ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 64

Astelrai

Astelrai on astelrailiste seltsi astelrailaste sugukonda kalade perekond. Astelraisid on teada ligi 40 liiki. Tuntuimad liigid on harilik astelrai ehk merikass ja ameerika astelrai. Astelraid elavad peamiselt troopilistes ja subtroopilistes mered ...

Luukalad

Luukalad on keelikloomade hõimkonna ülemklass, mis hõlmab sagaruimsete ja kiiruimsete klasse. Luukalad arenesid välja teistest kalarühmadest hiljem ja neid peetakse kõige kõrgemalt arenenuks. Luukalad on parafüleetilised maismaa selgroogsetega.

Lõhe (perekond)

Lõhe perekonda klassifitseeritakse järgmised luukalade liigid: Salmo cettii Salmo labrax Salmo peristericus Salmo ischchan – sevani lõhe ehk išhan Salmo ezenami Salmo obtusirostris Salmo aphelios Salmo salar – lõhe ehk väärislõhe Salmo balcanicus ...

Pärislõhelased

Pärislõhelaste alamsugukonda klassifitseeritakse järgmised luukalade perekonnad: Salvethymus Chereshnev et Skopets, 1990. Salmo Linnaeus, 1758 – lõhe Parahucho Vladykov, 1963 Brachymystax Günther, 1866 Salvelinus Richardson, 1836 – paalia Oncorhy ...

Sagaruimsed

Sagaruimsete keha keskne toes on luustumata seljakeelik. Nende paarisuimed kinnituvad tugevatele keha seest väljaulatuvatele pikkadele luudele. Sagaruimsete soomused on kosmoidsed. Vanapärastest tunnustest on sagaruimsetel säilinud veel südames a ...

Lõuatud

Lõuatud ehk agnaadid on parafüleetiline rühm lõugadeta angerjakujulisi kalu, kes kuuluvad keelikloomade hõimkonna selgroogsete alamhõimkonda. Lõuatute rühm arenes välja kambriumis ning eksisteerib tänini. Lõuatute seas on kaks praegu elavat rühma ...

Psammosteiidid

Psammosteiidid on väljasurnud lõuatud kalad, kelle leide esineb eriti rohkesti Balti riikide ning Venemaa Leningradi ja Pihkva oblasti devoni setendites. Kesk-devoni Eifeli, Givet ja hilis-devoni Frasne ajal oli psammosteiide palju liike. Neist o ...

Silmud

Silmud on lõuatute rühm, mida enamasti käsitatakse selgroogsete või koljuste alamhõimkonna klassina, mille ainsad tänapäeval elavad esindajad on rühma Hyperoartia paigutatavad silmlased, kes on silmuliste ainus sugukond. Enamik selle rühma esinda ...

Sägalised

Sägalised on mitmekülgne grupp kiiruimseid kalu. Inglise keeles catfish on nad saanud nime poisete järgi, mis meenutavad kasside vurre. On olemas soomusplaatidega kaetud kui ka palja nahaga olendeid. Vaatamata nende nimest, pole kõigil sägalistel ...

Kameeleonsäga

Kameeleonsäga on kalade perekond sugukonnast Akysidae sägaliste seltsis. Perekonda kuuluvad liigid on levinud peamiselt Kagu-Aasias. Mitu liiki esinevad ainult Borneo jõgedes.

Kanalisäga

Kanalisäga on sägaliste seltsi kuuluv kala. Kanalisäga on Põhja-Ameerikas populaarne ja hinnatud püügikala. Kanalisäga maksimaalne pikkus jääb 90 cm ligi; üks raskemaid kättesaadud isendeid kaalus 26.3 kg. Eestis on püütud kaks kanalisäga, üks 20 ...

Kandiru

Kandiru on tuntud ka hambatikukalana või vampiirkalana. Kandirud on magevee säga parasiidi liigid. Kandirud kuuluvad Trichomycteridae perekonda. Nad on pärit Amazonase jõestikust ning neid leidub Boliivias, Brasiilias, Colombias, Ecuadoris ja Per ...

Kärnsäga

Kärnsäga on kalade perekond sugukonnast Akysidae sägaliste seltsis. Perekonda kuuluvad liigid on levinud peamiselt Kagu-Aasias, sealhulgas Borneol, Kambodžas, Hiinas, Laoses, Tais ja Vietnamis.

Kärpsäga

Ictalurus furcatus – sinine kärpsäga Ictalurus mexicanus – mehhiko kärpsäga Ictalurus dugesii – lerma kärpsäga Ictalurus australis – pánuco kärpsäga Ictalurus punctatus – kanalisäga Ictalurus balsanus – balsase kärpsäga Ictalurus meridionalis – l ...

Nugisäga

Nugisäga on kalade perekond sugukonnast Trichomycteridae sägaliste seltsis. Perekonda kuuluvad liigid on hematofaagsed parasiidid. Nad on levinud Lõuna-Ameerika jõgedes.

Pääsukalalased

Pääsukalalaste sugukonda kuuluvad järgmised perekonnad: Parexocoetus Fodiator – lendkala Hirundichthys Cheilopogon Prognichthys Exocoetus – pääsukala Cypselurus

Baseli loomaaed

Baseli loomaaed on loomaaed Baselis. See on Šveitsi vanim loomaaed, asutatud 1874. Aastail 1944–1953 oli selle loomaaia direktoriks zoosemiootik Heini Hediger.

Dokutšajevski loomaaed

Dokutšajevski loomaaed on loomaaed Ukrainas Donetski oblastis Dokutšajevskis. Donbassis asuv loomaaed on Ukraina üks noorimaid. Dokutšajevski loomaaed

Kiievi loomaaed

Kiievi loomaaed on loomaaed Ukraina pealinnas Kiievis. Loomaaia asutas 21. märtsil 1909 Kiievi loomasõprade ühing. 1996. aastal võeti Kiievi loomaaed Euroopa Loomaaedade ja Akvaariumite Ühenduse liikmeks, kuid heideti ühendusest 2007. aastal loom ...

Luganski loomaaed

Luganski loomaaed on loomaaed Ukrainas Luganski oblastis Luganskis. Asub aadressil Karl Liebknechti tn 62. Donbassi sõja tõttu on loomaaed külastajatele suletud. Väidetavalt ei vasta tõele väited, et loomaaed on sõjategevuse tagajärjel purustatud.

Odessa loomaaed

Odessa loomaaed on loomaaed Ukrainas Odessa oblastis Odessas. Loomaaia püsiväljapanek avati praeguses asukohas 1938. aastal. Mitmed loomaaias elavad loomad kuuluvad punase raamatu liikide hulka. Asukad

Leningradi loomaaed

Leningradi loomaaed on Venemaal Peterburis asuv loomaaed, mis avati 1865. aastal ja on seega Venemaa üks vanemaid loomaaedu. Loomaaias on 2184 looma 416 liigist. Loomaaed asub kesklinnas Kronverki väina ääres Peeter-Pauli kindluse vastas 7.4 hekt ...

Moskva loomaaed

Moskva loomaaed on loomaaed Venemaal Moskvas. See avati 1864. aastal ja on üks Venemaa vanimaid. Loomaaias on üle 5000 looma umbes 1000 liigist. Moskva kesklinnas Presnenski linnaosas 21.4 hektaril asuvat loomaaeda poolitab Bolšaja Gruzinskaja tä ...

Karbid

Karbid ehk liistaklõpuselised on loomade klass limuste hõimkonnast. Karpide klassi kuulub umbes 30 000 liiki, nende seast on tuntumad austrid, jõekarbid, järvekarbid ja merikarbid.

Auster

Ostrea lurida elab Vaikses Ookeanis Ostrea edulis – söödav auster elab Euroopas Ostrea equestris – elab Atlandi ookeani rannikul Ameerika Ühendriikide Virginia osariigist Brasiiliani Ostrea conchaphila elab Vaikses ookeanis Ostrea angasi elab Aus ...

Austerkarplased

Austerkarplased on sugukond karpe. Neid iseloomustavad paksud ebasümmeetrilised kojapoolmed. Austerkarplastest kasutatakse mitmeid liike söögiks kui austreid. Läänemeres neid ei esine, kuna nad elavad vaid suurema soolsusega vees.

Rannakarp

Mytilus edulis – seda käsitletakse nii varieeruva liigina kui liikide kompleksina kuhu siis teiste seas kuuluvad ka mõlemad Eestis esinevad liigid Mytilus californianus Mytilus coruscus

Rändkarp

Rändkarp on rändkarplaste sugukonda kuuluv väike mageveekarp. Kirjanduses on teda nimetatud ka harilikuks rändkarbiks, tavaliseks rändkarbiks ja muutlikuks rändkarbiks. Rändkarbi algupärane levila oli Kagu-Venemaa järved. Esimesena kirjeldas teda ...

Rändkarp (perekond)

Rändkarp on rändkarplaste sugukonda kuuluv perekond limuseid. Morfoloogiliselt sarnaneb rändkarp rannakarplastega Mytilidae, kuid fülogeneetiliselt pole nad väga lähedalt seotud. Rändkarbi iseloomulikuks tunnuseks on teravnenud eesots ja lamenenu ...

Rändkarplased

Rändkarplased on limuste hõimkonda kuuluv väikeste mageveekarpide sugukond. Rändkarplaste esindajad kinnituvad kividele või teistele kõvadele substraatidele kiuste ehk büssusniitide abil.

Söödav auster

Söödav auster on austri perekonda kuuluv liik austerkarplasi. Söödav auster elab pärismaisena Euroopa soolastes vetes, teda püütakse töönduslikult näiteks La Manchei väina rannikutel. Peale söödava austri kasutatakse austreina toiduks ka mitut mu ...

Söödav rannakarp

Söödav rannakarp on rannakarplaste sugukonda kuuluv karbiliik. Nagu nimigi vihjab, tarvitatakse neid rannakarpe söögiks. Söödavate rannakarpide levila hõlmab Põhja-Ameerika Atlandi ookeani põhjaranniku, Euroopa ja muid parasvöötmesse ja polaarala ...

Peajalgsed

Peajalgsed on limuste hõimkonda kuuluv loomade klass. Peajalgsete keha on jaotunud pea ja kereosaks. Suu ümber paiknevad pikad iminappadega varustatud kombitsad. Üks tavalisematest peajalgsetest on harilik seepia Sepia officinalis. Liikumiseks pa ...

Harilik seepia

Harilik seepia seepialaste sugukonda kuuluv peajalgne, üks ligi sajast seepia perekonda kuuluvast liigist. Ta on tavaline Vahemeres.

Hiidkalmaar

Hiidkalmaar on limuste hõimkonda kuuluv peajalgsete perekond. Mõned selle perekonna liigid võivad kasvada kuni 18 m pikkuseks. Liikide arv perekonnas pole selge – neid eristatakse ühest kaheksani. Sagedane jaotus on kolmeks liigiks, vastavalt ook ...

Kaheksahaarmelised

Kaheksahaarmelised on peajalgsete klassi kuuluv mere-eluliste selgrootute selts. Kaheksajalalised on laialt levinud paljudes ookeanipiirkondades, eriti aga korallrifialadel. Kaheksajalaliste tuntuim perekond on kaheksajalg Octopus, kuhu kuulub se ...

Kalmaarilised

Kalmaarilised on peajalgsete klassi kuuluv merelise eluviisiga kõrgelt arenenud selgrootute selts. Siia seltsi arvatakse umbes 300 liiki. Nagu teistelegi peajalgsetele omane, nii on ka kalmaaridel hästi eristatav pea, bilateraalsümmeetriline keha ...

Seepia

Seepia ehk tindikala on peajalgsete klassi kuuluv limuste perekond. Varem arvati nad kümnehaarmeliste seltsi, millele aga nüüdisaja süstemaatika järgi on antud ülemseltsi staatus Decapodiformes, kust eraldi seltsina on eristatud Sepiida, kuhu kuu ...

Teod

Teod ehk kõhtjalgsed on loomade riiki limuste hõimkonda kuuluv klass. Terminit "tigu" võib kasutada kogu kõhtjalgsete klassi tähistamiseks, kuid argitähenduses peetakse tigude all tihti silmas kopstigude seltsi esindajaid. Tigude klassi kuulub vä ...

Eeslõpuselised

Eeslõpuselised on tigude obsoleetne taksonoomiline üksus, mida varem käsitleti tigude alamklassina. Polüfüleetilisuse tõttu paigutati selle rühma taksonid ümber, enamik viidi alamklassi Orthogastropoda. Ehkki taksonil enam ametlikku staatust pole ...

Koonusteod

Koonusteod või koonuskarbid on suure rühma nii väikeste kui ka suurte äärmiselt mürgiste ja röövellike meritigude üldnimetus, kes kuuluvad teoliste molluskite hulka. Nad on levinud troopilistes ja lähistroopilistes vetes. Mürgiselt koonusteolt nõ ...

Kopsteod

Kopsteod ehk pulmonaadid on tigude selts. Kopstigudel nagu nimetuski ütleb on arenenud kopsud, vastandina lõpustega tigudele. Traditsiooniliselt on kopstigusid käsitletud alamklassina. Enamik kopstigusid elab kas maismaal või magevees, üksikud rü ...

Luha-pisitigu

Luha-pisitigu on teoliik sugukonnast pisitigulased. Tema koja kõrgus on kuni 1.9 mm. Ta on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse seisuga 2012. Eestis võib teda leida kohata niitudelt.

Must seatigu

Teda võib kergesti ära tunda suuruse ja valgete seljavöötide järgi. Üldine värvus varieerub hallist pruuni ja mustani. Suurest seateost Limax maximus eristab teda kõhualune värvus: valget vööti ümbritsevad kaks tumedat vööti. Hingamisava on mantl ...

Nälkjad

Nälkjad on maismaal elavad kopsteod, kellel koda puudub või on väliselt nähtamatu. Enamik nälkjaid kuulub sugukondadesse seatigulased Limacidae, teetigulased Arionidae ja nälklased Agriolimacidae. 21. sajandi algul on Eestisse levinud võõrliik hi ...

Nälkjas (perekond)

Nälkjas on perekond kojata tigusid ehk nälkjaid nälklaste sugukonnast. Eestis elab 3 selle perekonna liiki – Deroceras laeve soonälkjas Deroceras agreste põldnälkjas Deroceras reticulatum kirju nälkjas ehk kirjunälkjas

Pneumostoom

Pneumostoom on kopstigude hingamisava, osa tigude hingamissüsteemist. See on ava teo mantlikilbis, tavaliselt kilbi paremal poolel. Õhk siseneb pneumostoomi kaudu looma ainsasse kopsu, õhuga täidetud õõnsusse. Sageli on pneumostoomi kergem näha n ...

Seatigu

Seatigu on perekond nälkjaid Perekonda kuulub 33 liiki. Nad on pärismaised Euroopas. Vähemalt üks liik suur seatigu on introdutseeritud ka Põhja-Ameeriasse. Seateod on suurimad pärismaised nälkjad Eestis.

Tagalõpuselised

Tagalõpuselised on rühm tigusid. Nimi "tagalõpuselised" viitab sellele, et nende tigude lõpused paiknevad südamest tagapool taga paremal eeslõpuselistel aga südamest eespool.

Vasakkeermene pisitigu

Vasakkeermene pisitigu on teoliik. Ta on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse seisuga 2012. Eestis võib teda leida kohata metsades ja niitudel.