ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 86

Türgi lipp

Türgi lipp on Türgi Vabariigi lipp. Lipul on punasel taustal valge kuusirp ja täht. Külgede suhe on 2:3. Lipu elementide proportsioonid kinnitati lipuseadusega 1936. aastal.

Uganda lipp

9. oktoobril 1962 kinnitati Uganda ametlikuks riigi- ja rahvuslipuks Uganda Rahvuskongressi lipuvärvid. Lipp oli jagatud kuueks horisontaalseks laiuks: must, kollane, punane, must, kollane, punane. Lipu keskel on kahe laiu punane-must kõrgune val ...

Ukraina lipp

Ukraina lipp on Ukraina ametlik lipp. Lipu värvid valiti Lvivi vapi järgi, kuna lipp võeti esmakordselt kasutusele 1848. aastal Lvivis kogunenud rahvusliku raada poolt. Sinine tähistab taevast ja jõgesid, kollane viljavälju. Nõukogude võimu ajal ...

Uruguay lipp

Uruguay lipp on Uruguay Idavabariigi lipp. Lipp on kasutusel 1830. aastast. Esialgne lipukavand kinnitati 1928. aastal ja sellel oli praeguse 9 triibu asemel 19 triipu.

Venemaa lipp

Venemaa lipp on Venemaa Föderatsiooni riigi- ja Venemaa rahvuslipp. Venemaa Föderatsiooni lipp on praegusel kujul kasutusel 11. detsembrist 1993. aastast.

Soomeugrilaste lipp

Soomeugrilaste lipp ehk soome-ugri lipp on soome-ugri rahvaste ühine lipp, mis on tänini mitteametlik. Selle on kujundanud Poola fennougrist Szymon Pawlas. Soomeugrilaste lipu kasutuselevõttu on propageerinud eesti ajakirjanik ja hõimuliikumise a ...

Komi Vabariigi lipp

Komi Vabariigi lipp on Venemaa Föderatsiooni kuuluva Komi Vabariigi lipp. Lipp kinnitati 27. novembril 1991 Komi NSV lipuna ning 6. juunil 1994 kinnitati see uue seadusega ametlikult Komi Vabariigi lipuks.

Mordva lipp

Mordva lipp on Venemaa Föderatsiooni koosseisu kuuluva Mordva Vabariigi lipp. Lipp võeti ametlikult kasutusele 30. märtsil 1995. Lipu kujundaja on Andrei Aleskin.

Udmurtia lipp

Udmurtia lipp on Venemaa Föderatsiooni koosseisu kuuluva Udmurdi Vabariigi lipp. Praegune lipp võeti kasutusele 3. detsembril 1993, kuid 30. aprillil 2002 tehti lipuseaduses mõningad muudatused ning kinnitati lipp uuesti. Lipu kujundaja on Juri L ...

Barokk (muusika)

Barokk on muusikastiil, mis iseloomustab eriskummalist, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistatud, efektset ja emotsionaalset muusikat. Barokkstiili domineerimise aega umbes aastatel 1600–1750 nimetatakse euroopa muusikas barokiajastuks. Barokkstiili ...

Pietro Antonio Locatelli

Pietro Antonio Locatelli oli itaalia barokiaegne helilooja ja viiuldaja, kes tegutses ulatuslikult ka Saksamaal ja Hollandis. Ehkki ta ei kuulu tänapäeval barokkmuusika tuntuimate esindajate hulka, oli ta eluajal tuntud virtuoosina.

Giovanni Battista Pergolesi

Giovanni Battista Pergolesi oli Itaalia barokkhelilooja, viiuldaja ja organist. Pergolesi oli hüüdnimi, mille Ancona provintsis Jesis sündinud helilooja sai oma esivanemate päritolu tõttu Pergolast. Ta õppis muusikat algul Jesis, kohaliku muusiku ...

Rooma koolkond

Rooma koolkond on kogum 16. - 17. sajandil Roomas tegutsenud heliloojaid, kes järgisid suhteliselt täpselt Trento kirikukogu kirikumuusikat puudutavaid ettekirjutusi. Rooma koolkonna heliloojad pöörasid suurt tähelepanu teksti mõistetavusele kirj ...

Veneetsia koolkond

Veneetsia koolkond oli muusikastiil ja kogum ajavahemikus 1550–1610 tegutsenud põhiliselt Veneetsia Püha Markuse kirikuga seotud heliloojaid. Veneetsia koolkonna heliloojatele oli omane tol ajal uudne Veneetsia mitmekooristiil ning muusikainstrum ...

Keskaja muusika

Keskaja muusika on keskajal loodud muusika. Keskaja muusika all mõeldakse tavaliselt Euroopa muusikat iseseisva kristliku muusikatraditsiooni tekkimisest 3.–4. sajandil kuni 14. sajandi lõpuni. Keskaja muusika oli tugevalt seotud kirikuga ja palj ...

Ars antiqua

Ars antiqua ehk ars veterum ehk ars vetus on periood keskaja muusikas. Perioodi ajaline määratlemine on problemaatiline. Nimetus ars antiqua tuli käibele tagantjärele, märkima möödunud perioodi, kui 1320. aasta paiku sündis Pariisis ars nova. Ars ...

Ballade

Ballade üsna ilmseks varaseks eelkäijaks oli trubaduuride luule, kes sageli kasutasid bar-vormi salmi aab-struktuuri koos envoi ga. Erinevalt ballade st oli trubaduurilauludes enam kui kolm salmi ja kui oligi refräänirida, ei kordunud see salmist ...

Bar-vorm

Bar-vorm on muusikas struktuurimuster AAB, esimese värsi või värsipaari ja meloodiaosa kordamine, millele järgneb muusikaliselt erinev lõpetav fraas. See on tavaline vorm kantsoonis, eriti saksa muusikas.

Communio

Communio ehk armulaualaul on laul, mis missaliturgial kõlab armulauasakramendi jagamisel ning kuulub missa propriumi. Alates 4. sajandist sai armulaualauluks eelistatult 33. 34. psalm, just selle 9. versus "Gustate et videte quam suavis est Domin ...

Discantus

Discantus) on keskaja muusika kompositsioonimeetod ja polüfoonilise faktuuri tüüp, mille puhul liikumine toimub põhiliselt noot noodi vastu häältejuhtimine toimub vastupidistes suundades kooskõlades toimub konsonantsete intervallide vaheldumine. ...

Estampii

Estampii on keskaegne tants ja muusikažanr. See instrumentaalžanr oli väga populaarne 13. ja 14. sajandil. Estampii vorm koosneb neljast kuni seitsmest osast punctum, mitmuses puncta koos kordustega: aa, bb, cc., kusjuures osade lõpud on kordamis ...

Fiidel

Fiidel oli keskajal Euroopas laialdaselt levinud poogenkeelpill. See sarnanes tänapäevase viiuliga, kuid oli mõnevõrra pikema ja sügavama kerega. Sellel oli tavaliselt kvint- ja kvarthäälestuses viis kuni seitse soolest valmistatud keelt, frontaa ...

Kustos (muusika)

Kustos ehk custos muusikaterminina on noodijoonestiku rea lõpul asuv abimärk, mis näitab järgmise rea esimese noodi asukohta. Esineb vanamuusika originaalkäsikirjades - kvadraatnotatsioonis, eriti reeglipäraselt valges mensuraalnotatsioonis ja ko ...

Modaalrütmika

Modaalrütmika on keskaja muusika rütmikontseptsioon, mille kohaselt helivältus on määratud tema asukohaga helivältuste seerias ehk mooduses, mis koosneb kindlas järjekorras pikkadest ja lühikestest helivältustest. Helivältuste seeriaid kirjeldab ...

Ofertoorium

Ofertoorium on laul, mis missaliturgias saadab leiva ja veini ettevalmistamist altaril. See kuulub missa propriumi osasse ja see on esimene laul armulaualiturgial. Ofertooriumi laulmise ajal pidi vaimulik jõudma lugeda ettevalmistavad palved, õnn ...

Proosula

Proosula on keskaja muusikas kasutatud troobitüüp, mille puhul uut muusikalist materjali ei lisandu, lisatakse vaid tekst. Näide sellest on uue teksti loomine melismi meloodiale gregooriuse laulus. Sama tähendust võivad kanda keskaegsetes tekstid ...

Rondeau

Täielik rondeau koosneb neljast osast. Esimene ja viimane osa on identsed, esimese osa esimene pool kordub refräänireana teise osa teises pooles AB aA ab AB. Kui salme oli rohkem kui üks, toimus kordumine koos refräänidega vahel AB aAab AB aAab A ...

Rotrouenge

Rotrouenge on keskaegne žanrimääratlus, mis esineb trubaduuride ja truvääride laulurepertuaaris teatavat liiki laulu kirjeldusena. Kõik laulud, mille kohta laulukäsikirjades ja muudes allikates on öeldud rotrouenge, on refrääniga ja see paistab o ...

Rändmuusik

Rändmuusik on paigast paika rändav kutseline muusik. Rändmuusikud kandsid edasi rüütlilaulu traditsiooni, kes levitasid ja lõpuks ka säilitasid seda. keskaegsete rändmuusikute eelkäijateks olid Vana-Rooma miimid ja histrioonid näitlejad Vana-Room ...

Rüütlilaul

Rüütlilaul ehk rüütliluule on keskaegne õukonnaluule, mida tavaliselt esitati lauldes mõne poogen- või näppepilli saatel. Tänapäevani säilinud keskaegsest ilmalikust luulest moodustab rüütlilaul kõige suurema osa.

Sekvents (luule)

Sekvents oli keskajal üks levinumaid vaimuliku luule vorme. Sekventse lauldi või retsiteeriti liturgias enne evangeeliumi kuulutamist. Sekvents arenes varakristlikest hümnidest alleluia vokaliisidele kujunenud troobid olid sekventside alged ning ...

Tonaarium

Tonaarium on keskajal kasutusel olnud liturgiline raamat, mis sisaldas helilaadide kaupa korrastatud Gregoriuse laulude kogumikku. Esimesed tonaariumid koostati 9. sajandil ja nende kasutus jätkus hiliskeskajani. Tegemist oli toetava materjaliga ...

Tropaarium

Tropaarium oli keskajal kasutusel olnud liturgiline raamat, mis sisaldas troope pidulikel missadel kasutamiseks. Laiemas mõttes võis see tähendada ka liturgilise muusika kogumikku, milles oli nii ühe- kui ka mitmehäälset muusikat. Tuntuimate sell ...

Virelai

Virelai on üks 14. ja 15. sajandi Prantsuse luules ja ilmalikus muusikas kehtinud fikseeritud vormidest. Virelai ei pruugi olla prantsuse algupära, sest vorm varieerub ka prantsuse luule piirides üsna palju ja sarnaseid luulevorme leiab kõikjalt ...

Klassitsism (muusika)

Klassitsism on muusikastiil, mida iseloomustab klassitsismi ideaalide – lihtsuse, selguse ja vormilise tasakaalustatuse – avaldumine muusikas. Klassitsismist kui muusikastiilist hakati rääkima alles 1830ndatel seoses Joseph Haydni 1732–1809, Wolf ...

Madalmaade koolkond

Madalmaade koolkond, ka franko-flaami koolkond on muusikas muusikastiil, mis ühendab aastatel 1420–1620 loodud renessanssmuusikat ja seda kirjutanud heliloojaid. Madalmaade koolkonna keskuseks olid Burgundia Madalmaad ehk piirkond, mis osaliselt ...

Mannheimi koolkond

Mannheimi koolkond on muusikute kooslus ja muusikastiil, mis iseloomustab 1750.–1780. aastate paiku Mannheimis tegutsenud Pfalzi kuurvürsti Karl Theodori õukonnakapellile loodud muusikat ning orkestrit ennast. Mannheimi koolkonna eeskujuks on 18. ...

Uus Viini koolkond

Uus Viini koolkond on Arnold Schönbergist ja tema õpilastest koosnev heliloojate rühmitus, mis tegutses aastatel 1903-1925 Viinis. Uue Viini koolkonna heliloojate muusika harmoonia põhines alguses hilisromantilisel laiendatud tonaalsusel. Seejäre ...

Viini klassikaline koolkond

Viini klassikaline koolkond või lihtsalt Viini klassikud on nimetus märkimaks klassitsismiajastu kolme silmapaistvamat heliloojat. Need olid: Wolfgang Amadeus Mozart 1756–1791 Austria Franz Joseph Haydn 1732–1809 Austria Ludwig van Beethoven 1770 ...

Renessanssmuusika

Renessanssmuusika on üldlevinud muusikaajaloo periodiseerimise kontseptsiooni kohaselt lääne muusika, mis on loodud vahemikus umbes 1430–1600. Seda muusikat nimetatakse renessanssmuusikaks vaid seetõttu, et selle loomise aeg langeb osaliselt kokk ...

Galjard

Galjard oli renessansi-aegne 3/4 taktimõõdus tantsu- ja muusikastiil, mis oli 16. sajandil populaarne üle terve Euroopa.

Romantism (muusika)

Romantism on muusikastiil, mida iseloomustab romantismi tunnuste avaldumine muusikas. Romantilist muusikat iseloomustab tundmuste rõhutamine, klassikaliste muusikavormide rikkumine, harmoonia muutumine keerukamaks ning muusika programmiline sidum ...

Hilisromantism (muusika)

Hilisromantism on muusikastiil, mis iseloomustab aastatel 1860–1910 põhiliselt Saksamaal ja Austrias loodud romantilist muusikat. 20. sajandi alguse muusika puhul on tihti keeruline teha vahet, millal lõpeb hilisromantism ja algab ekspressionism. ...

Vanaaja muusika

Vanaaja muusika on muusika vanaajal. Umbes 10. sajandil eKr rajas arvatavasti kuningas Taavet juudi templimuusika. Kuningas Taavet oli ise ka meisterlik kinnorimängija. Kuningas Saalomoni ajaks kujunes välja kutseliste templimuusikute leviitide s ...

Varajane muusika

Varajane muusika on muusikaajastu keskajast barokini. Kõige vanem muusika on kirikulaul ehk psalmilaul. Esimene süstemaatiline muusikavorm oli gregooriuse laul, mis oli domineerivaks muusikastiiliks aastast 550 kuni 12. sajandi lõpuni. Kirikulaul ...

Beethoveni monument (Bonn)

Beethoveni monument on Saksamaal Bonni Münsterplatzil helilooja Ludwig van Beethoveni 75. sünniaastapäeva tähistamiseks 12. augustil 1845 avatud mälestusmärk. Eestvaated Postament

Berliini juutide põletamise ohvrite mälestuskivi

Mälestuskivi Berliini 1510. aasta juutide põletamise ohvritele asub Berliini kesklinnas Mitte linnaosas, aadressil Mollstraβe 11 asuva maja kõrval. Geograafilised koordinaadid on 52° 31′ 24″ N, 13° 25′ 24″ E. Mälestuskivi püstitati Mollstraβe 11 ...

Berliini võidusammas

Berliini võidusammas on kunagise Preisimaa kuningriigi pealinna püstitatud ausammas. See asub Berliinis Großer Tiergarteni linnapargis. Võidusamba asukohta pargis on mitu korda muudetud, mille tõttu arvatavasti pääses see ka otseste II maailmasõj ...

Drususe kenotaaf

Drususe kenotaaf ehk Drususe kivi on Saksamaal Mainzis asuv rooma hauamonument, mis pärineb 1. sajandist eKr. Igeli samba kõrval on see ainus algupärasel kohal säilinud maapealne rooma hauamonument Alpidest põhja pool. Tegemist on ligi 20 meetri ...

Lenini monument Schwerinis

Lenini monument on Leninit kujutav monument Saksamaal Schwerinis. Monumendi autor on eesti skulptor Jaak Soans. Monument avati 22. juunil 1985. Selle rajamise idee käis välja Rahvakoja president Horst Sindermann. Monument on pühendatud Nõukogude ...