ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 63

Megachile rotundata

Megachile rotundata on Euroopas elav lehemesilane, kes on hea tolmeldajana introdutseeritud muu hulgas Põhja-Ameerikasse, Austraaliasse ja Uus-Meremaale. Üksikult elava mesilasena ei ehita ta kolooniaid ega kogu mett, kuid on väga kasulik tolmeld ...

Rippkehalised

Rippkehalised on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukate rühm, mis haarab munetilisi ja astlalisi. Astlaliste hulka omakorda kuuluvad sipelgad, mesilased, herilased), käguvamplased, juuluklased, kiresvamplaselaadsed, pahkvaablased ja mitmed teised ...

Kirbulised

Kirbulised on selts parasiitseid putukaid, keda on maailmas umbes 2400 liiki. Kesk-Euroopas on neid umbes 70. Nende pikkus on 1.5 kuni 4.5 millimeetrit. Kirpude pea, rindmik ja tagakeha on omavahel tugevasti kokku kasvanud, nendevahelised piirid ...

Koonulised

Koonulised on putukate selts, mille teaduslik nimetus tuleb kreekakeelsetest sõnadest mecos ja ptera. Maailmas on 470 liiki koonulisi, neist Eestis 5.

Koonlased

Koonlased on koonuliste seltsi kuuluv putukate sugukond, mille leviala ulatub üle kogu Euraasia ja Põhja-Ameerikas kuni Mehhikoni. Sugukonda kuulub üle 360 liigi.

Lehviktiivalised

Lehviktiivalised on putukate hulka kuuluv selts. Tiibu on neil kaks erinevalt kahetiivalistest on need homoloogiliselt tagatiivad. Enamikul selle seltsi liikidest on tiivulised vaid isased, emased elavad aga endoparasiitidena teiste putukate kile ...

Mardikalised

Mardikalised on lülijalgsete selts putukate klassist. Mardikalised on loomariigi liigirikkaim selts. Neid on kirjeldatud umbes 350 000 liiki, kuid hinnanguliselt on neid mitu korda rohkem. Eestis on leitud 3073 liiki, kuid neid arvatakse leiduvat ...

Curculionoidea

Curculionoidea on mardikaliste seltsi ülemsugukond. Ülemsugukonda kuuluvad järgmised eesti liikidega sugukonnad: Curculionidae - kärsaklased Brentidae Apionidae - nirplased Anthribidae - ebakärsaklased Nemonychidae - õiekärsaklased Attelabidae - ...

Saare-salehundlane

Saare-salehundlane on suure hävitusjõuga puidumardikas. Ta on hea lennuvõimega, mis lihtsustab tal puudele pääsemist. Ta esineb peamiselt saarepuul, kuid ka jalakal ja pihlakal.

Segatoidumardikalised

Segatoidumardikalised on mardikaliste alamselts. See on suurim alamselts mardikaliste seltsis. Alamselts on jaotatud järgmisteks infraseltsideks: Cucujiformia Staphyliniformia Scarabaeiformia Bostrichiformia Elateriformia

Nokalised

Nokalised on putukate selts, kuhu kuulub umbes 80 000 liiki kirpe, lutikaid, täisid jne. Nende suurus on alates ühest mm-st kuni 10 cm-ni ning nende ühine tunnus on iseloomulik suu ehitus, mis võimaldab neil imeda. Sageli sealhulgas eestikeelses ...

Ebakilptäilased

Ebakilptäilased on sugukond putukaid nokaliste seltsist, kilptäiliste ülemsugukonnast. Sugukonda kuuluvad näiteks põõsa-ebakilptäi Parthenolecanium corni, elupuu-ebakilptäi Parthenolecanium fletcheri; rips-ebakilptäi Eulecanium ciliatum, mustika- ...

Kilptäilised

Coccidae – ebakilptäilased Triozidae Beesoniidae Psyllidae – lehekirbulised Homotomidae Asterolecaniidae Pseudococcidae Aleyrodidae – karilased Margarodidae Aclerdidae Micrococcidae Cerococcidae Lecanodiaspididae Ortheziidae – plaattäilised Dacty ...

Liuskurlased

Liuskurlased ehk vesijooksiklased on putukate sugukond lutikaliste alamseltsist. Liuskurlased elutsevad vee pindkilel. Nende tagumised jalad on väga pikad ja need tagavad kiire liikumise jooksmise, kuni 1.5 m/s. Liuskurlaste jalad ei märgu. Erine ...

Sarnastiivalised

Sarnastiivalised on selts putukaid, keda on praeguseks teada üle 50 000 liigi. Eestist on leitud umbes 700 liiki. Sarnastiivalised on taimemahlasid imevad putukad. Taimemahlade imemiseks on neil arenenud 4-lüliline nokk, mille kaudu juhitakse väl ...

Tirdilised

Tirdilised on nokaliste seltsi kuuluv alamselts putukaid. Alamselts koondab sugukondi, nagu näiteks tirtlased Cicada, lehetirtlased Cicadellidae, küürtirtlased Membracidae. Eesti tirdilisi on uurinud Juhan Vilbaste.

Prussakalised

Ectobius sylvestris – euroopa metsaprussakas, Blatta orientalis – tarakan Blatella germanica – prussakas, levinud peamiselt linnades Periplaneta americana – ameerika prussakas Ectobius lapponicus – harilik metsaprussakas, laialt levinud mitmesugu ...

Ripstiivalised

Ripstiivalised on selts putukaid. Nad on väikesed, umbes ühe millimeetri pikkused putukad. Neid võib sageli leida näiteks härjasilma õisikutel. Maailmas on neid umbes 5100 liiki. Selts jaotatakse kaheks alamseltsiks: munetiripstiivalised Terebran ...

Röövritsikalised

Röövritsikalised on röövtoiduliste putukate selts, levinud peamiselt troopikas või teistes soojades piirkondades.

Sihktiivalised

Sihktiivalised ehk ortopterid on putukate selts, kuhu kuulub üle 20 000 liigi. Eestist on neid leitud 39 liiki. Kõige rohkem sihktiivalisi esineb troopilistes ja subtroopilistes piirkondades.

Kaerasorilased

Kaerasorilased ehk sorilased on putukate sugukond sihktiivaliste seltsis. Sugukonnas on 8 retsentset perekonda, kokku umbes 100 liigiga. Eestis elab sellest sugukonnast üks liik – kaerasori Gryllotalpa gryllotalpa.

Kilklased

Eestis elavaist liikidest kuuluvad sellesse sugukonda kaks liiki – toakilk – esineb kohati vanades majades maakilk – tõenäoselt esineb Eestis, kuid väga harva

Ritsikalised

Ritsikalised ehk pikatundlalised on sihktiivaliste alamselts. Sellesse kuuluvad sugukonnad ritsiklased, kilkritsiklased, kilklased ja kaerasorilased.

Ritsiklased

Ritsiklased on sihktiivaliste putukate sugukond ritsikaliste ehk pikatundlaliste alamseltsist. Peale ritsiklaste kuulub ritsikaliste alamseltsi ka kilklaste Gryllidae sugukond, kellest ritsiklased erinevad käppade ehituse poolest. Ritsiklaste käp ...

Rohutirts (perekond)

Rohutirts on tirtslaste sugukonda kuuluv sihktiivaliste putukate perekond. Rahvapäraselt kutsutakse rohutirtsudeks aga enamasti kõiki tirtsulisi.

Rändtirts

Rändtirts on tirtslaste sugukonda kuuluv putukaliik. Rändtirts on levinud Aafrikas, Aasias, Austraalias ja Uus-Meremaal. Varem oli rändtirts tavaline ka Euroopas, ent tänapäeval on teda seal harva leitud. Rändtirtsu on paar korda ka Eestist leitu ...

Sirtslased

Sirtslased on sugukond sihktiivaliste putukate seltsist ja alamseltsist tirtsulised, kuhu kuuluvad veel ka tirtslased. Eestis on sirtslasi kolm liiki perekonnast Tetrix. Sirtslased on taimtoidulised ja elavad langenud lehtede ja teiste taimejäänu ...

Tirtslased

Tirtslased on sugukond sihktiivaliste putukate seltsist ja alamseltsist tirtsulised, kuhu kuuluvad veel ka sirtslased. Tirtslasi on rohkem kui 6000 liiki. Eesti sihktiivalistest kuulub siia samuti suurem osa: 24 liiki 39-st. Teistest tirtsulistes ...

Tirtsulised

Tirtsulised ehk lühitundlalised on sihktiivaliste seltsi kuuluvate putukate alamselts. See on rühm, mida rahvapäraselt kutsutakse rohutirtsudeks. Sellesse alamseltsi kuulub kaks sugukonda: tirtslased Acrididae sirtslased Tetrigidae

Suurtiivalised

Suurtiivalised on selts täismoondega putukaid. Suurtiivalisi on teada umbes 300 liiki. Varem käsitleti neid võrktiivaliste seltsis. Et suurtiivalised on fülogeneetiliselt väga lähedalt seotud võrktiivalistega, siis mõnikord paigutatatakse nad ka ...

Termiidilised

Termiidilised on lülijalgsete hõimkonda putukate klassi kuuluv ühiseluliste putukate selts. Termiidid sarnanevad sipelgatega ja neid kutsutaksegi valgeteks sipelgateks. Mõlemad ehitavad suuri koonilisi pesi. Kummalgi esineb polümorfism, termiitid ...

Täilised

Täilised on putukate klassi kuuluv selts. Maailmas on täilisi ligikaudu 500 liiki. Eestis on teada umbes 20 liiki. Täilised on 0.4–6 mm pikkused imetajate välisparasiidid. Täimune nimetatakse tingudeks ehk saerdeteks ainsus: saere. Nüüdisajal käs ...

Võrktiivalised

Võrktiivalised on putukate selts võrkja tiivasoonestusega. Algselt kuulusid siia seltsi ka ühepäevikulised Ephemeroptera, ehmestiivalised Trichoptera ning kiilid Odonata, kaamelkaelalised Raphidioptera ja suurtiivalised Megaloptera. Viimast kahte ...

Kiilassilmlased

Eestis elab 12 liiki kiilassilmlasi. Anisochrysa ventralis Perekond Anisochrysa Chrysopa dorsalis Chrysopa pallens sün. C. septempunctata – seitsetäpp-kiilassilm Chrysopa dasyptera Chrysopa abbreviata Perekond Chrysopa Chrysopa perla – võsa-kiila ...

Väivilised

Väivilised on selts putukaid. Maailmas on väivilisi umbes 3000 liiki. Eestist on teada 10 liiki, kuid arvatavasti on neid Eestis kuni 250 liiki.

Ühepäevikulised

Ühepäevikulised on putukate selts. Nüüdisajal tuntakse ühepäevikulisi umbes 2500 liiki, Eestis on neid leitud ligikaudu 40 liiki. Vananenud kirjanduses on ühepäevikulisi kutsutud ka kiilkärbselisteks. Neid võib Eestis leida suve õhtupoolikutel ve ...

Kaldapäeviklased

Kaldapäeviklased on ühepäevikuliste seltsi kuuluv putukate sugukond. Eestis on vähemalt 3 liiki: Siphlonurus alternatus Ameletus inopinatus Eestis tõenäoliselt pole Siphlonurus lacustris harilik kaldapäevik

Kivipäeviklased

Kivipäeviklased on ühepäevikuliste seltsi kuuluv putukate sugukond. Eestis on vähemalt 6 liiki: Arthoplea congener Ecdyonurus lateralis Rhithogena germanica Heptagenia sulphurea harilik kivipäevik Ecdyonurus venosus Heptagenia fuscogrisea

Mudapäeviklased

Mudapäeviklased on ühepäevikuliste seltsi kuuluv putukate sugukond. Eestis on vähemalt 2 liiki: Caenis horaria harilik mudapäevik Brachycercus harrisellus sarvpäevik

Ojapäeviklased

Ojapäeviklased on ühepäevikuliste seltsi kuuluv putukate sugukond. Eestis on vähemalt 5 liiki: Procloeon bifidum suvepäevik Baetis rhodani harilik ojapäevik Cloeon dipterum harilik tiigipäevik Cloeon simile Centroptilum luteolum harilik järvepäevik

Samblapäeviklased

Samblapäeviklased on ühepäevikuliste seltsi kuuluv putukate sugukond. Eestis on vähemalt 2 liiki: Ephemerella mucronata Ephemerella ignita harilik samblapäevik

Õrnpäeviklased

Õrnpäeviklased on ühepäevikuliste seltsi kuuluv putukate sugukond. Eestis on vähemalt viis liiki: Paraleptophlebia submarginata harilik harupäevik Haprophlebia fusca harilik tuttpäevik Paraleptophlebia cincta Leptophlebia vespertina raba-õrnpäevi ...

Ühepäeviklased

Ühepäeviklased on putukate klassi ühepäevikuliste seltsi kuuluv sugukond. Ühepäeviklasi on kirjeldatud umbes 150 liiki kõikjal maailmas peale Austraalia ja Okeaania ning Antarktika. Need on kuni 3.5 cm pikkused putukad, ühepäeviklaste kohta suhte ...

Akvaariumikalad

Akvaariumikalad on kalaliigid, kes on võimelised elama akvaariumis. Enamasti on akvaariumikalad mõõtmetelt väikesed, värvikirevad ja suudavad kohaneda akvaariumitingimustega. Värvirikkad kalad on seal peamiselt esteetilistel eesmärkidel. Tüüpilis ...

Harilik sirpuim

Harilik sirpuim ehk skalaar on sirpuime perekonda kuuluv kalaliik; laialdaselt kasvatatav akvaariumikala. Sirpuim kasvab kuni 13 cm pikkuseks. Sirpuimedel esineb soolist dimorfismi. Näiteks emaste kudemisava on isaste omast suurem ja ümaram ning ...

Neolamprologus brichardi

Neolamprologus brichardi on kardkiriahvena perekonda kirevahvenlaste sugukonda kuuluv kalaliik. Ta on tihti kasutatav akvaariumikalana. Akvaristid on teda eesti keeles nimetanud Burundi printsessiks.

Karpkalalised

Karpkalalised on kiiruimsete klassi kuuluv selts kalu. Sellesse seltsi kuulub 5 või 6 sugukonda, kokku 320 perekonna ja vähemalt 3250 liigiga. Suurim karpkalaliste sugukond on karplased.

Mõrukas

Rhodeus amarus – euroopa mõrukas; levinud Kesk- ja Ida-Euroopas ning Väike-Aasias; Eestis püüti esmakordselt juunis 2018 Pärnu jõest. Varem eeldati kala esinemist Koiva jõe vesikonnas Rhodeus meridionalis – esineb Lõuna-Euroopas Ülejäänud 23 liik ...

Ramul

Ramul on kalade perekond karpkalalaste sugukonnas. Perekonnas on järgmised liigid: Varicorhinus barbatulus Varicorhinus capoeta Varicorhinus capoeta gracilis Varicorhinus capoeta Varicorhinus capoeta sevangi Varicorhinus beso Varicorhinus brauni ...

Vobla

Vobla on karpkalaliste seltsi kuuluv kala. Vobla elab Kaspia meres ja sellega seotud jõgedes. Kala kasutatakse laialdaselt kuivatatuna:ru.