri. Sirelased sarnanevad tavaliselt astlalistega. Tihti on sirelased koos herilaste ja mesilastega ...

Toakärbes

Toakärbes on putukate perekond kahetiivaliste seltsist. Perekonna esindajad võivad levitada selliseid nakkushaigusi nagu kõhutüüfus, düsenteeria, antraks ja Aafrika unitõbi.

Tsetsekärbes

Tsetsekärbes on päriskärblaste hulka kuuluv ja selgroogsete verest toituvate kärbeste perekond, kes elab kõikjal troopilises Aafrikas. Parasiidina kannab see läbi hammustuste mõneti surmavat unehaigust trüpanosomiaasi nii inimeste kui ka loomade ...

Äädikakärbes (perekond)

Äädikakärbes ehk puuviljakärbes on kõdukärblaste sugukonda ning kahetiivaliste seltsi kuuluv perekond. Sellesse perekonda kuulub üks kõige põhjalikumalt uuritud putukaid, geneetika mudelobjekt harilik äädikakärbes Drosophila melanogaster.

Kevikulised

Kevikulised on vaegmoondeliste putukate selts. Kevikulisi on maailmas teada umbes 3000 liiki, Eestis on määratud 18 liiki, kuid arvatavasti on neid seal umbes 30. Kevikuliste vastsed on vee-elulised, asustades seisu- ja vooluveekogude bentaali. K ...

Keviklased

Keviklased on kevikuliste seltsi kuuluv putukate sugukond. Eestis on vähemalt kuus liiki: Protonemura intricata Amphinemura sulcicollis Amphinemura standfussi Nemoura cinerea harilik kevik Nemurella picteti Amphinemura borealis

Kollakeviklased

Kollakeviklased on kevikuliste seltsi kuuluv putukate sugukond. Eestis on vähemalt kuus liiki: Isoperla grammatica harilik kollakevik Diura bicaudata Perlodes dispar pruun kirjukevik Isogenus nubecula Perlodes microcephala kollane kirjukevik Diur ...

Rohekeviklased

Rohekeviklased on kevikuliste seltsi kuuluv putukate sugukond. Eestis esineb vähemalt kaks liiki: Siphonoperla bumeisteri kärestikukevik Isoptena serricornis liivakevik

Talikeviklased

Talikeviklased on kevikuliste seltsi kuuluv putukate sugukond. Eestis on vähemalt kaks liiki: Brachyptera risi Taeniopteryx nebulosa talikevik

Kiililised

Kiililised ehk odonaadid on putukate klassi kuuluv selts. Tiibade ja keha mõõtmeid arvestades on kiililised suurimad putukad Eestis. Maailmas elab 5680 liiki kiile, Eestis 62.

Eristiivalised

Eristiivalised on kiililiste seltsi alamselts. Rühma nimetus tuleneb sellest, et eristiivalistel on tagatiibade kuju tiiva alus erinev eestiibade kujust. Eristiivalised kiilid on ka enamasti suuremad kui taolistiivalised. Teiseks kiililiste alams ...

Hiilgekiillased

Hiilgekiillased on kiililiste seltsi kuuluv putukate sugukond. Eestis on viis liiki: Somatochlora arctica põhja-läikkiil Epitheca bimaculata kakslaik-kiil Somatochlora metallica harilik läikkiil Somatochlora flavomaculata kollatähn-läikkiil Cordu ...

Kõrsiklased

Kõrsiklased on kiililiste seltsi kuuluv putukate sugukond. Kõrsiklaste hulka kuulub 9 perekonda kokku 153 liigiga. Euroopas elab selle sugukonna 9 liiki.

Liidrik

Eestis elab 6 selle perekonna liiki. Coenagrion armatum – tanuliidrik Coenagrion lunulatum – kuuliidrik Coenagrion puella – sadulliidrik Coenagrion johanssoni – põhjaliidrik Coenagrion hastulatum – odaliidrik Coenagrion pulchellum – sarvikliidrik

Liidriklased

Liidriklased on sugukond putukaid kiiliste seltsist. Värvuselt on nad musta mustriga ja põhivärv on tavaliselt helesinine, aga võib olla ka kollane, oranž, punane või roheline. Pikkus jääb 23 ja 30 millimeetri vahele. Nende tiivasoonestus on veel ...

Loigukiil

Loigukiil on kiilide perekond vesikiillaste sugukonnast. Perekonnas on umbes 50 liiki, need elavad peaaegu kõik põhjapoolkera parasvöötmes.

Ojasääriklased

Ojasääriklased ehk säärikliidriklased on kiililiste seltsi kuuluv putukate sugukond. Eestis on vähemalt üks liik: Platycnemis pennipes harilik ojasäärik ehk säärikliidrik

Taolistiivalised

Taolistiivalised on kiililiste seltsi alamselts. Teine kiililiste alamselts on eristiivalised. Taolistiivalised on tavaliselt veidi väiksemad kui eristiivalised ning nende tiivad asetsevad puhkeolekus koos keha tagaosa lähedal, kui eristiivalised ...

Tondihobulased

Tondihobulased on kiililiste seltsi kuuluv putukate sugukond. Sellesse seltsi kuuluvad suhteliselt suured kiilid. Põhja-Ameerikas elab neid 41 liiki, Saksamaal 14 liiki.

Vesihobulased

Tiivakolmnurgad on neil ees-ja tagatiibadel sarnased, pikisuunas välja venitatud, silmad ei puutu kokku. Nende valmikud on kiire lennuga ja lendavad peamiselt vooluvete läheduses. Vastsed on lameda, karvase keha ning neljalüliliste tundlatega. Va ...

Vesikiillased

Eestis on esindajaid neljast perekonnast: Libellula – vesikiil 3 liiki Orthetrum – sinikiil 2 liiki Leucorrhinia – rabakiil 5 liiki Sympetrum – loigukiil 5 liiki Eestis elab kokku viisteist liiki: Leucorrhinia caudalis – hännak-rabakiil Leucorrhi ...

Vesineitsik

Vesineitsik on putukate perekond, mis kuulub kiililiste seltsi ja vesineitsiklaste sugukonda. Perekonda kuulub 26 liiki. Eestis elab neist kaks liiki: Calopteryx virgo – harilik vesineitsik C. splendens – vööt-vesineitsik

Vesineitsiklased

Vesineitsiklased on kiililiste seltsi kuuluv putukate sugukond. Sugukonda kuulub 17 perekonda kokku umbes 150 liigiga. Euroopas esineb ainult üks liik. Liigirikkamad perekonnad on Calopteryx – 29 liiki Mnesarete – 22 liiki Hetaerina – 37 liiki Ee ...

Vöötkiillased

Vöötkiillased on kiililiste seltsi kuuluv putukate sugukond. Eestis on vähemalt üks liik: Cordulegaster boltonii harilik vöötkiil

Kiletiivalised

Kiletiivalised on üks liigirohkemaid putukate seltse. Kiletiivalised on näiteks: lehevaablased, käguvamplased. mesilased, sipelgad, herilased, kimalased, Eestis elab kiletiivalisi umbes 7000 liiki.

Astlalised

Astlalised on kiletiivaliste putukate rühm rippkehaliste alamseltsis, kuhu kuuluvad ülemsugukonnad Apoidea, Chrysidoidea ja Vespoidea. Astlaliste rühm on arvatavasti monofüleetiline. Rühma peamine tunnusjoon on erilise struktuuri – astla – olemas ...

Herilased

Herilane on kiletiivaliste seltsi kuuluv astlaliste ja rippkehaliste alamseltsist lendav putukas, kes pole ei mesilane ega sipelgas. Herilasted kasutavad saagi püüdmiseks või enesekaitseks tagakehas paiknevat mürgiastelt. Ärritunud herilane võib ...

Juuluklased

Juuluklased on putukate sugukond kiletiivaliste seltsist rippkehaliste rühmast, ülemsugukonnast Ichneumonoidea. Nende vastsed on enamasti teiste putukate vastsete parasitoidid. Sugukond jaotatakse 47 alamsugukonnaks rohkem kui 1000 perekonnaga ni ...

Kuldherilased

Kuldherilased on kiletiivaliste seltsi kuuluvad putukad. Nad on levinud kõikjal maailmas, välja arvatud Antarktikas. Kuldherilased on parasiitse eluviisiga, mis tähendab, et nad munevad oma munad teiste putukate pesadesse. Kuldherilaste teaduslik ...

Käguvamplased

Käguvamplased ehk käguvaablased on putukate sugukond kiletiivaliste seltsist. Neid iseloomustab pikenenud tagakeha. Nad on teiste putukate parasitoidid. Üle maakera leidub neid rohkem kui 60 000 liiki. Varem peeti käguvamplasi oluliseks erandiks ...