ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 68

TensorFlow

TensorFlow on avatud lähtekoodiga masinõppe tarkvarateek, mis kasutab arvutuste tegemiseks andmevoo graafe. Kuigi selle peamine eesmärk on seotud masinõppe ja tehisnärvivõrkude uurimisega, on TensorFlow piisavalt üldine, nii et seda saab rakendad ...

Tugivektor-masin

Tugivektor-masinaid kasutatakse juhendatud õppega masinõppes klassifikatsiooni ja regressiooni analüüsiks. Tugivektor vajab treenimiseks eelnevalt märgendatud treenimishulka ning treenitud mudel teeb oma ennustuse märgendamata andmetele olenevalt ...

Fail

Fail on nimeline ja terviklik andmekogum, mis on salvestatav, loetav, kopeeritav ja kustutatav arvuti välismälust. Faile võib avada, muuta ja kopeerida lõpmatult palju kordi. Failidesse andmete salvestamine on võrreldav sõnade kirjutamisega paber ...

Failihaldur

Failihaldur on tarkvara failide halduseks arvutis. Enamasti võimaldab failihaldur faile luua, avada, redigeerida, vaadata, printida, kustutada, kopeerida, ümber paigutada, ümber nimetada, vaadata infot faili kohta.

Failivaatur

Failivaatur on failide vaatamise programm, millel puuduvad muud failihalduse võimalused peale faili sisu vaatamise võimaluse. Mõnda tüüpi tekstidokumentidele mõeldud vaaturitel on lisaks faili sisu kuvamise ka failide ettelugemise võimalus, kasut ...

Tõmmisfail

Tõmmisfail on fail salvestusmeediumi sisu täielik koopia koos struktuuriandmetega. Tõmmiseid võib teha näiteks kõvakettast ja CD/DVD-plaadist kettatõmmis või arvuti mälust mälutõmmis.

Failisüsteem

Failisüsteem on andmestruktuuride, algoritmide ja tarkvara kogum, mille eesmärk on salvestusseadmele andmete organiseeritud paigutamine, et need oleksid hiljem leitavad ja kättesaadavad. Failisüsteem määrab failide paiknemise ja struktuuri füüsil ...

Btrfs

Btrfs ehk B-tree file system on GNU üldise avaliku litsentsiga, faili muutmisel kasutajale isiklikku koopiat loov failisüsteem UNIXi laadsetele süsteemidele, mille loomist alustas 2007. aastal Oracle Corporation. Btrfs loodi kavatsusega vähendada ...

Ext4

Peamine ext3 erinevus ext2-st oli teatud tüüpi registreerimise – päevikupidamise journaling lisamine. Stabiilsuse tagamiseks ei võtnud Linuxi tuuma arendajad esialgu vastu ext3 täiendusi, millest paljud lõi Cluster File Systems Lustre failisüstee ...

Failipaigutustabel

Failipaigutustabel on failisüsteemi ehitus, mille puhul operatsioonisüsteem paigutab failid klastritesse. Iga fail kasutab minimaalselt üht klastrit. Klastrid koosnevad fikseeritud suurusega sektoritest ja on adresseeritud n-bitiste kannetega aad ...

HPFS

HPFS on failisüsteem, mis loodi spetsiaalselt OS/2 operatsioonisüsteemile, et üle saada FAT failisüsteemi puudustest. See kirjutati Gordon Letwini ja teiste Microsofti töötajate poolt ning lisati OS/2 versioonile 1.2, mida arendati sel ajal Micro ...

Juurkaust

Juurkaust ehk juurkataloog on failisüsteemides esimene või kõrgeimal hierarhiatasemel asuv kataloog. Seda võib võrrelda puutüvega, mille küljest saavad alguse kõik oksad. UNIXi-laadsete opsüsteemide failisüsteemides on juurkausta tähis: / DOS-i j ...

NTFS

NTFS ehk New Technology File System on Windows NT ja selle järeltulijate, Windows 2000, Windows XP ja Windows Server 2003 standardne failisüsteem. Windowsi versioonid 95, 98, 98SE ja ME suudavad NTFS failisüsteeme lugeda vaid vastavate lisaprogra ...

Partitsioon

Partitsioon ehk sektsioon on arvutisüsteemi kõvaketta või muu välismäluseadme loogiliselt määratletud osa, millel harilikult asub muudest sama mäluseadme partitsioonidest sõltumatu failisüsteem. Partitsioonid võtavad enda alla järjestikuse ala pl ...

XFS

XFS on ettevõtte Silicon Graphics, Inc. loodud päevikuga suure jõudlusega failisüsteem. See on vaikefailisüsteem IRIX-is 5.3s kui ka hilisemates versioonides ning hiljem porditud Linuxi tuuma. XFS-il on efektiivne paralleel-IO kasutus tänu oma gr ...

SDRAM

Sünkroonne dünaamiline muutmälu ehk SDRAM on dünaamiline muutmälu, mida sünkroonitakse süsteemisiiniga. Klassikalisel DRAM-il on asünkroonne liides, mis vastab nii kiiresti kui võimalik igasugustele muutustele juhtsisendites. Erinevalt DRAM-ist o ...

DDR SDRAM

DDR SDRAM on arvuti põhimälu integraallülitus. Võttes võrdluseks single data rate SDR SDRAM-i, teeb DDR SDRAM kasutajaliides võimalikuks kiiremini andmeid saata tänu nende ajastamisele ning kella signaalide rangemale kontrollile. Et saada kätte õ ...

DDR2 SDRAM

DDR2 SDRAM on teise põlvkonna topeltkiirusega dünaamiline muutmälu. DDR2 SDRAM on arvuti mälutehnoloogia, kuuludes SDRAM muutmälutehnoloogiate tooteperre, mis iseenesest on üks mitmetest DRAM-i liidestest. DDR2 SDRAM on muutmälu tehnoloogia, mida ...

DDR3 SDRAM

DDR3 SDRAM on üks tänapäeval kasutatavaid dünaamilisi muutmälusid, millel on kiire ülekandekiirusega liides. See on üks paljudest dünaamilise muutmälu või sellega seotud liidese tehnoloogiatest, mis on kasutusel juba 1970. aastate algusest. See e ...

DDR4 SDRAM

DDR4 SDRAM on neljanda põlvkonna topeltkiirusega sünkroonne dünaamiline muutmälu. Turule jõudis see mälu 2012. aastal. Tegu on DDR3 SDRAM-i järglasega, mis ei ole tagasiühilduv ühegi varasema muutmälu tüübiga, v.a mõni erand. DDR4 on dünaamilise ...

LPDDR

Erinevalt standardsest SDRAM-ist, mida kasutatakse statsionaarsetes seadmetes ja sülearvutites ning mis on tavaliselt ühendatud 64-bitise mälusiiniga, lubab LPDDR ka 16- või 32-bitiseid kanaleid. Lisaks standardsele SDRAM-ile on ka iga LPDDR-i põ ...

Skorpionilised

Skorpionilised on lülijalgsete hõimkonda ämblikulaadsete klassi kuuluv selts. Skorpione on umbes 2000 liiki. Skorpionite suurus varieerub 9 millimeetrist Typhlochactas mitchelli 23 sentimeetrini Heterometrus swammerdami.

Buthidae

Buthidae on ämblikulaadsete klassi skorpioniliste selts kuuluv sugukond. Elusate skorpionide lähivaatlust võiks parem vältida, kuid selle sugukonna parimaks eristustunnuseks on üldjoontes kolmnurkse kujuga rinnakilp pearindmiku alaküljel jalgade ...

Ämblikulised

Ämblikulised ehk rahvapäraselt ämblikud on ämblikulaadsete selts, kus on üle 48 000 liigi, neist Eestis 539 liiki. Teadusharu, mis uurib ämblikke, nimetatakse arahnoloogiaks, vastavat eriteadlast aga arahnoloogiks.

Araneus angulatus

Araneus angulatus, rahvapärase nimetusega Kõpu must, on Euroopa ja ühtlasi Eesti üks suuremad ämblikke. Kõpu must on nime saanud Kõpu poolsaare järgi, kus teda esineb Eestis kõige arvukamalt. Ta eelistab avaraid männimetsi ja pehmet kliimat, sell ...

Diaea

Diaea on perekond krabiämbliklasi. Perekonnas on 73 liiki. Enamik liike elab Aafrikas, Aasias ja Austraalias. Ameerikas elab kolm liiki, Euroopas kaks. Eestis elab üks selle perekonna liik – Diaea dorsata.

Hiidämbliklased

Hiidämbliklased on sugukond, mis kuulub ämblikuliste seltsi. Sellesse sugukonda kuulub 47 perekonda kokku 335 liigiga. Neis kõige liigirikkam on perekond Dolomedes, millesse kuulub umbes 100 liiki.

Hüpikämbliklased

Hüpikämbliklased on ämblikuliste seltsi kuuluv sugukond. Hüpikämbliklased on väikesed alla ühe sentimeetri pikad kirjud, hallikad või mustad ämblikud, kes liiguvad kiiresti ja ka hüppavad. Neil on lühikesed ja tugevad jalad, eeskeha eesosas kaks ...

Jahtämbliklased

Jahtämbliklased on ämblikuliste sugukond. Maailmas on neid üle tuhande liigi, enamik neist elab troopikas. Nii Eestis kui Euroopas on neid vaid üks liik – Micrommata virescens.

Jooksikämbliklased

Vilbaste, Asta 1969. Eesti ämblikud I. Krabiämbliklased Xysticidae, jooksikämbliklased Philodromidae ja hüpikämbliklased Salticidae. Tallinn: Valgus, Zooloogia ja Botaanika Instituut.

Kangurlased

Kangurlased on sugukond ämblikke. Kangurlased on väikesed, enamasti kuni 3 mm suurused. Kangurlasi on maailmas kirjeldatud 4667 liiki 618 perekonnast.

Keraämbliklased

Keraämbliklased on ämblikuliste seltsi kuuluv sugukond, kuhu kuulub üle kahe tuhande liigi ja 87 perekonda. Keraämliklased on võrgukudujad, kuid nende võrk on kleepuv. Inglise keeles kutsutakse neid "Sassis võrguga ämblikud". Nende tunnuseks on k ...

Krabiämbliklased

Krabiämbliklased on sugukond ämblikuliste seltsist. Nad ei püüa saaki võrguga. Krabiämblikeks kutsutakse neid, kuna nende esimest kaks paari jalgu hoiavad kaugemale kui järgmised ja annavad neile krabilaadse välimuse. Nad on mõnel pool tuntud ka ...

Lehterämbliklased

Lehterämbliklased on ämblikuliste seltsi kuuluv sugukond, kuhu kuulub üle neljakümne ämblike perekonna kogu maailmast. Oma nime on nad saanud võrgu järgi, mis meenutab tunnelit ja on otsast lehtrikujuline. "Tunnel" on kahe avaga ning tavaliselt i ...

Linnutapiklased

Linnutapiklased on sugukond ämblikulisi. Nad on karvased. Praegu on tuvastatud umbes 1000 liiki. Mõned levinumad liigid on muutunud populaarseks eksootiliste lemmikloomade kaubanduses.

Maratus

Maratus on perekond, mis kuulub hüpikämbliklaste sugukonda. Neid on teada 43 liiki. Kõik peale ühe elavad üksnes Austraalias. Selle perekonna liikidele on iseloomulik paarituskäitumise juures tagakeha mis on mitmetel liikidel eredavärviline ülest ...

Theridion

Theridion on perekond ämblikke keraämbliklaste seltsist. Selle perekonna tuntuim esindaja on Theridion grallator Simon, 1900. Tema näopiirkonna värvide muster meenutab naerunägu. Theridion grallator on vaid üks Havai 11 perekonna Theridion ämblikust.

Võrkurlased

Võrkurlased on sugukond ämblikuliste seltsist. Võrkurlased koovad ümmargusi spiraalseid võrke, ja neid võib leida nii aedades, metsas kui põldudel. See on suuruselt kolmas ämblikuliste sugukond, kuhu kuulub üle 2800 liigi erinevaid ämblikke 160 p ...

Õgilämbliklased

Õgilämbliklased on ämblikuliste seltsi kuuluv sugukond. Õgilämbliklastel puudub anatoomiliselt võime võrku kududa, sest nende võrgunäsade arv on väiksem kui teistel sugukondadel. Nad toodavad võrguniiti, et mähkida muna kaitsvasse ümbrisesse. Lis ...

Liblikalised

Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid on lülijalgsete selts putukate klassist. Liblikalisi arvatakse olevat umbes 160 000 liiki, neist elab Eestis ligikaudu 2400. Teadaolevaid sugukondi on 126. Liblikalisi on jaotatud suurliblikateks ...

Piksepeni

Piksepeni on perekond liblikalisi. Kui eestikeelse teadusliku nimetusena on piksepeni perekond Callimorpha, siis rahvapärane nimetus piksepeni tähistab mitmesse erinevasse perekonda kuuluvaid liike. Nii kutsutakse piksepeniks ka harilikku päevako ...

Pisiliblikad

Pisiliblikad on rühm liblikalisi. Neid on eristatud suurliblikatest. Enamasti on nende tiibade siruulatus alla 20 mm. Väiksuse tõttu on neid keerulisem välimuse järgi identifitseerida kui suurliblikaid. Pisiliblikad on polüfüleetiline rühm.

Päevaliblikad

Päevaliblikad on rühm suurliblikaid – põhiliselt päevasel ajal lendavaid putukaid, kes kuuluvad seltsi liblikalised. Päevaliblikaid on maailmas umbes 28 000 liiki, mis moodustab ligikaudu 19% kõikidest liblikaliikidest, ülejäänud on ööliblikad ja ...

Siidikedrik

Siidikedrik ehk siidiliblikas on siidikedriklaste sugukonda kuuluv liblikaliik. Siidiliblika röövikud ehk siidiussid valmistavad siidniidist kookoni, milles nukkuvad. Kookoni niit on lahtiharutatav, seda on kasutatud siidriide valmistamiseks. Sii ...

Suurliblikad

Viidalepp, Jaan; Möls, Tõnu 1963. Eesti suurliblikate määraja I. Päevaliblikad. Abiks loodusevaatlejale 49. Tartu. Viidalepp, Jaan 1969. Eesti suurliblikate määraja II. Abiks loodusevaatlejale 56. Tartu.

Ehmestiivalised

Ehmestiivalised on putukate selts, kelle valmikud sarnanevad koiliblikatega. Maailmas on teada umbes 7000 liiki ehmestiivalisi, Eestist umbes 170. Fülogeneetiliselt on nad lähedalt seotud liblikatega, kelle tiibi katavad soomused. Need kaks selts ...

Harilik kraavivana

Harilik kraavivana on putukaliik ehmestiivaliste seltsist järvevanalaste sugukonnast. Hariliku kraavivana kannusevalem on isasel 0-3-4 ja emasel 1-3-4. Lendab valguse peale. Liivateradest ehitatud koja esimene osa koosneb enamasti väikestest kivi ...

Harilik oksavana

Harilik oksavana on putukaliik ehmestiivaliste seltsist järvevanalaste sugukonnast. Hariliku oksavana valmiku kehapikkus varieerub. Eestiivad on tavaliselt heledamad. Vastsed elavad seisu- ja vooluveekogudes. Vastse koda koosneb liivateradest, mi ...

Huulehmeslased

Huulehmeslased on ehmestiivaliste seltsi kuuluv putukate sugukond. Eestis on vähemalt kolm liiki: Wormaldia occipitalis Chimarra marginata Wormaldia subnigra

Jõe-ehmeslased

Jõe-ehmeslased on ehmestiivaliste seltsi kuuluv putukate sugukond. Eestis on vähemalt viis liiki: Hydropsyche siltalai väike jõe-ehmeslane Hydropsyche contubernalis hele jõe-ehmeslane Hydropsyche angustipennis tume jõe-ehmeslane Hydropsyche pellu ...