ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 66

Asiitilased

Asiitilased on Madagaskaril levinud nelja liigiga värvuliste sugukond. Asiitisid on kaks hästieristuvat perekonda: Philepitta ja Neodrepanis, kummaski kaks liiki. Asiitid on väikesed, väga lühikese sabaga metsalinnud. Sugupooled on erineva sulest ...

Drongolased

Drongolased on värvuliste seltsi kuuluv lindude sugukond. Teaduslikult kirjeldas drongolaste sugukonda esimesena iiri zooloog ja poliitik Nicholas Aylward Vigors 1825.

Ginea kaljukark

Teda leidub enamasti Lääne-Aafrika kivistel metsaaladel Guineast Ghanani, elupaik on jõgede kallastel ja üksikutel mäetippudel. Populatsioonide eraldumise tõttu on levik ebaühtlane.

Kangurlindlased

Kangurlindlased on lindude sugukond värvuliste seltsist. Nad elavad Vanas Maailmas. Nende eripäraks on ühiselulisus ja keerukate pesade punumine.

Kookakolased

Kookakolased, vana nimega lappvareslased, on Uus-Meremaal levinud väike värvuliste sugukond. Sugukonnas on 3–5 liiki, nendest üks on välja surnud. Kookakolastel on tugevad jalad ja paljad sagarad nokatüviku juures. Nende tiivad on ümarad ja väga ...

Kõdulindlased

Kõdulindlased on Austraalias ja Uus-Guineas levinud värvuliste sugukond. Kõdulindlased on umbes rästa suurused. Nad elavad metsas, toituvad peamiselt putukatest ja tõukudest, mida otsivad maast. Pesa teevad maapinnale või selle lähedale.

Lüürasaba

Lüürasaba on perekond värvuliste seltsi kuuluvaid linde. Lüürasabad elavad Austraalias. Nad on tuntud oma erakordselt imitatsiooniderikka laulu ja lüürakujulise saba poolest.

Machaeropterus

Machaeropterus on linnuperekond tantsulindlaste sugukonnast. Perekonda Machaeropterus liigitatakse järgmised linnuliigid: Machaeropterus eckelberryi Daniel F. Lane, Andrew W. Kratter and John P ONeill, 2017 Machaeropterus regulus striolatus) trii ...

Meelindlased

Meelindlased on peamiselt väikesed või keskmise suurusega värvulised, neist kogukaimad on umbes haraka suurused. Sugupooled on tavaliselt samalaadse välimusega, kuid isaslind on sageli emasest värvikam ja suurem. Meelindlaste sulestik on enamasti ...

Mürkpeoleo

Mürkpeoleo on Uus-Guineal levinud värvuliste perekond. Mürkpeoleod on omnivoorsed linnud. Mõnede mürkpeoleode, eriti Pitohui kirhocephalus ja Pitohui dichrous nahk ja suled sisaldavad tugevaid neurotoksilisi alkaloide batrahhotoksiini rühmast. Ar ...

Põõsalindlased

Põõsalindlased värvuliste seltsi kuuluv suur sugukond putuktoidulisi linde. Koos rästaslastega on nad seltsi suurim sugukond. Põõsalindlased sarnanevad välistelt tunnustelt väga vilbaslastega, mistõttu on mitme liigi sugukonna määratlemine sageli ...

Raat

Raat on lindude perekond raatlaste sugukonnast. Eestist on teada kolm liiki: mägiraat Prunella collaris võsaraat Prunella modularis siberi raat Prunella montanella.

Teemantlindlased

Teemantlindlased on Austraalia endeemne värvuliste sugukond. Teemantlindudel on lühike saba, tugevad jalad ja jämedavõitu nokk. Nad asustavad eukalüptimetsi ja veedavad enamuse aja lehestikus toiduotsingul. Teemantlinnud on monogaamid, pesa rajam ...

Täpik-maasidrik

Enamasti on nende toiduks putukad, seemned, marjad. Söögisedel varieerub aastaajaliselt. Söövad palju putukaid, sealhulgas mardikaid ja liblikaid, eriti suvel, roomajaid, liblikaid, ämblikke, tigusid ning ka väikeseid puuvilju.

Tüvelindlased

Tüvelindlased on väike värvuliste sugukond. Nad on levinud Austraalias ja Uus-Guinea saarel. Tüvelindlased sarnanevad eluviisidelt porriga. Nad toituvad putukatest ja väikestest selgrootutest. Nad rajavad pesa puuõõnde.

Varblane

Varblane on lindude perekond varblaslaste sugukonnast. Varblased tekkisid Aafrikas. Muinas-Euroopas aitas varblaste levikutele kaasa põlluharijate hõimude ränne, kuna varblased järgnesid hõimudele. Varblasi on 27 liiki. Isaslinnud käivad gruppide ...

Vedik-kangurlind

Vedik-kangurlind on linnuliik kangurlindlaste sugukonnast. Nad elavd Aafrikas ning on oma elupaikades arvukad. Vedik-kangurlinnu iseäraks on suur sooline dimorfism. Emaslinnud on pruunikad lühikese sabaga, täiskasvanud isalinnud aga mustad ning k ...

Virelindlased

Virelindlased on levinud Kanadast Argentina põhjaosani. Enamik liike asustab Kesk-Ameerikat ja Lõuna-Ameerika põhjaosa. Mõned paiksed liigid elavad ka Lääne-India saarestikus ja üks liik Brasiilias Fernando de Noronha saarestikus. Parasvöötme vir ...

Öösorrilised

Seltsi kuulub viis sugukonda Aegothelidae – õõnesorlased Podargidae – konnkurklased Nyctibiidae – tüükasorlased Steatornithidae – õlilindlased Caprimulgidae – öösorlased

Tüükasorlased

Tüükasorlased on lindude sugukond öösorriliste seltsist. Sugukonnas on üks perekond, tüükasorr Nyctibius, seitsme liigiga. Nad elavad vaid Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Nad on öise eluviisiga ja iseäraliku häälitsusega.

Tüükasorr

Tüükasorr on lindude perekond tüükasorlaste sugukonnast. Tüükasorrid on öise eluviisiga ja iseäraliku häälega. Nad elavad Kesk- ja Lõuna-Ameerikas.

Õlilind

Õlilind ehk guahaaro või guatšaaro on öösorriliste seltsi õlilindlaste sugukonda kuuluv linnuliik. Õlilinnud elavad Lõuna-Ameerikas. Nad pesitsevad koobastes kolooniatena. Õlilinnud on aktiivsed öösel ja kasutavad kajalokatsiooni.

Merikell

Merikell on karikloomade klassi kuuluv mereeluline ainuõõsne. Merikellade keha on radiaalselt sümmeetriline. Neil on 8 m pikad kombitsad. Närvisüsteem on primitiivne. Liikumine on piiratud ainult vertikaalselt. Liikumine on põhjustatud karika pul ...

Meripõis

Meripõis on hüdraloomade klassi putkloomaliste seltsi kuuluv ainuõõssete perekond. Meripõied elavad India ja Vaikse ookeani troopilistes piirkondades. Meripõit nimetatakse ka portugali sõjalaevukeseks või portugali laevukeseks, sest keskajal arma ...

Õisloomad

Õisloomad on ainuõõssete hõimkonda kuuluv loomade klass. Siia kuuluvad meriroosid ja korallid. Õisloomad on enamasti sessiilsed loomad ehk elavad merepõhjale kinnitunult. Tuntuimad õisloomade esindajad on korallid. Õisloomadest toitujaid on vähe, ...

Heliopora coerulea

Nahkkoralliline Heliopora coerulea on koralliliik ainuõõssete hõimkonna õisloomade klassi nahkkoralliliste alamklassi seltsist Helioporacea, sugukonna Helioporidae ning perekonna Heliopora ainus retsentne liik. Liiki kirjeldas Peter Simon Pallas ...

Korallid

Korallid kuuluvad õisloomade klassi, mis jaotatakse kaheks alamklassiks ja paljudeks seltsideks: Alcyonacea alamklass kaheksikkorallid Octocorallia ehk Alcyonaria Helioporacea Corallimorpharia Zoanthidea rugoosid Rugosa Ordoviitsium – Permi lõpp ...

Lophelia pertusa

Lophelia pertusa on kivikoralliliste seltsi kuuluv süvaveekorall. Lophelia pärineb kreekakeelsest sõnast "lophos" ja "helios" päike, mis viitab päikesesarnasele korallipolüübi kujule.

Süvaveekorallid

Süvaveekorallid on troopilistest korallidest sügavamal, külmemas vees ja pimedamas elavad korallid. Taksonoomiliselt kuuluvad enamik süvaveekoralle ainuõõssete hõimkonna õisloomade klassi kivikoralliliste Scleractinia seltsi. Nagu troopilised kor ...

Tabulaadid

Tabulaadid ehk põhik-korallid ehk kärgkorallid on ainuõõssete hõimkonda õisloomade klassi kuuluv koloonialiste korallide alamklass, mis asustas vanaaegkonna madalmeresid. Tabulaadid elasid ordoviitsiumi algusest permi ajastu lõpuni. Vanimad perek ...

Imetajad

Imetajad ehk mammaalid on loomade klass keelikloomade hõimkonnast. Teadusharu, mis tegeleb imetajate uurimisega, nimetatakse terioloogiaks.

Ainupilulised

Ainupilulised ehk monotreemid on imetajate selts, kuhu traditsiooniliselt paigutatakse kõik ürgimetajate alamklassi kuuluvad liigid. Erinevalt teistest imetajatest, kes on elussünnitajad, on ainupilulised munejad. Neil on kloaak. Praegu elab ainu ...

Esikloomalised

Esikloomalised ehk primaadid on imetajate klassi kuuluv selts. Esikloomalistega tegelevat teadusharu nimetatakse primatoloogiaks. Ka inimene kuulub esikloomade seltsi. Esikloomalisi on kokku umbes 500 liiki.

Käsitiivalised

Käsitiivaliste esijäsemed on arenenud tiibadeks. Pikenenud kämbla- ja sõrmeluude vahel asub keha külgede ja tagajäsemeteni ulatuv õhuke nahk, mis moodustab külglennuse. Osal liikidest on ka saba ümber paiknev sabalennus.

Laiskloom

Laiskloom ehk laisik on väga aeglase elustiiliga taimtoiduline imetaja, kes elab Kesk- ja Lõuna-Ameerika vihmametsades. Laisikud jagunevad kahte perekonda: kaksvarvaslaisikud ja kolmvarvaslaisikud. Neisse perekondadesse kuulub omakorda kuus elava ...

Mereimetajad

Mereimetajad on mitmekesine imetajate rühm, kuhu kuulub umbes 120 liiki. Mereimetajaks loetakse neid imetajaid, kes elavad meres või kes suure osa oma toidust saavad merest. Mereimetajad on vaalalised, loivalised, meriveiselised ja mõned kiskjali ...

Meriveiselised

Meriveiselised ehk sireenilised on vee-eluliste imetajate selts. Meriveiselised on taimtoidulised. Nad asustavad jõgesid, estuaare, rannikualasid ja merelisi sooalasid. Meriveiselised arvatakse olevat põlvnevat londilistest.

Napihambulised

Napihambulised on polüfüleetiline rühm ja seega obsoleetne takson, mis hõlmas kolm sugukonda: laisiklased, sipelgaõgilased ja vöölased. Tänapäeval on need sugukonnad arvatud ülemseltsi Xenarthra.

Närilised

Närilised on imetajate klassi kuuluv selts. Närilised on suhteliselt väikesed ja lühikeste jalgadega. Nende kehapikkus varieerub 5 cm-st Aafrika pisihiir 130 cm-ni kapibaara.

Pilukoonu

Pilukoonu on imetajate klassi seltsi Soricomorpha pilukoonlaste sugukonna ainus perekond. Varem arvati ta putuktoiduliste seltsi. Pilukoonlaste sugukonnas eristati varem ka teisi perekondi.

Pruuni karvaline laiskloom

See kassi suurune imetaja kaalub tavaliselt 8-9 kilo. Tal on ümmargune pea, lühike kärss, väikesed silmad, pikad jalad, pisikesed kõrvad ja töntsakas saba. Laisikutel on pikk, jäme karv, mis on värvilt helepruun aga sageli näib roheline, seal kas ...

Soomusloomalised

Soomusloomalised on imetajate selts, kuhu arvatakse üks retsentne sugukond – soomusloomlased – ühe tänapäevaste esindajatega perekonnaga soomusloom.

Vombatlased

Vombatlased on imetajate sugukond. Kõik selle sugukonna liigid elavad Austraalias ja ümbruskonna saartel. Tänapäeval eksisteerib 3 liiki vombateid. Vombatitel on väga aeglane ainevahetus ning seetõttu liiguvad nad rahulikult ja seedivad toitu kun ...

Ürgimetajad

Ürgimetajad on imetajate alamklass, kuhu paigutatakse selts ainupilulised. Neid peetakse kõige algelisemate imetajate rühmaks. Nende kehaehituses ja sigimises on ühisjooni roomajatega. Tänapäevased emased ürgimetajad munevad ja hauduvad mune nokk ...

Kahepaiksed

Kahepaiksed ehk amfiibid on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast. Kahepaiksed – konnad, vesilikud, salamandrid jne – on esimesed maismaaselgroogsed. Üleminek veest maismaale oli selgroogsete evolutsiooni ...

Harilik lehekonn

Harilik lehekonn on lehekonlaste sugukonda kuuluv kahepaiksete liik. Lehekonna levila hõlmab osa Aasiast ja enamikku Euroopat välja arvatud selle põhjaosa; samuti pole lehekonna Baleaaridel, Prantsusmaa ja Pürenee poolsaare lõunapiirkondades. Lee ...

Konlased

Konlased on sugukond päriskonnaliste seltsist. Konlasi on umbes 700 liiki. Euroopa pärismaised liigid kuuluvad kõik perekonda konn Rana. Lõuna-Ameerikas ja Austraalias konlasi ei leidu.

Kullanool

Kuldne lehestikukonn on noolemürgikonn, kelle levila asub Colombia troopikas Vaikse ookeani rannikul. Kuldse lehestikukonna optimaalse elupaiga määravad vihmametsad, mis on sademerikkad 5000 mm aastas või enam, pinnakõrgus vahemikus 100–200 m, te ...

Kulles

Kulles on kahepaikse vastne. Kullesed elavad vees, neil on sabad ja kehasisesed lõpused. Arengu käigus kasvavad kullestele ka kopsud ja jalad, mis võimaldavad täiskasvanud kahepaiksetel elada vaheldumisi vees ja kuival maal.

Köidikkonn

Köidikkonn on perekond päriskonnalisi. Köidikkonnade isane mähib kudu ümber reite. Kulleste koorumise ajal siirdub isane vette. Elavad Kesk- ja Lõuna-Euroopa künklikel ja mägistel aladel.